Andur koosneb magnetjuhtmest ergutusmähisega 1 (primaarmähis) raam 2 südamik 4 raamikujulise sekundaarmähisega 3. Primaarmähisesse 1 antakse vahelduvpinge U. Sõltuvalt südamiku pöördenurgast raamikujulises sekundaarmähises 3 transformeeritakse emj: e = f(). Kui sekundaarmähise raam paikneb magnetvoo tasandis, on emj null. Trafoandureid nimetatakse ka ferrodünaamilisteks anduriteks. Ferrodünaamilisi andureid kasutatakse ka pöördenurga edastamiseks kaugjuhtimissüsteemides ja neid nimetataks sünkroonseteks ferrodünaamilisteks sidesüsteemideks. Induktsioon impulssandurid Induktiivandurid on nihke või pöördenurga mõõtemuundurid. Induktiivanduri talitus põhineb
on kontaktmanomeeter kasutusel pumba sisse- ja väljalülitamiseks). Veenivood paagis kontrollib nivooandur (joon. 3.3.3, c). Ülemise nivoo juures annavad ühed kontaktid väljalülitussignaali, alumise nivoo saavutamisel teised sisselülitamissignaali. a) Joon. 3. Pumbajaamas kasutatavad andurid: a veerelee, b kontaktmanomeeter, c- nivooandur Pumbajaamas on üldjuhul mitu pumpa, mida juhitakse vastavalt vajadusele valitava algoritmi järgi. Anduriteks võib olla mitu nivooandurit või ka kulumõõtja. Viimasel juhul on võimalik sujuv reguleerimine. Joonisel 3.3.4 on esitatud pumba käivituse juhtimise ja siibri avamise releeskeem [2]. P nivoorelee kontakt PY automaatjuhtimise relee liinikontaktor (jõuahelaid ei
See tähendab, et kontaktid avanevad temperatuuuril 350c ja temperatuuril 200c on avanemiseks kuluv soojusaeg 8 sekundit. Magnetresistiivne (MRE) andur. Magnetrestistiivsed ehk MRE pöörlemissagedusandurid meenutavad väliskujult induktsioonandurit ja tööpõhimõttelt Halli-andurit. Kuna MRE pöörlemissagedusandurid suudavad anda kasutuskõlbliku signaali ka väga väiksel pöörlemissagedusel ja suhteliselt suure õhuvahe muutmise juures, sobivad nad hästi ABS-pidurite anduriteks. Viimasel võib ta olla integreeritud rattalaagriga. MRE anduri sees on takistist, mille takistus sõltub magnetväljast ja magnetvoo tiheduse muutmise suunas. Pöörlev rootor tekitab anduris 7...14 mA vooluimpulsi, mille sagedus muutub koos pöörlemissagedusega. Toitepinge on tavaliselt 12 V ja väljundsignaal samapinge, mille min/max väärtused sõltuvad juhtplokis asuvast takistist. Takistis on paigaldatud kas toitevoolu või maanduse poolele.
karbike, mis on juhtme abil arvutiga ühenduses. Karbi sees pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui liigutada hiirt alusmatil, siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90 võrra pööratud anduriga. Elektrilised signaalid o vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasitagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu. Neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud mustavalgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Hiire programm arvutab ümber hiireelektroonika pöörde- ja kiirusimpulsid ekraanil paikneva hiirekursori liikumisteks. 2
pöörleb ja tema liikumisele reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad elektrilisteks impullsideks (lihtsamalt öeldes on need hiire X/Y-suunalise liikumise andurid). Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta-valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Eriline tarkvara, hiire draiver(programm), arvutab ümber hiireelektroonika pöörde- ja
kontsentratsioon, jne.). Nende parameetrite reguleerimiseks elektrilistes automaatreguleerimissüsteemides on vajalik need mitteelektrilised suurused muuta ekvivalentseteks elektrilisteks signaalideks ja seda tehakse esmaste elektriliste muunduritega st. anduritega. Elektrilisi andureid, mis muudavad oma elektrilisi parameetreid (takistust, mahtuvust, induktiivsust) vastavuses mõõdetavate mitteelektriliste suuruste muutusele nimetatakse parameetrilisteks anduriteks. Elektrilised andurid, mis muundavad mitteelektrilised suurused ekvivalentseks EMJ või pinge väärtuseks nimetatakse generaatoranduriteks. Kontaktandurid. Kontaktelemente automaatsüsteemides kasutatakse elektriahelate sulgemiseks või lahutamiseks. Nad on sageli lihtsateks anduriteks positsioonreguleerimise süsteemis. Joonisel 0.2.5. on toodud kontaktelementide kasutamise näiteid. Joonis 0.2.5a – kontaktelement koosneb profiilnukist, mis kinemaatiliselt ühendatud
Lisaks katsete tulemustel kinnitust leidnud teoreetilistele teadmistele on aru-andesse lisatud täiendavaid materjale VIKO keskkonnast ning mujalt allikatest. 3 1. ANDURID Tootmisprotsesside automatiseerimisel on nii automaatkontrolli, automaatjuhtimise kui ka automaatreguleerimise ülesannete lahendamisel üheks olulisemaks problee-miks informatsiooni saamine kontrollitava suuruse kohta. Selleks kasutatavaid auto- maatikaelemente nimetatakse anduriteks. Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda. Anduritelt saadavad analoog-/digitaalsignaalid iseloomustavad tegelikku protsessi olekut suletud automaatreguleerimissüsteemides, mida juhib tööstuslik loogika-kontroller (PLC ingl). Seega omavad andurid igas automatiseeritud protsessi juhtimises info varustajana olulist rolli.
Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad 5 elektrilisteks impulssideks. Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta- valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Mitmed hiired on omavahel ühilduvad s.t ühe hiire juhtprogrammid võivad sobida teistelegi
Selline ventilatsiooni paigutus on tingitud tuleohutus nõuetest ja sanitaartingimuste täitmise pärast. Põhilised nõuded ventilatsioonianduritele Ventilatsiooni süsteem peab teadma enda juhtimiseks õhu juurdevoolu vajadust. Näiteks süsteemi käsutuses on tagada õhuvahetus 5 korruse ülatuses, erinavatel korrustel on olemas erinav ventilatsioonivajadus ja selle jaotamiseks peab teadma mitmendale korrusele on vaja õhku rohkem ja millisele vähem. Ventilatsiooni anduriteks on rõhuandurid, niiskuseandurid, temperatuuriandurid ja eriolukordadest saab ventilatsioonisüsteem teada suitsu ja termoanduritelt, mille jooksul tekitab ventilatsioonisüsteemi juhtimispaneel alguses erinevaid ventilatsiooni aeglustsuvõtteid ja viite jooksul kontrollib pidevalt olukorra muutust. Ventilatsioonisüsteemi nõuded Hoonete ventilatsioonisüsteem peab olema projekteeritud ruumi ventileeritavatele nõudmistele, mis on esitatud hoonete ehitus seadustikus. Kõrgendatud nõudmised
Kus Vobj on kaalumisobjekti ruumala Vviht on kaalumisel kaalumisobjekti tasakaalustamiseks kasutatavate vihtide või kaalu kalibreerimisel või taatlemisel kasutatavate vihtide ruumala, õ on õhu tihedus obj on kaalumisobjekti materjali tihedus viht on kaalumisel kaalumisobjekti tasakaalustamiseks kasutatavate vihtide või kaalu kalibreerimiseks või taatlemiseks kasutatud vihtide tihedus. Kaasajal on kaalul anduriteks reeglina tensomeetrilised seadmed ning nende väljundit on lihtsam digitaliseerida. Temperatuuri mõju kaalule: termomeeter, millel on vastav mõõtepiirkond, veapiiridega mitte üle ±0,5 °C; uENV määramatusest uTEMP, mis tekib temperatuuri kõikumise mõjust kaalule. Õhurõhk ja õhuniiskus : õhurõhu ja õhuniiskuse mõõtur; õhutõstejõu tegurite määramatus uõt. Määramatus esineb kui õhu tihedus kalibreerimise ajal ei ole võrdne 1,2 kg/m3.
kütuserõhku paagis asetseva kütusepumba juures olev rõhuregulaator. Liigne kütus voolab tagasi otse paaki, mistõttu jaotusanumast tagasivoolu pole. Süsteemi töörõhk jääb vahemikku 3,3-3,8 bar. 1.7. Mootori juhtimine Mootori juhtimise korraldamiseks on üheks kõige tähtsamaks osaks mootori juhtplokk, see saab mootori anduritelt signaali, töötleb need ja annab vajalikke korraldusi täiturmehhanismidele. Juhtplokk paikneb antud juhul mootoriruumis. Mootori tööks vajalikud anduriteks on nukkvõlli asendi andurid, väntvõlli pöörlemissageduse andur, õhu temperatuuri andur, jahutusvedeliku temperatuuri andur, detonatsiooni andur, heitgaaside jääkhapniku sisalduse andurid, atmosfääri rõhu andur, õlirõhu andur, sisselaske torustiku rõhu andur. Mootori tööks vajakud täiturid on elektrilise ajamiga seguklapp, kütusepihustid, tühikäigu regulaator, õhukulu regulaator, VTC solenoidklapp, VTEC solenoidklapp. Joonis 2
reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad elektrilisteks impullsideks (lihtsamalt öeldes on need hiire X/Y-suunalise liikumise andurid). Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta- valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Eriline tarkvara, hiire draiver(programm), arvutab ümber hiireelektroonika pöörde- ja kiirusimpulsid ekraanil paikneva hiirekursori (võib
5.2. Releetoimeline alalisvoolu järgivajam. Releetoimelise alalisvoolu järgivajami lihtsustatud skeemi on kujutatud joonisel 5.2. Ajami mootoriks on kahe jadaergutusmähisega LM1 ja LM2 alalisvoolumootor M, mis ühendatakse toiteallikaga võtmetalitluses töötavate jõutransistoride V1 ja V2 abil. Mootoriga rööbiti on lülitatud lahendusdioodid V3 ja V4 vältimaks ülepinge teket suure induktiivsusega ergutusmähiste väljalülitamisel. Sisend- ja väljundsuuruste anduriteks on rõngaspotentsiomeetrid Rsis ja Rvälj, millised moodustavad nn potentsiomeetrilise kõrvalekalde mõõturi. Potentsiomeetri Rsis liug- kontakti pööratakse etteandeseadme ES abil. Potentsiomeetri Rvälj liugur on mehaaniliselt ühendatud reduktori R abil mootori võlliga. Etteandeseadmel ja reduktoril on ühesugused ülekandearvud. Kõrvalekaldesignaal U´saadakse potentsiomeetrite liuguritelt. Kui liugurid on ühesuguses asendis, mis vastab kõrvalekaldenurga nullväärtusele
Juhita tõstukeid kasutatakse peamiselt kohtades, kus on vaja sooritada töökohti teenindades rutiinseid, kindlate liikumistrajektooridega tööoperatsioone. Juhita tõstukid on varustatud ohutussüsteemidega, mille anduriteks on fotosilmad ja tund- likud pamperid. Ohutussüsteemid tagavad ootamatult ilmunud takistuse korral tõstuki viivitamatu aeglustumise ja peatumise. 10.12. Tõstukite lisaseadmed Kauba käsitsemine ja hoiustamine kaubaalustel ei ole alati kõige efektiivsem moodus. Kui
annaabi.ee 
