Filosoofia vahenditega taheti lihvida kristlike probleeme. Ta uskus, et filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas piibliga. Kuivõrd hullumoodi mu tundemeeled mind ka ei petaks, siiski ei saa nad mind kahtlema panna minu enda olemasolus. Jumal teab meie tegude tagajärgi, aga mitte enne kui need on aset leidnud. Kelle jumal on väljavalinud, see on päästetud, teised aga ja neid on rohkem lähevad hukatusse. 11. Pime keskaeg. ?Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 4-10 saj oli tõesti pime ja arengut pidurdav aeg, Hoiduti autoriteetide taha ning oldi vastu uuendustele. Tolleaegne keskaeg oli irratsionaalne, inimesi ei huvitanud muu, kui vahekord Jumalaga. Irratsionaalne on ka see, et usuti maailmalõpu saabumist. Keskajal valitses nostalgia antiigi vastu, hävitati teadlikult Rooma kõrgkultuuri, meditsiin oli nõrk(haigused, nälg), kihistumine, indulgentside müük, ketserite põletamine, konservatiivsus, kirjaoskamatus jne
tuge filosoofiast. Filosoofia vahenditega taheti lihvida kristlike probleeme. Ta uskus, et filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas piibliga. Kuivõrd hullumoodi mu tundemeeled mind ka ei petaks, siiski ei saa nad mind kahtlema panna minu enda olemasolus. Jumal teab meie tegude tagajärgi, aga mitte enne kui need on aset leidnud. Kelle jumal on väljavalinud, see on päästetud, teised aga ja neid on rohkem – lähevad hukatusse. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 4-10 saj oli tõesti pime ja arengut pidurdav aeg, Hoiduti autoriteetide taha ning oldi vastu uuendustele. Tolleaegne keskaeg oli irratsionaalne, inimesi ei huvitanud muu, kui vahekord Jumalaga. Irratsionaalne on ka see, et usuti maailmalõpu saabumist. Keskajal valitses nostalgia antiigi vastu, hävitati teadlikult Rooma kõrgkultuuri, meditsiin oli nõrk(haigused, nälg), kihistumine, indulgentside müük, ketserite põletamine, konservatiivsus, kirjaoskamatus jne
Vaieldi realismi ja nominalismi üle. Kuidas on omavahel seotud sõnad ja reaalsed asjad? Kas üldmõisted on tegelikult olemas? Semiootilised probleemid. Teadmised millestki jõuavad meieni alati läbi teiste mõistete ja kokkuleppeliste sõnade kaudu. Sõnad ei ütle aga otseselt meile mingi asja olemuse kohta midagi. 10 12). Laidre, Margus 1990. Keskaja kaitseks. Akadeemia 12 (KÜSIMUS: Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond.) 14. Sajandil nimetas pimedaks keskaega teadaolevalt esimesena luuletaja PETRARCA. Sellele järgnes veel valgustusajastu, Prantsuse revolutsioon ja marksismi ideoloogia, mis kõik keskaega kuidagi vaimult pimedaks ajaks pidasid. Humanistid uskusid, et ülesse äratanud särava antiikajastu. Pidevalt usuti, et elatakse uuel paremal ajastul. Seda, et keskaeg oli erakordselt avalikult julm, usutakse tänini. Avalikud hukkamised ja sõjad. Mis aga tegelikult ei võtnud
ajaloo suhtes? Ta kirjutas teose ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", kus mainitakse aesti-nimelist hõimu, mida on peetud esimeseks võimalikuks eestlaste mainimiseks, ning kirjeldatakse germaani hõimude ühiskondlikku elu, tavasid, sõjaväelist korraldust, kohut, usku jm. 45. Kuidas iseloomustaksite Petroniuse, Lukianose ja Apuleiuse loomingut? Petroniust peetakse üheks parimaks rooma realistlikuks kirjanikuks. Tema loomingust teame Tacituse ,,Annaalide" kaudu. Tema kirjutatuks peetakse teost ,,Satyricon", millest tähtsaim on katkend ,,Trimalchio pidusöök" (teos hilisema kelmiromaani eelkäija) Lukianos oli ennekõike tuntud sofistina, tema kirjutatuks võib pidada umbes 70 teost, kuna ülejäänud on talle ekslikult omistatud ja mitme ehtsus on vaieldav, nt ,,Lukios ehk Eesel". Lukianos kirjutas palju paroodiaid, tema loomingus on valdav filosoofiline satiir. Apuleius oli sofist, tema kirjanduslik looming oli väga mitmekesine
Varsti hakkas Maria Stuartit piinama must masendus. Prantsuse saadik juhtus teda nägema ja saatis sõna Pariisi: "Kuninganna ei tunne ennast hästi, kuid minu arvates peitub ta haiguse tõeline põhjus sügavamas hädas, mille jaoks pole unustust olemas. Aina kordab ta: "Ma tahaksin surra"." Du Crocil oli õigus naine ei tahtnud enam olla aheldatud oma nõrgukese mehe külge. Tal olid tekkinud kirglikud tunded Bothwelli vastu, millest on tõestust kaasaegsete annaalide ja dokumentide ning ka Maria Stuarti (kas mitte võltsitud?) luuletuste ja kirjade seas. Bothwellis tundis Maria meest ning just temast need luuletused ka räägivad. Maria andus täielikult mehele, ehkki ta tollele väärika aadlinaise leidis ja aset leidsid nende pulmad, ning tahtis talle anda kõik, ka oma au ja vara. Tõestust naise armastusest leiab Jedburghi-episoodis, kus Bothwell sai 7. oktoobril kähmluses ühe salakütiga elukardetava haava ning Maria näis olevat
väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja
äridokumendid, kus kirjutajad lähtusid loomulikult kaasaegsest keelevormist, paljastades nõnda keeles toimuvaid muutusi. Vanaegiptuse keel oli kasutusel Vana Riigi ajal. Nagu raidkirjadest näha, pakkus ta hilisemale ajajärgule kirjanduslikku eeskuju. Ehkki selle põhijooned säilisid, pidid moodsama kõne muutuvad vormid seda paratamatult mõjutama. Varasemad meile teada-olevad näited on esimese ja teise dünastia aega kuuluvad raidkirjad (steelid, annaalide tahvlikesed, pitserid napi teate või pealkirjaga) mis on siiski liiga lühikesed, et anda täpsemat ülevaadet antud perioodi keelest ja kõnest. Järgneb hulk raidkirju ning mõned kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda dünastia aegses keeles kirja pandud ajaloolised tekstid. Selle ajajärgu kirjutised moodustavad mahukaima osa viienda dünastia lõpul või kuuenda dünastia ajal rajatud püramiididesse jäädvustatud arvukad rituaalsed tekstid ning loitsud.
Retseptivistika uurib teksti muutlikku osa: lugejaid, hinnanguid, arvamusi ja tõlgendusi. Vastuvõttu eri kultuurides ja ajas. b) mentaalsuste uurimine. Tekkis saksa ja inglise romantismis. Volksgeist (rahva vaim) irratsionaalne mõiste. Uuriti, kuidas kliima, geograafia jm mõjutab kultuuri. Rangemas teaduslikus tähenduses on uuringud seotud mentaalsusega. Mentaalsuse moodustavad alateadlikud hoiakud, menetlused jne, mis on teatud kultuurikandja jaoks loomulikud. Annaalide koolkond (Lucien Fevre, Jacques le Goff, Georges Duby jne) la longue durée pikaajalised uuringud. 20. sajandi alguses uuriti sündmusi, suuri süsteeme ja inimeste kohta nendes süsteemides, isikukeskset ajalugu. annaalide koolkonna ajaloolased uurivad ajalookonteksti, inimese igapäevast elu, mikroajalugu, umbisikulist ajalugu. Ajaline skaala on teine. Uuritakse päevikuid, päevaraamatuid, õpikuid, teatmikke jne. uuritakse ajaloolise alateadvuse jälgi. c) subkultuuride uurimine
Kalendri kirja panemine sai alguse religioossete pühade kindlaksmääramisega, Roomlastel oli uskumus, et on teatud päevad mil võib pidada rahvakoosolekuid ja mõista kohut ning on ka päevad, kui teatud tegemised on keelatud. Kalendrisse hakati aegamööda kirja panema ka erilisi sündmusi mis ei olnud religioossed: nt sõjaretked, teiste rahvaste sissetungid jmt. Kalendrist 3saj eKr kujuneski välja uus kirjandusliik annaalid (annales). Annaalide pidamine oli samuti pontifeks maximuse ülesanne. Rooma annaalid on koostatud ajavahemikus 3-1saj eKr ja esialgu neid kirjutati kreeka keeles, alates 2saj hakati neid kirjutama ka ladina keeles. Annaalides arvatakse ajalugu alates linna rajamisest ja kui varemad tekstid ei ole ajalooliselt nii kindlad, siis annaalid on suhteliselt usaldusväärsed allikad. Annaalides arvestati sündmusi konsulite ametiaegade järgi ning annaalid püüdsid kirjeldada
retoorikast ning see seisukoht sai väga populaarseks, olla seda veel praegu- gi. Keegi võiks ju vaadata, kas Eesti poliitiline retoorika Jannsenist Pätsini muutunud on. . . Loomulikult omavad teistele määratud tekstid retoorilist vormi, see ei olegi küsimus. Samas on ju erinev, kas kirjutada lugemiseks teistele kutselistele ajaloolastele või rahvale. White tees, et teadmisi ei ole, siiski loomulikult ei kehti. On ka ajaloolasi, kes ei jutusta — näiteks Burk- hardt, Huizinga, annaalide koolkond. . . nemad nii ei jutustanud. Kui see on aga nii, ei ole ühtegi õigustust väita, et jutustus on ainuke ajaloo vorm. Järjekorrast rääkimine on siiski jutustus ja ajaloo puhul on tegemist jär- jestustega. Enne oli nii, pärast oli nii. . . Uurimuse puhul ühest olukorrast, milles eelnenule viidatakse ainult möödaminnes, on jutustus situatsioonist, hetkest. Samas järjestustest kirjutamine on ajaloolise uurimuse üks kompo- nente. Uurimuses see kahtlemata sisaldub
loomulikult kaasaegsest keelevormist, paljastades nõnda keeles toimuvaid muutusi. Vanaegiptuse keel (32/31 22 ss.) oli kasutusel Vana Riigi ajal. Nagu raidkirjadest näha, pakkus ta hilisemale ajajärgule kirjanduslikku eeskuju. Ehkki selle põhijooned säilisid, pidid moodsama kõne muutuvad vormid seda paratamatult mõjutama. Varasemad meile teada-olevad näited on esimese ja teise dünastia aega kuuluvad raidkirjad (steelid, annaalide tahvlikesed, pitserid napi teate või pealkirjaga) mis on siiski liiga lühikesed, et anda täpsemat ülevaadet antud perioodi keelest ja kõnest. Järgneb hulk raidkirju ning mõned kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda dünastia aegses keeles kirja pandud ajaloolised tekstid. Selle ajajärgu kirjutised moodustavad mahukaima osa viienda dünastia lõpul (24.s.) või kuuenda dünastia ajal (24-22 ss.) rajatud püramiididesse jäädvustatud arvukad rituaalsed tekstid ning loitsud.
annaabi.ee 
