Troposfäär (917km poolustel, ekvaatoritel, langeb) stratosfäär(50km, temp tõus) mesosfäär (80 100km temp väheneb) termosfäär(temp tõuseb) kõik Madalrõhu (tsüklon)vööndis on tõusvad õhuvoolud, pilvisus, sademed on kujunenud ekvaatoril ja 60 Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30 ja poolustel Õhumass merelised, mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel) Algseis soe ja külm õhk peavad kokku puutuma Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond 1.Algstaadium e lainestaadium soe õhk tungib peale nii, et ta moodustab laine kuju, õhurõhk hakkab keskosas langema, tekkib üks suletud isobaar, jälgitav madalamates õhukihtides kuni 3km 2.Nooretsükloni staadium tekib soe sektor, õhurõhk tsükloni keskosas langeb, tekib mitu sueltud
lund, suvekuudel rannikul ka vihma. Aasta Antarktika keskmine sademete hulk on 50-250 mm. Selline sademete hulk on tüüpiline kõrbetele. Püsiva külma tõttu lumi ei sula ega aura, vaid ladestub maapinnal. Seetõttu ongi aja jookul tekkinud võimas mandrijää. Kuigi jää katab kogu mandrit ja ulatub isegi ookeni, ei puudu Antarktises jäävabad alad antarktilised oaasid, ehkki soojade kõrbeoaasidega ei ole neil midagi ühist. Antarktilised oaasid on kujunenud kohtades, kus sademete hulk on väike ning soojal aastaajal jõuab vähene lumi ära sulada. Kõige soojem on Antarktikas Venda järv, mille põhjakihtide temperatuur küündib kuni 25 °C. Kuigi järv on kaanetatud jääga, ei suuda soojus sealt välja tungida, sest vesi seisab paigal ega segune. Elustik ja inimtegevus Suuremas osas Anarktikas taimkate ja loomastik puuduvad
õhutemperatuur 89,2 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel). 100200 mm/a. Sademed lumena. Pooluste ümbruses puhuvad idatuuled. Tuul on tugev kuni 70 m/s ( lage,avatud maastik). Võib näha maalilisi virmalisi. Polaarpäevpolaaröö. Eesti loobus polaarjaama rajamisest Rossi mere ääres. Peaaegu kogu maismaa on kaetud hiiglasliku mandriliustikuga. Mandrijää paksus on 24km. Jäämäed. Antarktilised oaasidjäävabad alad on kujunenud kohtades kus sademete hulk on eriti väike(50 mm aastas) ning soojal aastaajal jõuab väikene lumi ära sulada. Rohkesti saari ja saarestikke. Muld puudub sest : muld tekib orgaanilisest osast ehk taimedest ja mineraalsest osast ehk kivimite murenemisest ; taimi on vähe,mulda tekkida ei saa ; ülekaalus on füüsikaline murenemine : kivimid murenevad suure temperatuuri muutuse tulemusel
õhutemperatuur 89,2 °C) ja väga väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad tugevad (kuni 320 km/h) kagutuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Antarktiline kliimavööde hõlmab suurema osa Antarktikast. Selle põhjapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri +5 °C sama temperatuurijoont. Antarktiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik antarktilisele kliimavöötmele. Aasta läbi valitsevad siin antarktilised õhumassid, mis põhjustavad madalaid õhutemperatuure. Seda põhjustab ka päikesekiirte väike langemisnurk, kuni poole aastani kestav polaaröö ning valge jää ja lumega kaetud pinna tõttu suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osakaal. Samuti on Antarktise keskmine üldkõrgus üle 3000 m, mis tähendab, et õhutemperatuurid on keskmiselt 18 kraadi võrra madalamad kui meretasemel. Antarktist ümbritsev Läänetuulte hoovus takistab soojema veega veemasside liikumist rannaaladele
Loodusgeograafia Maret Vihman *Mäed takistavad *Mägede puudumine avab *Mägede tuulepealsetel nõlvadel *kus tekib mägedes igilumi ja igijää (liustik)? *Millistes mägedes tekib igilumi ja igijää? INIMTEGEVUS 7. ÕHUMASSID ja nende omadused õhumassid kujunemine omadused POLAARSED Arktilised ja antarktilised PARASVÖÖTME TROOPILISED EKVATORIAALSED Front e. frondijoon- kahe erineva õhumassi eraldusjoon ( vastu maapinda) Külm front ( ), soe front ( ) Oklusiooni front (Sooja ja külma frondi liitumisel kujunenud) 6 Loodusgeograafia Maret Vihman Õhumasside ümberpaiknemine:
Soe hoovus toob soojema ilma ja sademed. Külm hoovus toob külmema ilma ja kuiva kliima (kõrbed: Atacama, Namiibi) 9. Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. Õhumass - suur sarnaste omadustega õhu kogu., mis saab oma omadused aluspinnalt ja liikudes teise kohta mõjutab seal ilma. Temperatuuri alusel: ekvatoriaalsed (EÕM)- kõige soojemad; troopilised- pöörijoonte piirkonnas; parasvöötme õhumassid (PÕM); arktilised, antarktilised (AÕM) Niiskuse alusel: merelised õhumassid - toob sademed kaasa; mandrilised õhumassid Arktiline õhk – kuiv ja külm. Lõuna poole soojemaks ja kuivamaks. Prasvöötme mereline õhk – niiske. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb ookeani kohal. Parasvöötme kontinentaalne õhk – kuiv. Suvel soe, talvel väga külm. Kujuneb mandri kohal. Troopiline mereline õhk – soe ja niiske. Kujunenud ookeani kohal. Laskuvad õhuvoolud - kõrgrõhkkond
Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Eesti. Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo. Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad. Euroopa kohus Euroopa Kohus tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühetaoline kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides. Samuti lahendab Euroopa Kohus ELi liikmesriikide valitsuste ning ELi institutsioonide vahelisi vaidlusi. Üksikisikud, ettevõtted või organisatsioonid saavad samuti kohtu poole pöörduda, kui nad leiavad, et mõni ELi institutsioon on nende õigusi rikkunud. Euroopa Kohtu koosseisus on üks kohtunik igast ELi liikmesriigist.
seotud. ELi liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia ja Slovakkia. Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad. Miks ei ole kõik Euroopa Liitu kuuluvad riigid eurot kasutusele võtnud? Euroalaga liitumiseks peavad kõik riigid eelnevalt olema liitunud vahetuskursimehhanismiga ERM2, kus nad peavad osalema vähemalt kaks aastat. Seejärel hinnatakse riikide majanduse ja õiguskeskkonna vastavust euroala nõuetele. Lisaks kaheteistkümnele euroala riigile on veel seitse Euroopa Liidu riiki, sealhulgas Eesti, juba ERM2 liikmed. Seega peaks euroala laienema lähema viie aasta jooksul
Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Eesti ja Läti Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo. Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad. 4.1 Euroopa Liidu juhtimine 12 Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt
ookeaniga Aafrika lõunatipu (kuni Antarktikani) kaudu, Vaikse ookeaniga Drake'i ja Magelhãesi väinade ja Panama kanali kaudu. Atlandi ookeani põhi on liigendatud veealuste mäeahelikega mitmeks üksteiesest eraldatud süvikuteks sügavusega 5 8 tuhat meetrit. Põhjaosas ulatub Põhja Jäämerelt tulev triivjää ja jäämäed kuni 40° põhjalaiuseni. Antarktilised jäämäed ulatuvad oookeani lõunaosas kuni 35° lõunalaiuseni. Tähtsamateks pinnahoovused: 1) Golfi hoovus soe 2) Labrodori hoovus külm 3) Benguela hoovus - külm Suurim tõusu-mõõna vahe on 15 18 m Kanada idarannikul ja Prantsusmaa rannikul St.-Malo lahes Bretagne'i lahes. Kanada idarannikul Fundy lahes on tõusu kõrgus 21 m, mis on ka suurim maailmas. Atlandi oookeani vesikonda kuuluvad mered Nr. Nimetus Pindala, tuh
Asutamislepingus tulenevalt on uutel liikmesriikidel kohustus liituda euroalaga. Nendest kaheksa on tänaseks ka liitunud vahetuskursisüsteemida ERM2. Lisaks on euro kasutusel kuues muus Euroopa riigis (Monacos, San Marinos ja Vatikani Linnriigis, Andorras, Montenegros ja Kosovos) ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad). 23 Euro pangatähed on väärtuses 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 eurot. Need kõik on alati sama kujundusega ja kehtivad kogu euroalal. Pangatähtede esiküljel kujutatakse aknaid ja väravaid, mis sümboliseerivad Euroopas valitsevat avatuse ja koostöö vaimu. Euroopa Liidu (EL) 12 tähte sümboliseerivad tänapäeva Euroopa dünaamilisust ja harmooniat
14 K M K M K M K N 60º N 30 ºN Oº 30 ºS 60 ºS 90 º S ekvaator Kliimadiagrammid Õhumass merelised, mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel) Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond Atlandi ookeanis nimetatkse tsüklonit ORKAANIKS Vaikses ookeanis TAIFUUNIKS PASSAAT - tuul, mis puhuvad 30 laiuskraadide vahel, ekvaatori Maa pöörlemise tõttu saavad nad kalde, hakates puhuma kirdest ja kagust MUSSOON e.SESSOONSED TUULED - talvel, kui maa on külmem kui meri, tekib merele madalrõhkkond ja maale kõrgrõhkkond ja tuuled liiguvad madrilt merele ja tekib MAAMUSSOON
annaabi.ee 
