REFERAAT Andrus Veerpalu Gümnaasium 6 klass 2011.-2012.õ.-a. Koostas: SISUKORD 1.Kes on Andrus Veerpalu? 2.Teekonna algus. 3.Elustiil. 4.Sportlikud saavutused. 5.Karjääri lõpp. 6.Lõpetuseks 1.KES ON ANDRUS VEERPALU? Andrus Veerpalu nime teavad tänapäeval kõik-ka need,kes ise ei olegi suured spordifanaatikud.Sellest tagasihoidlikust Pärnumaa poisist sai läbi aegade Eesti kõige edukaim meessportlane olümpiamängudel,olles võitnud kolm medalit,millest kaks on kuldsed.Lisaks on meie endine murdmaasuusataja ka kahekordne maailmameister. Oma sportlaskarjääri lõpetas Andrus 40-aastaselt.Vastava otsuse tegi ta meedias teatavaks 23.veebruaril 2011 aastal.Oma osa mängis
Sissejuhatus Olumpiavõitja Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril, aastal 1971 Pärnus. Andrus Veerpalu lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Ta on kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja ja 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit, lisaks on ta ainus Eesti sportlane kes on tulnud maailmameistrik suusaspordis. Andrust on treeninud kaua aega treener Mati Alaver, ja treenib teda siiani veel. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud Albertville'is o 10
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel
Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.Ta õppis Rääma põhikoolis ja Otepää spordiinternaatkoolis. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja töövõimega
augustil 1979. aastal, Kohilas. Treeneriks on K. Rahnul Roland Rahnu. Suurim saavutus on tal maailmameistrivõistlustel 6. koht, Helsingis 2005. aastal Eesti suusatajad Suusatamine on üks viis liikumiseks lume või muu libiseva kattega pinnal. Suusatades liikumise hõlbustamiseks ning tasakaalu püsimiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi aladest. Eesti kuulsaimateks meessuusatajateks on vaieldamatult Andrus Veerpalu ning Jaak Mae, naissuusatajatest on Eestis kuulsaim Kristina Smigun. Andrus Veerpalu on 8. veebruaril 1971. aastal, Pärnus sündinud Eesti tuntuim murdmaasuusataja. Ta on nii Eesti suusasportlane, olümpiavõitja, kui ka maailmameister. Spordiga hakkas A. Veerpalu tegelema 1990. aastal, kuid suusatamisega 12. eluaastal ehk siis aastal 1983, Johannes Toimi õpilasena. Hetkel kuulub ta Suusaklubi Jõulusse ja tema treeneriks on Mati Alaver. A
31. koht 10 km vabastiilis 35. koht 5 km klassikas 1995 Thunder Bays: 5. koht 5 km klassikas 20. koht 10 km vabastiilis 1997 Trondheimis: 8. koht 15 km vabastiilis 9. koht 10 km vabastiilis 28. koht 5 km klassikas 1999 Ramsaus: Hõbemedal 15 km vabasõidus Pronksmedal 30 km klassikas 6. koht 10 km vabastiilis 9. koht 5 km klassikas 2001 Lahtis: 12. koht 10 km klassikas 19. koht sprindis 41. koht 15 km klassikas 2003 Val di Fiemmes: Kuld maailmameister topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis) Hõbemedal 10 km klassikas Hõbemedal 15 km klassikas (ühisstart) Pronksmedal 30 km vabastiilis 2005 Oberstdorfis: 4. koht 10 km vabastiilis 14. koht 30 km klassikas 2007 Sapporos: 6. koht 30 km klassikatehnikas ühisstardist 9. koht 10 km vabastiilis 10. koht 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidus Juunioride maailmameistrivõistlustel 1995 Gällivares: Hõbemedal 5 km klassikas Hõbemedal 15 km vabatehnikas 1996 Asiagos: Hõbemedal 5 km klassikas
teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. 1977 sisemeistrivõistlustel hõbemedal, 1979 sisemeistrivõistlustel pronksmedal, 1980 sisemeistrivõistlustel hõbemedal. Viiekordne Eesti meister. Viljar Loor Võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Ta tuli esimese eestlasena NSV Liidu koondise värvides Euroopa meistriks, võitis Moskva Armee Keskspordiklubi ridades Euroopa meistrite karika (võrdub tänapäeval esikohaga Euroopa Tsemnpionide liigas) ja tuli AKSK-ga Nõukogude Liidu meistriks. Euroopa meistriks tuli ta veel 1977., 1979., 1981. ja 1983. aastal. Maailmameistritiitleid kogunes ,,vaid" kaks (1978 ja 1982), kuna MM toimus iga nelja aasta järel. Mait Riismann 1976. aastal võitis meeskonnaga Euroopa karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks. 1978 arvati Riisman NSV Liidu koondisse, milline võitis ka Moskva olümpiaturniiri
Seisuga 20. veebruar 2010 on Kristina maailmakarikasarja etappidel osalenud 156 korda. Poodiumile on ta jõudnud 49 korral ja neist 16 korral kõige kõrgemale astmele (vt lisa 3). Maailmakarikavõistlustel on ta kahel korral saavutanud 2. koha. Juunioride maailmameistri- võistlustelt on Kristina võitnud kaks kuldmedalit ning neli hõbemedalit. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina on võistelnud ka Otepää suverullil ja võitnud selle naiste arvestuses aastatel 1996- 2000 ja 2003-2006. Kõige tähtsamad on aga iga spotlase jaoks olümpiamängud ja olümpialt on Kristinal ette näidata kolm medalit, mille võitmisest kirjutan järgmistes alapunktides. 2.1. Torino olümpiamängud Torino taliolümpiamängud, mis toimusid 2006. aastal Itaalias, on jäänud eestlastele kõige enam meelde. Kolme kuldmedalit ühtedelt mängudelt pole eesti sportlased varem individuaalaladelt suutnud võita
kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus. Üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel oli Eesti meeskond 4 x 11 km teatesuusatamises teine ja naiskond 3 x 5 km teatesõidus kolmas. 1952 - Esimene eestlane Juku Pent osales(Saksamaa värvides) sõjajärgsel Oslo taliolümpial. 1954 - Märtsis valmis Otepää spordimehe Hindrel Väärandi eestvedamisel rajatud Väikese Munamäe hüppemägi, mille projekteeritud võimsuseks oli 50 m. Rakveres sporditeed alustanud suusahüppaja-kahevõistleja Uno Kajak osales Moskva lähistel rahvusvahelistel suusamängudel (kohal olid Norra, Rootsi ja N Liidu paremad), kus saavutas kahevõistluses 9. koha. 14 Kahevõistleja Uno Kajak arvati N Liidu olümpiavõistkonda ja Cortina
1169 või Piiskop Fulco oletatav esimene misjoniretk Eestisse. 1170 u 1177 Piiskop Fulco oletatav teine misjoniretk Eestisse. Paavst Innocentius III kuulutas Vana-Liivimaa ristiusku pööramiseks ristisõja, asutati 1202 Mõõgavendade Ordu. Muistne vabadusvõitlus (1208–27) Mõõgavendade Ordu sõjaretk Ugandisse koos ristitud lätlaste ja liivlastega, Otepää 1208 mahapõletamine; ugalaste ja sakalaste vasturetk lätlaste aladele; lätlaste rüüsteretk Sakalasse; aasta lõpus sõlmiti üheks aastaks rahu. Venelaste retk Ugandisse; ordu, piiskopi, lätlaste ja liivlaste retk Ugandisse ja Otepää teine põletamine; eestlaste retk Võnnu alla, võit Ümera lahingus sakslaste, lätlaste ja 1210 liivlaste väe üle; aasta lõpus sakslaste, lätlaste, liivlaste ja venelaste retk
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
