N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptoritest olid silmapaistvad: Skulptor ja kullassepp, aga ka seikleja Benvenuto Cellini (1500-1571). Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; "Mercurius". Arhitektuuris oli tähtsal kohal: Ehitise üksikosade lõtv seostamine Kaunistustega liialdamine Pikad anfilaad tubade read kohakuti asetsevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade Näide : Uffizi palee Firenzes Maailde iseloomustus ja kirjeldus Iseloomulik maaildele: Ruumikujutise ähmastumine Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine Seletamatut päritolu valguse kujutamine Inimese anatoomia on moonutatud Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla 1.Pildil "Cupido Venusele kaebamas" (Lucas Cranach Vanem )on Venus moekas, kübara ja
pitser’’ 15.saj valmis ’’Püha Jüri ja lohe’’ skulptuur Stockholmi suurkirikus , autoriks Bernt Notke Rootsi ja Taani konflikt Rootsi renessanss- 16.saj Ehituskunst parimad näited lossiarhitektuuris:1537 valmis vararenessansslik Gripsholmi loss,suurtükitornid Kalmari & Vadstena loss- 16saj II pool domineerib kõrgrenessanss Anfilaad - barokiajastu ehituskunstis rida otsejoones üksteisele järgnevaid tube, kus ruume ühendavad uksed asuvad kõik ühel teljel Maalikunst renessanssi ajal Vasa-aja kunst Portreekunst- valitsejate ja tähtsate isikute portreed.. Urban Larsson-üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest Peatöö:Vädersoltavla 1535, säilinud koopia asub Stockholmi Suurkirikus Skulptuur renessanssi ajal
vaatama. 1935. aastal rajati lossi lõunaküljele Siseministeeriumi tarvis kubermanguvalitsuse hoone stiilist lähtuv paleelik lõunatiib. Hoone kavandas arhitekt AlarKotli. Taasiseseisvunud Eestis on Toompea loss vähehaaval, aga järjekindlalt tagasi saamas oma ajaloolist interjööri. Idatiivas renoveeritud endistes kuberneri eluruumides paiknevad ajaloolise ja tänapäevase mööbliga sisustatud Riigikogu esimehe tööruumid. Ruumide anfilaad on avatud ja lõpeb põhjaseinas Johann Schultzi kavandatud originaalse peegelseinaga. Ruumide sisekujunduses, kus ajaloolise interjööri taastamine pole enam võimalik, lähtutakse lossi sajanditevanustest traditsioonidest ja siin asuva institutsiooni väärikusest. Ordulinnus 1154 Tallinna linna arvatav esmamainimine araabia geograafi Muammad al-Idrs maailmakaardil. Muistsete eestlaste ilmselt kogu Toompea mäge hõlmanud linnusepaiga edelanurka
Töödel ebamaine ruum ja pikaks venitatud kehad. Kuulsaim ,,Pikakaelaline madonna", ,,Madonna roosiga". TINTORETTO (1518-1594), kelle kuulsaim töö ,,Püha õhtusöömaaeg". Puudus igasugune sümmeetria, hele-tumeduse kontrast. ,,Püha Mikaeli võitlus Saatanaga", ,,Arsinae päästmine". On maneristiks loetud ka Correggiot. Tuntumad veel Pontormo, Allari, Vasari. Manerismi käsitletakse ka skulptuuris ja arhitektuuris (ruumi üksikud osad vähe seotud). Lemmikmotiiviks kujunes anfilaad uksed asuvad kohakuti, üks ruum järgneb teisele. · Madalmaad moodustab omaette peatüki. Madalmaade areng oli teistsugune, rõhk kaubandusega tegelevatel isikutel, kes oli rohkem pragmaatilised. Olid sügavalt religioossed, veidi vähem lõbujanulised (üks kalvinismi tugialasid). Võeti kasutusele tahvelmaal ja õlivärvid (laiem värvigamma). Domineerisid religioosse sisuga maalid,
Ta ei maali aint antiikmaailma, vaid ka meelelisemaid teemasid. ,,püha ööl" on valguse ja varju kontrast, müstika, fantaasia peab tema maneristiks. Aga käsitlus peab teda barokilikuks, sest vormid on lopsakad. Maneriste oli ka skulptuuris, neist tuntuim, Cellini. Oli nii kullassepp kui skulptor. Tuntumaid skupltuure oli Perseus. Kõigele lisaks on ta kirjutanud praktaate kunstist. Arhitektuuris on manerism esindatud, üksikosade omavaheline seos on nõrk, iseloomulikud on pikad anfilaad (tubade rida ja kui kõik uksed lahti teha, näed kõikidest tubadest läbi). SIIANI TULEB TÖÖÖ!!! Renessanss mujal euroopas Madalmaad ja nende 15 saj kunst. Mõned kunstiajaloolased on arvanud, eet 15 saj kunsti lääne euroopas väljaspool itaaliat, ei saa seostada renessanssiga. Kunst arenes omaette. Skulptuuris kui ka arhitektuuris jätkus hilisgootika. Maalikunstis hakkab juba levima ren. Omaseid jooni. Tegeleti hoogsalt turumajandusega. Tegeleti ookeanikaubandusega
• lossiehitus. Kuningavõimu tugevnemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks prantsusmaa. • n. Tessisn (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (versailles'i eeskujul, praeguseks unesco maailmapärandi nimekirjas) • n. Tessin (noorem) kavandas uue kuningalossi ehitamist stockholmis (valmis 1754) • välisilme meenutab barokkliku kalssitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt c. Harleman anfilaad (pr. k. sõnast enfilade „rida“) kina slott. Kuninganna lovisa ulrika sünnipäevaks 1753 maalikunst renessanss ehk vasa-aja kunst • portreekunst- valitseja te ja teiste silmapaistvate isikute portreed (välismaa kunstnikud) • urban larsson -üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest. • Peatöö: vädersoltavla 1535 stockholmi suurkirikus skulptuur • wilhelm boy'd gustav vasa hauamonument uppsala toomkirkikus barokk maailikunst • d. k
taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptuur Taotleti virtuooslikkust Denvenuto Cellini (1500-1571) kullasepp ja kunstnik. Kirjutas ka traktaate. N: "Perseus" Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; "Mercurius" Arhitektuur Ehitise üksikosade lõtv seostamine Kaunistustega liialdamine Pikad anfilaad tubade read kohakuti asetsevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade N: Uffizi palee Firenzes 8. peatükk BAROKK arhidektuur ITAALIAS · 17-18 saj. · Sünnilinnaks Rooma · tähendab poolümmargust pärli · kaunistuste ülekuhjamine · renessansi arhidektuur oli ülevaatlik ja harmooniline, aga barokk on võrreldav tuule või mäsleva merega- · kõik liigub ja lainetab puudub rahu
avaldub vähem. Rokokoostiil oli põhiliselt dekoratiivne vool, mis kujunes 18. Sajandi algul Pariisi aadlike linnamajades ja hotel`ides. Kuigi stiili aluseks on Versailles` rikkalik dekoo, väljendas see ka vastureaktsiooni kuningalossi formaalsule. Rokokoole iseloomulik: o Eeskujuks erinevad teokarbid, asümmeetria, loodusmotiivid looduse vahetu kujutamine o Mahedam ja pastelsem koloriit nii kunstis kui ka arhitektuuris. Kuldne, hõbedane. o Põhiplaan muutub, anfilaad (pidulikku perspektiivi taotlev ruumide rida, kus vaheuksed paiknevad ühel hoonet pikuti läbival teljel) säilib osaliselt, ruumid muutuvad intiimsemaks, inimmõõtmeliseks, naistele buduaar ja salong. o Välditi sambaid, paraadtreppe o Kõrged, valgusküllased ja ümarad prantsuse aknad. o Seinad kaetud peeglite ja paneelidega, mille raamistusest hargnevad õrnad lilledest, oksakestest, lehtedest kaunistused. Seinapaneelidel kujutati rippuvaid vanikud ehk girlande ja embleeme.
Peafassaad on pööratu väljaku poole, selle kompositsioonolist keskust rõhutab pandustega paraadtrepp. Smolnõi katedraal on lahendatud traditsioonilise viiekuplilise ristkuppelkirikuna, dünaamilist pinget lisavad Rastrelli lemmikdetailid- paarissambad ning lasuursinisega pimestav kontrast. Tsarskoje Seloosse ehitatud Katariina lossikujundus on kõige rikkalikum - selle 300 meetri pikkuseks venitatud fassaadi liikuvust rõhutab ( piki lossi on suurejooneline tubade anfilaad ) atlandifiguuride ja sammaste rütmiline vaheldumine. Välisdekooris on palju kasutatud kulda ( põhilised lossi värvid sinine- valge ) Siseruumide värviaktsent toetub valgeja kuldse, või valge, punase, kuldse kontrastile. Hoone imposantsemaid ruume on 1000 m² suurune peegelsaal, kus läbi hoone laiuse ulatuva saali akende vahele asetatud peeglid loovad visuaalse kordusega veelgi suurema avaruse efekti. Rokokoo praktiliselt Venemaale ei jõua, mõningaid rokokoo-elemente võib märgata
annaabi.ee 
