Kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all, korraldasid preestrid rituaale mitte enda, vaid terve kogukonna nimel. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti sigade, veiste, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetud looma liha söödi kohapeal, kuid altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti saba ja vaagnaluu. Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ja tulevikus.
sisenesid harva. Preestrid pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsades. Nad ei moodustanud omaette seisust, elasid sama elu mis aristokraadidki. Preestri amet oli nn auamet. Tähtsaim rituaal oli vereohver loomade tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalate inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi (vaagnaluu ja saba). Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa. Usupidustustest võtsid terve linna elanikkond, mõnikord ka orjad. Enamasti läksid pidulised rongkäigus pühamusse, kus järgnes ohvritalitus ja pidusöök + pillimängu-, laulu- või spordivõistlused. Oraakel (ld k oraculum ennustus) koht kus jumal õpetusi jagab, käidi ennustust küsimas. Tähtsaim Delfi oraakel Kesk-Kreekas see oli paik, kus müüdi järgi oli Apollon tapnud lohemao püütoni. Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma
et kõik oleks korras ja, et lapsel oleks hea. Riigi poolt korraldatud annetustega soetatakse haiglatesse uusi aparaate, et need imikud, kes on enneaegsed või on sündinud mingi haigusega, suudaksid ellu jääda. Viimaste annetuste eest on haiglatesse ostetud inkubaatoreid ja imikutele sobivaid operatsiooni laudu. Sellest on palju abi olnud, kuna palju imikud on tänu sellele ellu jäänud. Iga aasta korraldatakse jõulude ajal läbi televisiooni reklaamitav annetus, kus annetusest saadud raha läheb erinevate haigustega lastele. ''Tantsud Tähtedega'' saatest saadud annetused lähevad liikumispuuetega lastele. Liikumispuuetega laste auks korraldatakse ka iga aasta erinevates Eesti paikades klasside vahelised teatejooksud. Eesti üks suurimaid probleeme on iive. Iive on olnud negatiive juba 18 aastat. Eesti iivet mõjutavad liigsed abordid, mis on tervisele kahjulikud ning kallid, kuna riik rahastab aborte. Veel on mõjutajateks inimesed ise, kes ei oska
Aastal vibuküttide gildilt, kelle kaitsepühakuks oli Kristuse kandja Püha Kristoforus. Kuna Trento kirikukogust saadik oli altarite keskmistel tahvlitel lubatud kujutada vaid Kristuse figuuri või teisi Uuest Testamendist pärit tegelasi, näeme Püha Kristofust triptühhoni välisküljel. Tema elulugu ei ole edasi antud mitte Piiblis, vaid erinevates legendides.Kristuse ristilt mahavõtmist kujutavat keskmist tahvlit ääristavad altari pidupäevaküljel pildid Maarja külastusest ning annetusest templis. Kõiki stseene ühendab ikonograafiliselt Kristuse kandmise teema. 6 Seos barokiga Peter Paul Rubens oli Flandrias üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid. Rubens maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes on suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ning ohjeldamatu temperament. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad
-pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel -templis oli jumala kuju -rituaalid toimusid vabas õhtus, tavainimene sattus harva templisse sisse -tempel oli linnriigi silmapaistvaim ehitis, näitas rikkust ja jõukust Preestrid ja rituaalid: -pärinesid suursugustest suguvõsadest -korraldasid rituaale terve kogukonna nimel -tähtsaim rituaal oli vereohver >> tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, põletati inimesele kõlbmatud kehaosad, usuti et ohvrisutisu kaudu saavad jumalad annetusest osa. -ohverdamise ajal hüüti palveid -toimusid iga-aastased usupidustused Oraaklid: -pühamu, kus küsiti jumalatelt nõu -oraakel (kr.k ennustus) -kuulsaim Delfi oraakel -seal kuuldi püütia ennustust ning üritati seda tõlgendada -ennustused täitusid alati, lihtsalt inimesed võisid neid valesti mõista Surmajärgsus: -ei pandud surmajärgsele elule suurt rõhku -karistused ja needused saadi eluajal -hinged rändasid Hadese riiki, pidid ületama Okeanose jõe
1584. aastast oli see Eestimaa hertsogi tiitlivapp. 17. sajandil kasutati sarnase vapipildiga Eestimaa kubermangu vappi. Hertsogi tiitlivapist eristas seda kuningakroon. Vene ajal jätkati vapi kasutamist. Ametlikult kinnitati kolme leopardse lõviga kilp Eestimaa kubermangu vapiks 1856. aastal. Eestimaa rüütelkond kasutas Eestimaa hertsogi tiitlivappi. 19. sajandil hakati seda pidama rüütelkonnale kuuluvaks vapiks. Siis tekkiski spekulatiivne seletus Taani kuninga annetusest. Sellele ajalooliselt põhjendamata seletusele on viitanud mitmed Eesti vapist kirjutanud autorid. Eesti Vabariigi vappi otsiti kaua. Ajaloolisele vapile oli äge vastuseis pseudoajaloolistel põhjendustel, muuhulgas väideti, nagu oleks kolme lõviga vapp tuletatud ordumeister "Dreilöweni" nimest. Tehti palju kavandeid, millest kõige populaarsem oli Ado Vabbe kavand: punane kümneharuline täht sinisel kilbil. See kahest viisnurgast kokkupandud kujund sümboliseeris
Muutused majanduses Juba 12. sajandil tootis mõni linn raha eest turul müüdavaid kaupu. Majandamise vormina muutus see valdavaks siiski alles 15. aastasajal kitsal maaribal Itaaliast läbi Lõuna-Saksamaa ja Reinimaa Hollandini. Veneetsias, Genua, Firenze ja Milaano saavutasid poliitilise ja majandusliku sõltumatuse ning ehitasid üles renessansi tsivilisatsiooni sädeleva kunsti- ja vaimueluga. Kirikust ei olnud tarvis lahku lüüa, paavsti troon sai annetusest kopsakat tulu. Saksamaal kutsus see aga esile Lutheri reformatsiooni. Kihama lõid Ungari ja Hispaania. Prantsusmaal, Hollandis ja Inglismaal omandas reformatsioon veelgi radikaalsema kalvinismi kuju, mis kiriku võimu ei tunnistanud. Õukonnad võtsid uued humanistid ja teadlased oma eestkoste alla, haritlaste olukord muutus peaaegu samasuguseks, kui see oli araablaste aegu, mil õpetlane kaunistas õukonda. Teaduspööre
-pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel -templis oli jumala kuju -rituaalid toimusid vabas õhtus, tavainimene sattus harva templisse sisse -tempel oli linnriigi silmapaistvaim ehitis, näitas rikkust ja jõukust Preestrid ja rituaalid: -pärinesid suursugustest suguvõsadest -korraldasid rituaale terve kogukonna nimel -tähtsaim rituaal oli vereohver >> tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, põletati inimesele kõlbmatud kehaosad, usuti et ohvrisutisu kaudu saavad jumalad annetusest osa. -ohverdamise ajal hüüti palveid -toimusid iga-aastased usupidustused Oraaklid: -pühamu, kus küsiti jumalatelt nõu -oraakel (kr.k ennustus) -kuulsaim Delfi oraakel -seal kuuldi püütia ennustust ning üritati seda tõlgendada -ennustused täitusid alati, lihtsalt inimesed võisid neid valesti mõista Surmajärgsus: -ei pandud surmajärgsele elule suurt rõhku -karistused ja needused saadi eluajal -hinged rändasid Hadese riiki, pidid ületama Okeanose jõe
Kuid preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid elasid aristokraatide tavapärast elu. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitseda tapmine jumala altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti vaagnaluu ja saba. Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus. Jumalate ühine austamine ühendas polise kodanikke. See ilmnes eriti paljude iga-aastastel usupidustustel, millest tähtsamad ühendasid tervet linnriigi elanikkonda: nii mehi kui ka naisi. Mõnedest pidustustest võtsid osa ka orjad. Kuid oli ka ainult meestele või ainult naistele ette nähtud riitusi.
Arvele tuli võtta kõik toiduainete varud, teha prognoosid, mida on vaja rahva toitlustamiseks. Vajatakse 400 tonni teravilja. Lihatoodete osas olukord polnud parem, arvestati, et oleks vaja 5000 tonni erinevat lihatooteid, kuid saadaval oli ainult pool sellest. Keelustati toidu väljavedamist riigist. Oli sisseseatud kaardi süsteem, toidujagamiseks rahvale (200g leiba inimesele, hiljem vähendati seda 150g leivaks). Kuulutati teravilja vabatahtlik annetamine (Oodatust tuli 1/1000 annetusest). Kuulutati välja teravilja rekvisitsioon, teravilja ülejääk tuli anda riigile teatud tasu eest (Väike tasu). Keelustati ära vaba kauplemine toitainetega. Kuulutati välja taaskord teravilja rekvisitsioon, seekord võeti ära seemnevilja, mis tähendas, et polnud enam mida istutada. Veebruaris saabus Inglismaalt laev toitainetega, pärast seda igakuiselt saabus laev. Täisväärtusliku leiba anti piisavas koguses sõjaväele. Linnas toiduvormid olid väikesed