Eesti roomajad A Eesti Ladina Arusisalik Lacerta vivipara K Eesti Ladina Kivisisalik Lacerta agilis N Eesti Ladina Nastik Natrix natrix R Eesti Ladina Rästik Vipera berus V Eesti Ladina Vaskuss Anguis fragilis
Kalade, kahepaiksete ja roomajate äratundmine Eesti tähtsamad liigid Kirjutada juurde määramistunnused Perca fluviatilis Carassius carassius Rutilus rutilus Abramis brama Salmo salar Esox lucidus Sander lusioperca Platichtys flesus Sprattus sprattus balticus Clupea harengus membras Lota lota Gadus morhua callaris Anguilla anguilla Lampetra fluviatilis Gasterosteus aculeatus Rana temoraria Rana esculenta Bufo bufo Lissotriton vulgaris Natrix natrix Anguis fragilis Vipera berus Zootoca vivipara
Harivesilik Triturus cristatus Harilik kärnkonn Bufo Bufo Kõre e juttselg-kärnkonn Bufo/Epidalea calamita Rohe-kärnkonn Bufo/Epidalea viridis Mudakonn Pelobates fuscus Pruunid konnad: Rohukonn Rana temporaria Rabakonn Rana arvalis Rohelised konnad: Tiigikonn Rana lessonae Veekonn Rana esculenta Järvekonn Rana ridibunda ROOMAJAD: Arusisalik Lacerta vivipara Kivisisalik Lacerta agilis Vaskuss Anguis fragilis Nastik Natrix natrix Rästik Vipera berus 2. Liigitundmine pildi järgi > kärnkonnad kõiki tunda, mudakonn, rohelised ja pruunid konnad grupiti, õigete proportsioonidega pildil osata vahet teha (roheliste ja pruunide) grupi sees kes on suurem, kes väiksem; Kärnkonnad Harilik kärnkonn Bufo bufo Kuni 15 cm Rohe-kärnkonn Bufo viridis Kuni 10 cm Juttselg-kärnkonn e kõre Bufo calamita Kuni 10 cm Mudakonn Pelobates fuscus Kuni 8 cm
jaanuar 1778 suri Tema kogu kollektsioon koosnes: 14000 taime, 3198 putukat, 1564 kesti, umbes 3000 kirja ja 1600 raamatut Mõned tema poolt kirjeldatud roomajad Acontias meleagris -- suur- Crotalus durissus -- õud-lõgismadu liivaskink Crotalus horridus -- vöödiline Agama agama -- harilik agaam lõgismadu Agkistrodon contortrix -- vaskpea- Natrix maura -- rästiknastik kilplõugmadu Natrix natrix -- harilik nastik Anguis fragilis -- vaskuss Ptyas mucosa -- suursilmmadu Calotes calotes -- harilik iluagaam Python molurus -- tiigerpüüton Caretta caretta -- merikilpkonn Vipera ammodytes -- nokisrästik Cerastes cerastes -- harilik Vipera aspis -- aspisrästik sarvikrästik Vipera berus -- harilik rästik Chelonia mydas -- rohekilpkonn Video http://www.youtube.com/watch?v=Gb_IO-SzLgk
Isastel on välised kõlapõied. Koevad hilisemal ajal (mai lõpp-juuni), häälitsevad valjult. Värvus varieerub – rohekad, pruunikad, võivad esineda triibud, laigud ja täpid. Tiigikonna isastel esineb pulmarüü, nad muutuvad laimiroheliseks. Roheliste konnade kudu on klombikujuline, kullestel on silmade ümbruses heledad laigud - ´ prillid´. Eesti roomajate liiginimekiri: Arusisalik (Lacerta/Zootoca vivipara) Kivisisalik (Lacerta agilis) Vaskuss (Anguis fragilis) Nastik (Natrix natrix) Rästik (Vipera berus) Sisalikud Eestis leidub kolme liiki sisalikke. Nendest vaskuss on jalutu ning ülejäänud kaks liiki jalgadega sisalikud. Sisalike sigimine võib ka välimuselt sarnastel liikidel olla erinev ning mõjutada elupaigavalikut. Arusisalik: Pruunikat värvi väga tavaline sisalik, kes asustab rabaservasid, raiesmikke, niiskeid heinamaid, kuid võib elada ka inimeste läheduses. Arusisalik on ovovivipaarne (elussünnitaja)
Vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda kuuluv roomaja.Vaskuss on levinud peaaegu kogu Euroopa mandriosas (välja arvatud Pürenee poolsaare lõunaosa, enamik Vahemeremaadest ja põhjaalad).Täiskasvanud isendid võivad olla maksimaalselt 50 cm pikkused. Vaskusside soomused on siledad ja ümber keskkeha on 2430 soomust. Isendite ülapool võib olla pruunikas, hallikas, punakas või vasekarva. Emasloomadele on iseäralik seljatriip, isastega võrreldes tumedamad küljed ja tume kõht. Idapoolsematel aladel elavatel isastel on täheldatud siniseid täppe. Millal võib Eestis kohata. Ärkavad talveunest märtsis-aprillis. Talveunne jäävad uuesti oktoobris. Välimus. Vaskussidel on sile ja kahvatu helgiga vaskse tooniga keha. Sealt tuleb ka tema nimi. Vahel harvem on keha hall või helepruun. Isase vaskussi kõhualune on hele, emasel tume. Emane on üldiselt ka isasest vaskussist tumedam. Osadel populatsioonidel on kehal sinakad laigud, need esinevad ...
1) atlandi tuur Acipenser sturio; 2) harjus Thymallus thymallus; 3) hink Cobitis taenia; 4) võldas Cottus gobio; 5) vingerjas Misgurnus fossilis; 6) tähnikvesilik Triturus vulgaris; 7) harilik kärnkonn Bufo bufo; 8) rohukonn Rana temporaria; 9) rabakonn Rana arvalis; 10) veekonn Rana esculenta; 11) tiigikonn Rana lessonae; 12) järvekonn Rana ridibunda; 13) arusisalik Lacerta vivipara; 14) vaskuss Anguis fragilis; 15) nastik Natrix natrix; 16) rästik Vipera berus; 17) punakurk-kaur Gavia stellata; 18) väikepütt Tachybaptus ruficollis; 19) hallpõsk-pütt Podiceps grisegena; 20) valge-toonekurg Ciconia ciconia; 21) valgepõsk-lagle Branta leucopsis; 22) punakael-lagle Branta ruficollis; 23) ristpart Tadorna tadorna; 24) tõmmuvaeras Melanitta fusca; 25) herilaseviu Pernis apivorus; 26) must-harksaba Milvus migrans; 27) roo-loorkull Circus aeroginosus;
Eelistatud on segametsad, raiesmikud, metsaservad, sood. Nad on eriti aktiivsed videvikus, kuid ka päeval väljuvad nad oma elupaigast. Toiduks on hiired, rabakonnad, ussid jne. Ta magab talveund. Rästikud paarituvad kuni kuu aega pärast talveunest ärkamist. Rästik ei mune, vaid sünnitab. Ta sünnitab 8-12 poega. Rästiku eluiga ulatub 15 aastani. Tema vaenlasteks on rebased, mägrad, tuhkrud ja mõned linnud. Rästikut kaitstakse Eestis. Vaskuss: Vaskussi ladinakeelne nimetus on Anguis fragilis. Ta võib kasvada kuni 60 cm pikkuseks, aga sellest poole moodustab saba. Ta on levinud kogu Euroopas. Mõningates paikades kuni põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud Saaremaal ja Taevaskojas. Ta elab nii niisketel kui ka kuivadel aladel, enamasti segametsades. Talvel on ta talveunes. Tema saagiks on aeglaselt liikuvad loomad, näiteks vihmaussid. Vaskuss on aeglane ja seega ka kaitsetu loom. Sellepärast on ta kerge saak vaenlastele, kuid tal on kaitseks kergesti äratulev saba
4 Tähnikvesilik Vesilik Salamanderlased Sabakonnalised Kahepaiksed Keelikloomad Loomad Tiigikonn Konn Konlased Päriskonnalised Kahepaiksed Keelikloomad Loomad Roomajad Vaskuss Vaskuss Vaskuslased Soomuselised Roomajad Keelikloomad Loomad Anguis fragilis Anguis Anguidae Squamata Reptilia Chordata Animalia Nastik Nastik Nastiklased Soomuselised Roomajad Keelikloomad Loomad Kivisisalik Lacerta Sisaliklased Soomuselised Roomajad Keelikloomad Loomad Rästik Rästik Rästiklased Soomuselised Roomajad Keelikloomad Loomad
Neid võib leida kuivematelt aladelt, näiteks nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad. Nad elavad üksikult ja oma kindlal territooriumil. Toituvad väikestest selgrootutest. Suuremad võivad suua ka oma nooremaid liigikaaslasi või emaste poolt munetud mune. Nad on aktiivsed ainult päevasel ajal, kuid isegi ilusa ilmaga veedavad nad palju aega maa all. Vaenlased on tal samad, mis arusisalikul. Kui teda puudutada, võib ta isegi hammustada. Vaskuss (Anguis fragilis) Kuigi vasussil pole jalgu, ei saa teda siiski madude alla arvestada. Tegelikult on tal need selgroos algeliselt olemas. Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid, erinevates metsades, põldudel, aasadel ning aedades. Vaskuss on aktiivne videvikul ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada.
täidavad?" . Eesti roomajad Eesti roomajad on Eesti Vabariigi territooriumil looduses elavad ja sigivad roomajad. Eestis on 5 liiki roomajaid, kes kõik kuuluvad looduskaitse alla. Minevikus u 5000 8000 aastat tagasi on Eesti alal elanud ka sookilpkonn.Eesti roomajate süstemaatiline nimestik: Selts-soomuselised Squamata; alamselts- sisalikulised Lacetilia, sugukond- sisaliklased Lacertilia: kivisisalik (Lacerta agilis), arusisalik (Zootoca vivipara), vaskuss (Anguis fragilis) Alamselts-maolised Ophidia ; sugukond- nastiklased Colubridae: nastik (Natrix natrix); sugukond-rästiklased (Viperidae): rästik (Vipera berus). [5] Soome roomajad Soome roomajad on Soome territooriumil looduses elavad ja sigivad roomajad. Soomes on 4 liiki roomajaid. Kõik 4 liiki roomajat on looduskaitse all. Soome roomajate süstemaatiline nimestik: Selts-soomuselised: arusisalik ( Zootoca vivipara), vaskuss (Anguis fragilis)
suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: silenastik (Coronella austriaca) ja euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis). Euroopa sookilpkonn Silenastik Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik Selts: SOOMUSELISED, SQUAMATA I Alamselts sisalikulised 1. sugukond: Sisallased, Lacertidae 1. Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) 2. Kivisisalik Lacerta agilis (L.) 2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae 3. Vaskuss Anguis fragilis L. II Alamselts maolised 3. sugukond: Nastiklased, Colubridae 4. Nastik Natrix natrix (L.) 4. sugukond: Rästiklased, Viperidae 5. Rästik Vipera berus L. · Roomajatest on Eestis kõige arvukamad arusisalik ja harilik rästik. · Lääne-Eestis ja läänesaartel, aga ka Soome lahe rannikul, võib väga arvukas olla nastik. · Haruldased ei ole Eestis ka kivisisalik ning vaskuss. · Saartel on sagedamini kui mujal leitud melanootilisi roomajaid
fuscus) (Pelobates) veekonn (Rana esculenta) konn (Rana) konlased (Ranidae) tiigikonn (Rana lessonae) konn (Rana) konlased (Ranidae) harilik kärnkonn (Bufo bufo) kärnkonn (Bufo) kärnkonlased (Bufonidae) harilik nastik (Natrix natrix) nastik (Natrix) nastiklased (Colubridae) harilik rästik (Vipera berus) rästikud (Vipera) rästiklased (Viperidae) vaskuss (Anguis fragilis) vaskuss (Anguis) vaskuslased (Anguidae) kivisisalik (Lacerta agilis) sisalik (Lacerta) sisaliklased (Lacartidae) arusisalik (Lacerta vivipara) sisalik (Lacerta) või sisaliklased (Lacartidae) (Zootoca vivipara) Zootoca leevike (Pyrrhula pyrrhula) leevike (Pyrrhula) vintlased (Fringillidae) metsvint (Fringilla coelebs) vint (Fringilla) vintlased (Fringillidae)
põrniklasi(Scarabaeidae) ja pehmekoorlasi(Cantharidae).Lisaks mardikalised (siklased, naksurlased) ja ka jooksiklaste liigirikkus on suur. Suurliblikaid (Macrolepidoptrea) on samuti palju. Laelatu puisniidul on leitud kahepaiksetest ja roomajatest: rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis). Pisiimetajate kohta on tehtud uuring samuti Laelatul. Sealt on leitud leethiiri (Clethrionomys glaerolus), juttselg-hiiri (Apodemus agrarius) ja kaelushiiri (A. flavicollis) (Kukk, Kull 1997). Üldiselt võib öelda, et nii selgroogsete kui ka selgrootute arvukus on puisniidul väiksem kui metsas või niidul, kuigi leidub üksikuid liigirikkamaid rühmi (Kukk, Kull 1997) Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub
N. teksase lõgismadu S. KROKODILLILISED Niiluse krokodill, missisippi alligaator, kaiman, gangese gaviaal • kohandunud veeeluga • lamendunud keha • lapik saba • tagajalgadel täielikud või osalised ujulestad • keha kaetud sarv- ja luukilbistega • hambad hambasompudes EESTI ROOMAJAD kõik on kaitse all 1. sugukond: Sisaliklased, Lacertidae 1. Arusisalik, Lacerta vivipara Jacquin 2. Kivisisalik, Lacerta agilis L. 2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae 3. Vaskuss, Anguis fragilis L. 3. sugukond: Nastiklased, Colubridae 4. Nastik, Natrix natrix L. 4. sugukond: Rästiklased, Viperidae 5. Rästik, Vipera berus L. Kõige arvukamad Eesti roomajad on arusisalik ja harilik rästik. Nastikut kohtame peamiselt saartel ja rannikualadel. Haruldane pole Eestis ka vaskuss. Täpsed andmed Eesti roomajate arvukuse kohta puuduvad.Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on
annaabi.ee 
