843 Frangi riik oli lõplikult jagatud kolmeks. Normannid = Varjaagid. Tähtsad viikingite kaubalinnad: Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna. Rootsi jagunes: Svealased, götlased. 790 inglismaad rünnatakse esmakordselt. 846 viikingid tungisid pariisi. 911 Normandia hertsogkond. 1071 Sitsiilia kuningriik. 874 islandi asustamine. 10 saj avastatakse gröönimaa. 1000 viikingid jõuavad P-Ameerikasse. Jumalad: Thor, Oden, Frej, Freja, Loke. 829 munk Ansgar läheb rootsit ristima. 610 Muhameed saab jumalalat läkituse. Haridziidid, sunniidid, siiidid. 691 Omari mosee Jeruusalemmas. 10 saj - al-Horezmi entsüklopeedia. 13 saj Ibn Mansur koostas araabia keele entsüklopeedia. 1154 al-Idrise koostatud maailmakaart.
segi. Siiki varanduslik diferentseerumine. Olid väljakujunenud maakonnad alajaotustega ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsis- svealased ja götalased. Kummagil oma kuningas, nii maakondadel kui ka jaotustel. Usund: Loodusesemete austamine. Ohverdati allikatesse. Austati esivanemate hingi. Hingede rändamine- kehaline eedasiliikumine (hingemajad). Päiksesekultus Jumalad- austamine toimus kodus. Viikingiajal hakkas skandinaavias ristiusu levitamine. 829 saadeti rootsi munk Ansgar. Kultuur: ruunikiri. 3-4 saj. Lähtub ladina tähestikust. 1) tähestik ei alga a ja b- ga. 2)tähed on paigutatud kolme 8- tähelissse rühma. 3)vanemad- paremalt vasakule read. Hiljemad- mõlemas suunas. Kasutati ruunikividel- haua- või mälestusmärgid (viikingitest, ajaloosündmustest). Saagad- mälestusmärgid, suuliselt edasi antud pikemad jutustused, käsitlsesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis. Nt. Eepos ,,Vanem Edda" Kunst- kaunistused kaljujoonistel, ruunikividel
in Deutschland oder auch erreichbar mit dem Zug oder dem Auto über die berühmte deutsche Autobahn. Einmal in der Stadt leicht zu umgehen, auf seine ausgedehnten unterirdischen und Stadtbahn-Systeme, auf ihrer 24 Stunden Bus-Linien und sogar auf dem lokalen Fähren. Der Ursprung der Hamburg wurde zurück zu Karl dem Großen und verfolgt eine Burg baute er dort zwischen den beiden Flüssen im Jahr 808 n.Chr. Von 834 Hamburger Bedeutung attestiert, dass, wenn es seine erste Bischof Ansgar, ernannt wurde die so genannte Apostel des Nordens. Es wurde später jedoch, im Jahr 1189, als Friedrich Barbarossa gewährt Hamburg den Titel des "freien Reichsstadt", so dass es eine Steuer frei Verladehafen, dass die Stadt wurde wirklich einflussreich. Im Jahre 1241 unterzeichneten Hamburg ein Handels- Bündnis mit der Nähe Lübeck und der Hanse, die sich aus anderen Städten in Europa Kaufmann und verändert damit seinen Namen offiziell in der Freien und Hansestadt Hamburg
Käes hoidis ta viskevasarat,mis pöördus pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi. Odin-e.Oden. Eelkõige oli ta päikese-ja sõjajumal.Selle kõrval ka tarkuse ja luule kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena,kelle relvaks oli oda. Frej- skandinaavlaste kolmas tähtis jumal. Freja- Freji naine,kes oli eeskätt viljakusjumalanna.Nädalapäevadest kannab ta reede nime. Loke-aaside perekonna vaenlane,kes oli saatana osa etendav hiiglane. Ansgar-benedaktiini munk, kes 829.aastal saadeti Karolingide riigist Rootsi . Alfred- Inglismaa kuningas Edgar- kuningas, kelle valitsusajal suutsid anglosaksid alistada normannide valdused Kirde-Inglismaal. William I-ehk William Sohilaps.oli normandia hertsog.. Constantinus Suur- keiser,kes tunnistas ristiusu Rooma riigis lubatuks Milano ediktiga aastal 313. Püha Bonifatius-sakslaste ristija,kes oli Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid. Hieronymus-õpetlane ja munk,kes 4
· Teede äärde ehitati hingede maju. · Päikesekultus seostuvad ka tähtsamad muinasskand. Jumalad. · Kõige laiemalt austatud taevajumal Thor oli ka piksejumal (Neljapäev). Oden Austatud Taanis, Rootsis Götamaal Päikese ja sõja jumal (Kolmapäev). Frej-naispooluseks Freja viljakusejumal (reede) · Aaside perekonna moodustasid hulk teisi jumalaid. · Loke jumalate vaenlane, saatana osa etendav. · Viikingiajal algas Skand. Ka ristiusu levitamine · Ansgar Karolingide riigist 829 a. Rootsi ristiusustamiseks saadetud benediktiini munk Kiri, kirjandus ja kunst · Ruunikiri viikingite kasutatud kiri. Lähtub ladina tähestikust. Kasut. ruunikividel (haua- või mälestusmärgid) · Kivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kaugemal sõjaretkel. Osa kive kirjeldab pikemalt ajaloosündmusi · Leidub ka raidpiltidega kive (võitlevad mehed, loomakarjad jms)
kooli saatma, et õppida kirikliku elu aluseid. Õpetajateks olid mungad või preestrid, kelle teadmisi ka riigi ametnikud kontrollisid, vaatamaks nende sobivust õpetaja ametisse. Nõuti meieisapalva tundmist ka ilmikutelt, kogu usuelu arutamine kirikus pidi toimuma ladina keeles. Karl hindas kõrgelt Nursia Benedictuse reegleid, munkluse reformi käigus kohustati tema õpetust järgima kõik mungad. Hariduse uuendamist aitas Karlil läbi viia tema sõber kloostri abt ja munk Ansgar. Ansgaril õnnestus oma kloostrisse rajada uhke raamatukogu, kus ta säilitas antiikaja pärandit. Ansgar mõtestas, et haridust tuleks levitada heade näidete kaudu. Lapsed tuli usaldada kahe seeniori käe alla, kellest üks oli kasvataja ja teine tegeleb enam haridusega. Lapsi tuli julgustada ise edasi mõtlema. Ansgar pani aluse keskajal tuntud haridusest kui seitsmel vabal kunstil põhinevast süsteemist, mille hulka kuulusid teadmised
mõlemad piirkonnad ühtseks riigiks. Viikingiretkedel õppisid skandinaavlased tundma ristiusku. Olid ju vastased enamasti juba ammu kristlased. Skandinaavlaste arvates tuli võõral maal edu saavutamiseks kindlustada endale sealse jumala toetus. Seetõttu lasid mitmed Lääne-Euroopasse siirdunud viikingid end ristida. Peagi võttis katoliku kirik sihiks kogu Skandinaavia ristiusustamise. Selleks saadeti sinna mitmeid misjonäre (tuntuim neist saksa piiskop Ansgar). Esimestena võtsid tavaliselt ristiusu vastu kuningad ja nende lähemad sugulased. Lihtviikingid suhtusid uude usku küllalt ükskõikselt (surivoodil, igaks juhuks). Võitlus paganluse ja kristluse vahel kestis sajandeid. Lõpuks jäi võitjaks ristiusk (1104 Lundi peapiiskopkond, hõlmas kogu Skandinaavia. Rajati ristiusu kirikud). TAANI INTERREGNUM 1332-40: Pärast Valdemar II oli riigis jätkuvalt suurenenud aadliku võim,
Oli veel hulk teisi jumalaid, kes moodustasid aaside perekonna. Nende jumalate vaenlane oli saatana osa etendav hiiglane Loke. - Jumalate austamine toimus enamasti kodus, kuid on ka teateid pühade hiite ja templite kohta. - Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine. Ristiusuga tutvuti juba Bütsantsi ja sõjavangide kaudu. Rootsi ristiusustamiseks saadeti 829. aastal Karolingide riigist sinna benediktiiki munk Ansgar. Teda rünnati teel Rootsi ning saagiks langes ligi 40 käsikirjaline raamatukogu. Ta jõudis Birkasse, kuid ristiusu levikuks kulus veel sajandeid. KIRI, KIRJANDUS JA KUNST - Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. Selle vanim tähestik pärineb 3.-4. sajandist. Ruunikiri lähtub ladina tähestikust, mis vajas kivisse raiumisel lihtsustamist, aga oli ka teisi eripärasusi: 1
ühtseks riigiks. Ristiusustamine Viikingiretkedel õppisid skandinaavlased tundma ristiusku. Olid ju vastased enamasti juba ammu kristlased. Skandinaavlaste arvates tuli võõral maal edu saavutamiseks kindlustada endale sealse jumala toetus. Seetõttu lasid mitmed Lääne-Euroopasse siirdunud viikingid end ristida. Peagi võttis katoliku kirik sihiks kogu Skandinaavia ristiusustamise. Selleks saadeti sinna mitmeid misjonäre (tuntuim neist saksa piiskop Ansgar). Esimestena võtsid tavaliselt ristiusu vastu kuningad ja nende lähemad sugulased. Lihtviikingid suhtusid uude usku küllalt ükskõikselt (surivoodil, igaks juhuks). Võitlus paganluse ja kristluse vahel kestis sajandeid. Lõpuks jäi võitjaks ristiusk (1104 Lundi peapiiskopkond, hõlmas kogu Skandinaavia. Rajati ristiusu kirikud). Taani Valdemar I (Suur) Taani kuningas 1157-82. Tugevdas pärast sisevõitlusi kiriku abiga kuningavõimu
ühtseks riigiks. Ristiusustamine: Viikingiretkedel õppisid skandinaavlased tundma ristiusku. Olid ju vastased enamasti juba ammu kristlased. Skandinaavlaste arvates tuli võõral maal edu saavutamiseks kindlustada endale sealse jumala toetus. Seetõttu lasid mitmed Lääne-Euroopasse siirdunud viikingid end ristida. Peagi võttis katoliku kirik sihiks kogu Skandinaavia ristiusustamise. Selleks saadeti sinna mitmeid misjonäre (tuntuim neist saksa piiskop Ansgar). Esimestena võtsid tavaliselt ristiusu vastu kuningad ja nende lähemad sugulased. Lihtviikingid suhtusid uude usku küllalt ükskõikselt (surivoodil, igaks juhuks). Võitlus paganluse ja kristluse vahel kestis sajandeid. Lõpuks jäi võitjaks ristiusk (1104 Lundi peapiiskopkond, hõlmas kogu Skandinaavia. Rajati ristiusu kirikud). Taani Valdemar I (Suur) Taani kuningas 1157-82. Tugevdas pärast sisevõitlusi kiriku abiga kuningavõimu.
754 Püha Benedictius suri märtrisurma. Asutas mitmeid kloostreid. Manz piiskoppide residents. Saksamaa võrdub esmajoones Reinimaaga. Saksid sunniti ristisõtta Karl Suure poolt. 8. - 9. sajand ristiusustati lääneslaavlased. Tsehhis kohtusid Baieri katoliiklik misjon ja Ida kiriku misjon. 10. sajandil Prahas katoliiklik piiskopkond, siiski peeti mõnes kloostrit liturgiat slaavi moodi. Umbes 1000.a said Poola ja Ungari katoliiklikeks maadeks. 831 Hamburgi piiskopkond, esimene pea Püha Ansgar (püha benedicktlane). 826 lasi Taani kuningas end ristida. 1015 28 hakkas Norra kuningas Olaf Püha oma maad ristiusustama. Ta kukutati. 12.saj alguses sai Rootsi ristiusklikuks. 13.saj alguses kristianiseeriti Liivimaa, Preisimaa. 1385 võttis Leedu ristusu vastu Poolalt, 1387 Vilniuse piiskopkond. Loode Leedu ristiusku 15. sajandil. Hispaanias, Lõuna Itaalias, Sitsiilias elavad nii muhameedlased kui kristlased. Lõuna Itaalias ja Sitsiilias sulandusid Lääne ja Ida kristlus.
Püüd interdistsiplinaarsuse suunas mitte ühe kultuuri uuriva distsipliini sees, vaid kõigi vahel (filosoofia, ajalugu, kirjandusteadus, kunstiteadus jne). Omamoodi paradigma. Sarnane kulturoloogiaga Kulturwissenshaft (kultuuri+teadus) kui omamoodi metateadus, metatasand kultuuri uurimisel. Angloameerika kultuuriuuringud (cultural studies) on suuresti hüljanud Ernst Cassireri ja Aby Warburgi vaimus Kulturwissenschafti. Nt. Kulturwissenshafti õpikuid, mida nad hõlmavad. 11 Eds. Ansgar & Vera Nünning 2003. Konzepte der Kulturwissenschaften: Theoretishce Grundlagen-Ansätze-Perspektiven. Stuttgart, Weimar: Verlag J.B. Metzler. · Kultuurisemiootika · Kirjandusteadus · Kultuuriantropoloogia · Ajalooline antropoloogia · Uus historitsism, kultuuriline materialism, kultuuriuuringud · Kollektiivse mälu teooriad · Kultuurisotsioloogia · Kultuuripsühholoogia · Kultuuriökoloogia · Kultuuriruumi uuringud ja interkultuuriline kommunikatsioon · Meediakultuuri uuringud
annaabi.ee 
