Testeerimisvabadus on pärandaja õigus määrata, kellele, mis tingimustel ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma. Pärandaja ei saa päranduseta jätta töövõimetut abikaasat, töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast. Pärandaja võib pärandada ühele või mitmele isikule teatud varalise hüve oma pärandist, ilma, et need isikud peale pärandaja surma peaksid tema kohustused enda peale võtma. Seda hüve nimetatakse annakuks ja selle saajat annaku saajaks. Näiteks, kui jäetakse testamendis elamu abikaasale, aga ülejäänud osa pojale, siis abikaasa on annaku saaja ja poeg pärija. Annakuks võib olla asi, raha, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. Näiteks võib pärandaja lubada abikaasal elada pärandvara hulka kuulunud elamus kuni surmani. Annakut saab pärija määrata ainult testamendi või pärimislepinguga.
avaldust tahlikult kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu. Testamendiga saab pärandaja muuta seadusejärgsete pärijate ringi ning pärandaja võib teatud isikule määrata konkreetseid pärandi hulka kuuluvaid asju või vabastada pärija mõnest testamendis välja toodud kohustusest. Viimast teguviisi nimetatakse annakuks. Kolmandal juhul on võimalik Eestis pärandada ka pärimislepingu alusel. Sellisel juhul tehakse kokkulepe, milles pärandaja nimetab teise lepingupoole või mõne muu isiku oma pärijaks. Samas on see ka kokkulepe pärandaja ja seadusjärgse pärija vahel, kus viimane loobub oma pärimisest (Riigikogu, 2009). 3 PATRIA POTESTAS - ISAVÕIM 3.1 Patria potestas Rooma eraõiguses Laste ja vanemate vahekordi kogu Rooma ajaloo vältel määrab patria potestas’e printsiip kui
· Abikaasade vastandlik testament: teine abikaasa pärib. · Berliini testament: abikaasade vastastikune testament, kellegi 3nda isiku kasuks. · Testamendis on võimalik ära määrata asepärija. Asepärija määratakse testamendis siis, kui pärija sureb enne pärandi vastu võtmist. Ta loobub pärandist, ei taha pärandit. Osutub pärimiskõlbmatuks. Järelpärija määramisel peab keegi olema ka eelpärija. Järelpärijaks saab kui on tehtud teatud tingimused. · Annaku saaja. Annakuks on asi,ese,rahasumma mis on testamendis kirja pandud. · Sihtkäsund on korraldus testamendis, millega pannakse mingisugused ülesanded paika. · Sihtmäärang korraldus raha, asjade üleandmine kindla sihtotstarbele. · Sundosa pärimisõiguses: Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedasemaid isikuid(abikaasa, ülenejad, alanejad sugulased) Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mis nemad saaksid siis kui nemad päriksid seaduse järgselt.
Liigid: notariaalne või kodune. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. 18) Korraldused testamendis (annak, sihtkäsund, sihtmäärang) Annak - Kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Varaline hüve võib olla asi, rahasumma, samuti õigus või kohustusest vabastamine. Testaator võib teha annaku määramise kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale. Sihtkäsund - on testaatori korraldus, millega ta testamendis paneb pärijale või annakusaajale kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. Sihtkäsundi täitmist võib nõuda: 4
Pärimisleping peab olema kindlalt sõlmitud notariaalses vormis Pärandist loobumise aeg on kolm kuud Pärandaja ei saa päranduseta jätta töövõimetut abikaasat, töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast. Pärandaja võib pärandada ühele või mitmele isikule teatud varalise hüve oma pärandist, ilma, et need isikud peale pärandaja surma peaksid tema kohustused enda peale võtma. Seda hüve nimetatakse annakuks ja selle saajat annaku saajaks. Näiteks, kui jäetakse testamendis elamu abikaasale, aga ülejäänud osa pojale, siis abikaasa on annaku saaja ja poeg pärija. Annakuks võib olla asi, raha, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. Näiteks võib pärandaja lubada abikaasal elada pärandvara hulka kuulunud elamus kuni surmani. Annakut saab pärija määrata ainult testamendi või pärimislepinguga.
Kui pärandaja on teinud testamendi, toimub pärimine testamendi järgi. Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. Kui testamendis on pärijate pärandiosad määramata, loetakse nende pärandiosad võrdseks. Kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Testaator võib nimetada pärija asemele ühe või mitu asepärijat juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu. Asepärijaid nimetades võib testaator määrata, millises järjekorras asepärijad pärijaks saavad. 233. Mis on annak ja selle ese? Kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma
pärandaja ei saa pärandist ilma jätta seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast ega töövõimetut abikaasat. 22 Annak kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annakusaaja erineb pärijast selle poolest, et talle läheb üle konkreetne varaline hüve (nt elamu) ja tal ei teki kohustust tasuda pärandaja võlgu Sihtkäsund on nagu annak, pärandaja surma puhuks tehtud testaatori korraldus, millega pärandaja paneb pärijale või annakusaajale mingid kohustused, ilma et tekiks sellele kohustusele vastavat õigust (nt nt sihtkäsundina korraldus oma
alusel tunnistuse annakust tuleneva nõude kohta (annakusaaja tunnistus). 1996 a Pärimisseadus TT on sisuliselt eraõigusliku ameti kandja, kelle ülesandeks on valitseda Annakusaaja tunnistuses märgitakse annakusaaja ja annakuks määratud ese. võõrast vara ning tagada pärandaja viimase tahte võimalikult korrektne elluviimine. Pärandaja surma puhuks tehtud korralduste elluviimine võib osutuda töörohkeks . Seda eriti siis, kui pärandvara nõuab
läheb tema vara pärast tema surma. Pärandaja on piiratud oma tahte kindlaksmääramisega ainult nn. sundosaga. Ehk ei saa ilma jätta seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast ega töövõimetut abikaasat. 286. Mis on annak ja selle ese? Kui pärandaja võib teha korralduse, et ta määrab teatud osa oma varast ühele või mitmele isikule ilma, et see oleks tema õigusjärgne pärija. Seda nimetatakse annakuks. Annaksuks võib olla asi, raha, õigus, nõue, kohustustest vabastamine või mõni muu üleantav hüve. Nt. võib pärandaja testamendiga anda elukaaslasele õiguse elada pärandvara hulka kuuluvas elamus. 287. Mis on sihtkäsund ja selle ese? Surma puhuks tehtud korraldus, sarnane annakule, millega pärandaja paneb pärijale või annakusaajale mingid kohustused, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust.
annaabi.ee 
