Juurepess levib eostega või kaudselt (juurte kaudu. Puhtpuisutus on puude juured põimunud, kandub sealt edasi. Seepärast loetakse tähtsaks puistus puuliikide vaheldust, sest okaspuudelt lehtpuudele ei levi.) Juurepess põhjustab valgemädanikku! Kuuse-juurepessu viljakeha ülaserva katvad karvakesed on pikemad ja tihedamad kui männi-juurepessul, kuid seda erinevust on raske märgata. Erinev on ka pooride tihedus viljakeha hümenofooril: H. annosum`il on see 4,412,2; H. parviporum`il aga 8,517,6 poori/mm2. Häirivaks asjaoluks on tunnuse kokkulangevus vahemikus 8,512,2, mistõttu liikide eristamine ainult pooride tiheduse järgi ei ole alati võimalik. Juurepessu levimine on olnud otseselt v kaudselt seotud just metsade majandamise intensiivistumisega puhtpuistute väljakasvatamise, suviste raiete, mitte-metsamaade metsastamisega, üha sagedasema raske tehnika tulekuga metsa, arvatavasti ka
Majaseente tõrje hoiduda nende tingimuste tekest hoones, mis provotseerivad seente teket: kõrge õhuniiskus ja seisev õhk. Kui seen on juba arenenud, siis tuleb eemaldada selle puust või talast see osa, kus on vammi nähtav mädanik ja + 1m. Kui on hoones avastatud 1 vammi kolle, siis on kindel, et koldeid on veel ja selle ühe kolde likvideerimine ei päästa maja. KÄNNUPESS -Fomitopsis pinicola, TULETAEL- Fomes fomentarius, Heterobasidion annosum- MÄNNI- JUUREPESS, Heterobasidion parviporum. - KUUSE-JUUREPESS, Ganoderma applanatum- JÄNESVAABIK, Majavamm- Serpula lacrymans
2. Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Varem käsitleti juurepessu ühe liigina (Heterobasidion annosum), mille sees eristati 2 erinevat vormi: P-vorm – männi vorm (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S-vorm – kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi Hiljem leidsid Soome metsateadlased, et tegemist on siiski geneetiliselt väga erinevate organismidega ja õigem oleks neid käsitleda erinevate liikidena. Maailmas ja muidugi ka Eestis käsitletakse juurepessu tänapäeval kahe eraldi liigina: Heterobasidion annosum – m änni juurepess
vegetatsiooniperioodi jooksul. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. 11. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 11.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud Juurepess (Heterobasidion annosum) Juurepess (Heterobasidion annosum) vanem nimetus Fomitopsis annosa või Fomes annosus on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. 44 Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu
Mädanemisprotsessi lõpp-produktideks on süsihappegaas ja vesi. Mädanemisprotsess puidus avaldub värvuses (valge, pruun ja kirju mädanik) ja mädaneva puidu struktuuri muutustes. Mädaneva osa paiknemise järgi tüve ristlõikes eristatakse perifeerset ja südamemädanikku. Perifeerse mädaniku korral levib mädanik puidu välisosas ja tungib väljastpoolt sissepoole, südamemädaniku korral aga tüve keskosast väljapoole. Juure- ja tüvemädanikud Juurepess (Heterobasidion annosum) on kõige levinum ja ohtlikum okaspuude juure- ja tüvemädanik Eestis. Esineb peamiselt kuusel ja männil, aga võib kahjustada ka kadakat ja isegi lehtpuid. Asustab nii elus- kui surnud puitu. Eluspuidus (puu juurtes, juurekaelas, tüves) tegutseb haigustekitajana, surnud puidus (kändudes ja nende juurtes, lamapuidus) jätkab elu saprotroofina. Elus puudest tabab juurepess igas vanuses puid ja põhjustab nende kuivamist või nõrgestumist
Meil kasvatatakse nulge peamiselt ilupuudena parkides, aedades, haljas-aladel. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge peamiselt metskitsed süües talviti võrseid ja sokud kahjustavad noorte puude koort, nühkides ka sarvi vastu puude tüvesid. Paljundatakse seemnetega, harva vegetatiivselt. Pärimused: Slaavi traditsiooni järgi elavad metsajumalannad Dziwitza ja Boruta sageli nulgudes, aga metsakuningas elab piirkonna vanimas nulus. Muistses Früügias ja Kreekas oli nulg pühendatud kuujumalannale ja
tegemist on siiski erinevate liikidega ja ka vanustes puudes. metsale? Eestis käsitletakse nüüd juurepessu kahe eraldi Raieküpsetest puudest on sageli nakatunud kuni 1. Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või liigina: 90-95%. Mädanik nooremates puudes mahalangenud puid metsa. Raiutud Heterobasidion annosum männi juurepess levib pisut aeglasemalt. materjal tuleb metsast välja viia hiljemalt 1. maiks, Heterobasidion parviporum kuuse juurepess Mittemädanikulised tüvehaigused kui see pole võimalik siis Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Männi-koorepõletik (Peridermium pini). materjal koorida. Sellega hoitakse ära nende
asulate haljastuses, metsaservades, talude haljastuses, teede äärtes, haljasaladel jm. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehhaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge meeleldi metskitsed süües talviti võrseid ja sokud kahjustavad noorte puude koort, nühkides meelsasti oma sarvi vastu puude tüvesid. Paljundatakse seemnetega, harva vegetatiivselt. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) Picea vana ladinakeelne perekonna nimetus, võib-olla sõnast pix vaik, tõrv. Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud
kergesti; b) korrosioonmädanik - tumenenud puidus tekivad tavaliselt heledad läätsekujulised laigud, mis hiljem muutuvad tühikuiks, moodustades nn. sõelmädaniku. Mädaneva osa paiknemise järgi tüve ristlõikes eristatakse perifeerset ja südamemädanikku. Perifeerse mädaniku korral levib mädanik puidu välisosas ja tungib väljastpoolt sissepoole, südamemädaniku korral aga tüve keskosast väljapoole. Juurepess (Heterobasidion annosum) on kõige olulisem seenhaigus meie metsapuudel, põhjustades juure- ja tüvemädanikku. Esineb peamiselt kuusel ja männil, kuid kahjustab ka kadakat ja isegi lehtpuid. Tabab igas vanuses puid, põhjustades nende kuivamist ja nõrgestumist. Juurepessu tekitajal on erinevad vormid ja nende poolt põhjustatud haigused on erineva kulgemisega. Männi-juurepess kahjustab igas vanuses mändi, samuti kuuske ja teisi kodumaiseid puuliike. Kuuse-
annaabi.ee 
