Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Anorgaaniline keemia I kordamine: Kompleksühendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ioon, ligand, hüdroks, kompleks, nikkel, ligandid, aatom, akva, okso, kompleksühend, ioonid, fluoro, ebapüsivuskonstant, kloriid, hüdroksii, sisaldada, karbonüül, dihapnik, nitro, so42, tasakaalukonstant Seistes formeerub uuesti naatriumatsetaadi sade. Lahusesse tekib rasklahustuv produkt ehk naatriumatsetaat. Vahepealne sademe kadu (hüdrolüüsil) tõestab, et lahuses on lahustuv [Cd(SO3)2] 2– kompleksanioon. Katse 8. a) Co(NO3)2*6H2O kristallid + etanool – roosad kristallid on lahuse põhjas, lahus ise läbipaistev. b) Eelmine lahus + NaCl kristallid – NaCl kristallide ümbrus muutub sinakaks, sest lahusesse tekib Cl- iooni liias sinise värvusega [CoCl4]2- ioon. c) Eelmist lahust loksutasin, kuni NaCl lahustus. Lahus muutus lillakaks. Seejärel kuumutasin katseklaasi vesivannil, lahus värvus siniseks. Sinise värvuse saavutanud lahuse jahutasin kraaniveega, lahus saavutas taas roosa värvuse. Loksutamisel: [Co(H2O)6]2+ + 4 Cl- ↔ [CoCl4]2- + 6H2O – reaktsioon on tasakaalus ja lahuses on mõlemat kompleksiooni. Soojendamisel: [Co(H2O)6]2+ + 4 Cl- + kuumus → [CoCl4]2- + 6H2O – reaktsioon on
d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht. Kirjeldada, mis toimub. Zn pinnale tekkis vasekiht. Kirjutada reaktsioonivõrrand. CuSO4 + Zn → ZnSO4 + Cu↓ 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH)2 sade? Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Kompleksühend lagunes, tekkis helesinine sade. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Tetraamiinvask(II)hüdroksiid [Cu(NH3)4](OH)2 + NaOH → Cu(OH)2↓+NaOH + 4NH3↑ [Cu(NH3)4]2+ + 2OH- → Cu(OH)2↓ + 4NH3 b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d. Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis
Ei tekkinud kompleksi, sest keskkond oli happeline. d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vase kiht. Tsingi pinnale tekkis mustjas vase kiht. 4 ZnSO4 + Cu CuSO + Zn 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. 2 a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH) sade? Sade tekkis, sest katseklaasis läks lahus häguseks. 2+ - 3 4 2 3 [Cu(NH ) ] + OH Cu(OH) + 4NH b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d. Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Vasekiht tekkis mõlemas katseklaasis, kuid erinevate värvustena, sest tekkinud ühendite anioonid mõjutasid kompleksi/soola moodustumist.
komleksimoodustaja ladinakeelsele tüvele lisatakse lõpp aat. KOORDINATIIVÜHENDID - Valemites eristatakse koordinatiivne rühm nurksulgudega. Cu+ 2,4; Ag+ 2; Au+ 2,4; Fe2+ 6; Co2+ 4,6; Ni2+ 4,6; Cu2+ 4,6; Zn2+ 4; Pt2+ 4; Al3+ 4,6; Sc3+ 6; Cr3+ 6; Fe3+ 6; Co3+ 6; Au3+ 4; Pt4+ 6. :NH2(CH2)2H2N: ehk (en) etüleendiammiin ehk [Pt(en)2]2+ ; (COO)22- (:OOC-COO:)2- ehk (ox) oksalato- [Cr(ox)2(H2O)2]-. Kompleksühendite püsivus Mida väiksem ebapüsivuskonstant K I-n, sda püsivam kompleks on. Ebapüsivuskonstandi pöördväärtus püsivuskonstant. (pk= -log(K) mida suurem seda püsivam). TASAKAALUD ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES. Lahustumisprotsess, -soojus HL sõltub kristallvõre lõhkumise entalpiast Hv ja temaga suuruselt ligilähedasest kuid vastasmärgiga solvatatsioonientalpiast Hs. (HL=Hv+Hs). Kuna spontaanse protsessi korral peab Gibbsi vabaenergia muut G (G=H L-T*S) olema negatiivne, siis peab endotermilise lahustumise korral kasvama süsteemi entroopia (S > 0) st.
Kristallide umber olev lahus värvus violetseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Atsetooni lahustatud Co(NO3)2 x 6H2O reageerisid lahusesse pandud NaCl kristallidega. Reaktsioonivõrrand: Co(NO3)2 x 6H2O + 2NaCl 2NaNO3 + CoCl2 x 6H2O tekkinud uus kompleksioon andis lahusesse violetset värvust. 6. Kokkuvõte või järeldused Vaadelda atsetooni ja Co(NO3)2 x 6H2O lahusesse pandud NaCl kristallide pinnal algas reaktsioon ning moodustus uus violetset värvi kompleks CoCl2 x 6H2O, mis värvis lahuse violetseks. c) 1. Töö eesmärk o Atsetoonis lahustatud NaNO3-le ja CoCl2 x 6H2O-le lisan vett ning jälgin, mis juhtub. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: CoCl2 x 6H2O, NaNO3, atsetoon, H2O 3. Töö käik Atsetoonis lahustatud Co(NO3)2 x 6H2O-le lisan NaCl-i ja üritasin loksutades NaCl ära
kui kompleksioon omab positiivset laengut (komplekskatioon). Välissfäär võib ka puududa ja kui kompleksi laeng on 0, on tegemist neutraalse kompleksiga, nagu näiteks [Co(NH3)3Cl3]. Antud juhul on kompleksimoodustaja Co(III) koordinatsiooniarv kuus ning ligandideks on 3 NH3 molekuli ja 3 Cl iooni. Ligandi side tsentraalaatomiga moodustub sama ligandi ühe või mitme aatomi vaba elektronipaari kaudu. Kui ligand on seotud kompleksimoodustajaga ühe aatomi kaudu, nagu NH3 diammiinhõbe(1+)ioonis (H3N: Ag :NH3), on tegemist monodentaatse ligandiga, kuid ligandid võivad olla ka bi-, tri-, ning polüdentaatsed st side on moodustunud sama ligandi kahe, kolme või enama aatomi vaba elektronipaari kaudu. Ligandidest on suur osa monodentaatsed, nende hulka kuuluvad: a) ühe negatiivse laenguga liht- ja liitioonid nagu F-, Cl-, Br-, I-, OH-, NO2-, NH2-, CN-, SCN- jt;
katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada kõiki muutusi kajastavad reaktsioonivõrrandid. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH)2 sade? b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d. Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Põhjendada. Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ja kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid. 2.3 Kahte katseklaasi valada ~1 mL 0,2 M NiSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust
"Keemia alused" 4. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. 1. Kirjeldage d-metallide kompleksühendite struktuuri mõne näite abil. Selgitage kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid, sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv. [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonoraktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. vastavalt pöörlemissuunale. Kaks arvulist väärtust 1/2; +1/2. kirjutamisel nurk sulgudesse. Kui sisesfäär annab positiivset 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süsteemi mass ei sõltu Aatomite eletronkihtidemahutavust iseloomustab: laengut on ta kompleks katioon, negatiivse laenguga, kompleks toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad
en-t kvantidena üleminekul ühelt orbiidilt teisele. Üleminekul I-lt vesinikside, mis oma loomult on elektrostaat-se se atm-, mok- ja ioonvõret. Aatomvõrega krist-del on sõlmp.-des orbiidilt II-le, ekt neelab en. kvandi, vastupid. juhul kiirgab. ja doonor-akseptor sideme vahepealne. Hside on elektrostaatiline atm-d, mis on ükst-ga seot tug koval. sidemega (N: Si, C). Ümbr.st keskkonnast en. neeldumisel läheb aatom põhiseisundist tõmbumine H-ku sis-va pol-se mok-i ja teise mok-i vaba ekt-paari Aatomkris-del on kõrge sul.temp ja nad juhivad elektrit halvasti. kõrgema energiaga nn. Energastatud olekusse. vahel. Pol-d sidemed täh-d seda, et igal H-ku aatomil on väike Mokvõre on tüüpil orgaanilistele ühendite ja mood-tub paljude Tuumalaengu ja massiarvu väärtused märgit
Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale väheneb raadius, sest siis suureneb elektronegatiivsus, mis tõmbab elektrone tugevamingi tuuma suunas ja seetõttu on aatom kompaktsem. Ionisatsioonienergia- esimesed eionisatsioonienergiad I kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. Elektronide väljalöömine. Järgmises perioodis langeb tagasi madalamale väärtusele ja hakkab uuesti tõusma jne. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eelmaldamiseks aatomist. Ionisatsioonienergia väheneb tüüpiliselt rühmas ülevalt alla, kuna väliskihi elektronid
analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii element (nt joogivee kaaliumisisaldus), ioon (juurvilja nitraadisisaldus), molekul (askorbiinhape puuviljas, benseen bensiinis), ainete kogum (nt leiva kiudainesisaldus). Samas ka nt kroomi võib määrata erinevalt, kas kroomi üldsisaldust vees, kroom IV sisaldust vees või kromaatiooni CrO42- sisaldust vees. Cr(IV) esineb vees peamiselt kahe ioonina: kromaatioon CrO42- neutraalses ja aluselises keskkonnas, dikromaatioon Cr2O72- happelises keskkonnas. Võimalik on määrata ka nt ainult lahustunud analüüdiosa
elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu võrdsed. Prootonite arv tuumas määrab tuumalaengu ja ka elemendi. Neutronite arv antud elemendi tuumas võib varieeruda, põhjustades isotoopide olemasolu. Isotoopide keemilised omadused on väga sarnased. Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Kui aatomis ei ole ühtegi elektroni, siis on tegemist täielikult ioniseeritud aatomiga. Seosed perioodilisustabeliga: Elemendid järjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis väljendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas – st, et neutraalse aatomi elektronkihi kogulaeng peaks olema sama, jagunedes vastavalt ehitusele ära elektronkihtidele, pidades silmas, et 1. elektronkihil võib olla kuni 2 elektroni, 2
annaabi.ee 
