Ta on jahimees, kalur, karjane, või kriitiline kriitik, ja peab selleks jääma kui ta ei taha oma elatist kaotada. Kommunistlikus ühiskonnas aga /.../ on mul võimalik jahil käia hommikul, kalastada pärastlõunal, kasvatada karja õhtul, ja kritiseerida pärast õhtusööki täpselt nii nagu mulle endale parasjagu meeldib, ilma et ma sellepärast peaksin hakkama jahimeheks, kaluriks, karjaseks või kriitikuks..." - Durkheim: Individuaalsus on tööjaotuse tulemus, tekitab anoomiat - ei ole siduvat kultuuri (mehaanilist solidaarsust). Me teeme erinevaid asju, pole ühiseid arusaamu. Töölised seevad mõttetut tööd, mis ei seo neid maailmaasjadega. Teiseks probleemiks sundus kui inimesed on töösuhetesse seatud, pole talentidel võimalik loomulikul teel areneda; tekitab samamoodi anoomiat. Nägi, et seda pole võimalik leevendada revolutsiooniga, vaid tuleks reformida rahulikult areneda. Arvas, et tekib
Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur = häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!). - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. 5. Mis on anoomia ja kuidas ta tekib (2 võimalust)? - Anoomia = olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. Durkheim peab anoomiat tavalisekss iis, kui ühiskond läbib kiiret muutust. - mudel: mehhaanilie solidaarsuse ühiskonnast orgaanilise solidaarsuse ühiskonda * mehhaaniline solidaarsus põhines inimeste sarnasusele, orgaaniline nende erinevusele. Muutus toimub tööjaotuse arenedes. # nende aluseks on erinevat laadi normide süstemid. Esimeses sarnased normid kõigile, inimeste teadvus on suurel määral ühine. Teises diferentseeritus
Institutsiooni komponendid: - ühiskonna vajadustest lähtuvad väärtused, normid ja mudelid, mis reguleerivad inimeste toimimist teatud valdkonnas; - väärtuste, normide, mudelite järgimist kindlustav organisatsiooniline vorm; - organisatsioonilisele vormile on kujunenud vastav rollide süsteem. · Anoomia mõiste pärineb Emilé Durkheimilt (1858-1917), kes käsitles anoomia mõistet oma töödes "Tööjaotus ühiskonnas" ja "Enesetapud". Durkheim peab anoomiat tavaliseks siis, kui ühiskond läbib kiiret muutust. Durkheim keskendus rohkem gruppide ja struktuuride iseloomustamisele, kui indiviidi iseseisvatele tunnustele. Teda huvitasid sellised mõisted nagu sidusus ja integreeritus, mille iseloomustamiseks erinevates ühiskonnatüüpides kasutas ta mõisted mehaaniline solidaarsus ja orgaaniline solidaarsus ning mis lähtuvad tööjaotuse eripärast vastavalt
Durkheim : "normituse" seisund ühiskonnas väheneb tootmisega seotud normide järgmine, kaovad üldtunnustatud normid. Anoomaia ja enesetapud. Anoomia reeglite puudumine, normitus.Durkheim situatsioon kus normid puuduvad, on ebaselged või segadust tekitavad. Normdid sisaldavad selgeid reelgisteisse selle kohta, mida inimene vastavas situatsioonis teeb. Kui situatsioon hajub v hävineb, kaovad seda reguleerivad normid. Sotsiaalse loomana ei suuda inimene taluda normide puudumist ehk anoomiat. Teatud sotsiaalses situatsioonis käitub inimene nii nagu situatsioon nõuab, mitte lähtuvalt oma isikuomadustest. Anoomia kultuurisüsteemi ühtuse lagunemine kindlati sotsiaalsete normide kadumise tõttu (lahutused, kuritegevuse tõus jne). Hälbivust tingib anoomia ehk normitus. Iseloomulik kiirete ühiskondlike muutuste ajastutele. Nõrgeneb indiviidil põhinev moraalne regulatsioon, tekib morralne tühjus, ühiskonnast võõrandumine. . R
allutatud ühiskond, kus ei kehti ei õigus ega moraalinormid ja kus vaatamata sellele, et valdav osa ühiskonna liikmetest on teadlik neid kohustavate normide olemasolust, neid siiski ei järgita. Tekib põhjusel, et ühiskonnas on tekkinud kriisiseisund, kus ühiskond kui niisugune ei ole enam võimeline oma liikmeid gruppidesse siduma nõrk side inimeste ja sotisiaalsete gruppide vahel. Eristab kaht liiki anoomiat: · Subjektiivne anoomia indiviid kas ei leia normi, millega oma käitumine kooskõlastada (nn normi puudumine) või ei järgi olemasolevat normi. · Sotsiaalne anoomia avaldub selles, et mõningad eluvaldkonnad on kas õiguslikult ja /või moraalinormidega reguleerimata. Põhimõtteliselt inimesel ühiskonnas käitudes on 2 võimalust, kui ta võtab oma käitumise aluseks oma eesmärgid inimene kas üritab oma eesmärgid alati realiseerida, võtmata arvesse
olemasolu näevad ka teised. * normid oli see sotsiaalsete faktide liik, mida Durkheim kõige rohkem mõtles. [NB: kuna on sanktsioon, see .sundiv jõud. on väga selge] * Oma kahes töös (De la division du travail social 1893 ja eriti Le suicide 1897) toob ta välja anoomia (anomie) mõiste. - anoomia = olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. * kr. k. a + nomos (seadus) - Durkheim peab anoomiat tavaliseks iis, kui ühiskond läbib kiiret muutust. - mudel: mehhaanilie solidaarsuse ühiskonnast orgaanilise solidaarsuse ühiskonda * mehhaaniline solidaarsus põhines inimeste sarnasusele, orgaaniline nende erinevusele. Muutus toimub tööjaotuse arenedes. # nende aluseks on erinevat laadi normide süstemid. Esimeses sarnased normid kõigile, inimeste teadvus on suurel määral ühine. Teises diferentseeritus
geneetilist mitmekesisust. Seega, kui kuritegevus langeks alla keskmise, siis võib olla kindel, et selline näilik progress on seotud teatud sotsiaalse desorganisatsiooniga. Kuigi kuritegevus on normaalne nähtus, ei tulene veel sellest, et me ei peaks temasse negatiivselt suhtuma. Siiski, kuna kuritegu pole haigus, ei pea ka karistusse suhtuma kui ravimisse. Kuritegevuse põhjuste kirjeldamisel tõi sisse uue mõiste anoomia. Durkheim defineeris anoomiat kui ühiskonna seisundit, mida iseloomustab sotsiaalse tasakaalu puudumine ehk sotsiaalne organiseerimatus ning see on kuritegevuse peamine põhjus. Kõik muutused ühiskonnas tekitavad desorganiseeritust. Siis pole täielikku allumist normidele. See teooria on lähedane kontrolliteooriale (normide mitterikkumiseks on vajalik kontroll). Durkheim vaatab ainult välist kontrolli, sisest ei vaata. Kas anoomia on stabiilne seisund? Millest ta sõltub? Ühiskonna üldistest muutustest. Kas
Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. Mehaaniline solidaarsus - Durkheimi arvates religioon oli varem ühiskonna tsemendiks: kõiki hoidis koos ühine pühendumine pühadele asjadele. - Mis tuleb kaasajal religiooni asemele? - Kas selliste mehhanismide kadumine tähendab anoomiat? - 'Elementary forms of religious life' tegeleb solidaarsuse tähendusega, vaadeldes seda kui jõudu, mis hoiab ühiskonda koos. Solidaarsus saab tekkida kollektiivsest representatsioonist ehk sotsiaalse elu sümboolsetest piltidest või mudelitest, mida mingi grupp jagab. - see loob maailma, mis pole objektiivne reaalsus, vaid moraalne nähtus, millel on võim emotsioonide üle. - Rituaal loob kollektiivse teadvuse, loob pühaduse, ühtsuse tunde, mille toome hiljem oma igapäeva ellu.
sellega seondub ka küsimus, mis grupid üldse seadusloomele ligi pääsevad osa gruppe võib hakata arvama, et on olemas võrdsed ja võrdsemad 4. Hälbekäitumise konfliktoloogiline käsitlus. Anoomia vajalikuks tingimuseks on kahe sotsiaalselt tingitud nähtuse kokkupõrge ühelt poolt nõudmised, huvid ja vajadused ning teiselt poolt nende rahuldamise sotsiaalsed võimalused. Durkheim eristas subjektiivset ja sotsiaalset anoomiat. Subjektiivne anoomia indiviid kas ei leia normi, millega oma tegevust kooskõlastada või ei järgi olemasolevat normi. Sotsiaalne anoomia tervete eluvaldkondade reguleerituse ebapiisavus või ebasobivus. Hälbekäitumise põhjuseks on normide mitteteadmine ja endale pandud ootuste mitteteadmine Isiku tegevuse piiramine ühiskonnas mistahes viisil kujutab endast konfliktide allikat Mistahes normide loomine viib juba suure sotsiaalse konflikti tekkimiseni
nähtuse kokkupõrget: 1) Nõudmised, huvid ja vajadused, mis on indiviidil, nendel sotsiaalsetel gruppidel, kuhu see indiviid kuulub. Individuaalne pool; 2) Nende huvide reaalne rahuldamise võimalus, see on sotsiaalne pool. Loomulikult ei või püstitada utoopilisi eesmärke. Mõnes ühiskonnas ei saa realiseerida isegi lihtsamaid. Kas ühiskond tervikuna ja õigust kaitsvad normid annavad selle võimaluse. - subjektiivne - sotsiaalne Durkheim eristab 2 liiki anoomiat: 1. Subjektiivne anoomia norm puudub, indiviid ei leia normi või ei käitu selle järgi. Anoomia tekkeks on 2 põrkuvat eeldust nõudmised, huvid ja vajadused, mis on kas üksikisikutel või sotsiaalsetel gruppidel ja teiselt poolt nende realiseerimise võimalused. Kui aga ühiskond piirab vajaduste rahuldamist, tekib olukord, mida Durkheim nimetas anoomiaks. Isik/grupp hakkab otsima oma eesmärgi elluviimiseks teisi võimalusi. Kõikide ühiskonna liikmete teadvus oleks ühesugune
annaabi.ee 
