Nad on alati samasugused. Hüpotees uurijapoolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Andmete kogumine alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada ka teiste poolt varem kogutud andmeid (on avalikke andmestikke nagu nt Euroopa sotsiaaluuring, Maailma väärtusteuuring ) . Peamised sotsiaalteaduslikud andmetekogumise meetodid: 1. Küsitlus 2. Vaatlus 3. Eksperiment 4. Dokumentide analüüs Küsitlus ankeetküsitlus (samade küsimuste esitamine suurele hulgale inimestele. Suletud küsimused (vastusevariandid ees). Intervjuu väiksema hulka inimeste põhjalikum küsitlemine, avatud küsimused. *populatsioon e üldkogum need inimesed kelle kohta tahame oma küsitlusega infot saada
peatse kliima jahenemise algust.[4] Inimkonnale on tegelikult praeguseni ikka veel selgusetu, mis põhjustab selliseid kõikumisi ning miks on jääajad enamvähem regulaarsete vahedega jäävaheaegadega eraldatud.[4] 8. Kliima viimased 3 miljonit aastat Jääanalüüs võimaldab teadlastel ainult nii kaugele minna ajas nagu viimasel joonisel on näidatud. Kaugemale võimaldab aga minna hapniku isotoopide analüüs merepõhja pinnases. [4] Üks parimaid andmestikke pärineb ühest Põhja-Atlandi ookeani puuraugust.(Koostatud graafikul on praegune aeg vasakus servas!)[4] Joonis Kliima muutused viimase 3 miljoni aasta jooksul [4] Ka sellelt graafikult on näha eelmiselt jooniselt välja tulnud jääaja tsüklid, mis algavad uuesti umbes iga 100 000 aasta tagant (vasakpoolne kolmandik graafikust). Sellest kaugemale minevikku liikudes on need tsüklid hoopis lühemad, keskmiselt 41 000 aastat. Peale selle, et
Pitney Bowes Business Insight firma poolt. Uusim MapInfo näeb uut moodi välja ning on ka kasutades teistmoodi, kuna on lisatud uuendatud kasutajaliides, ehk siis uued ikoonid tööriistaribadel ja menüüdes, ümberkujundatud kihihaldus aken (Layer Control window), uuendatud andmebaasi haldus, laiendatud salvestamise võimalused ning uue tööriistad nagu Proportional Overlap tool (proportsionaalne ülekattuv tööriist). (Amos, 2009) Maplnfos nimetatakse kõiki kasutatavaid andmestikke tabeliteks. Üks infokiht (näiteks krundipiirid) = ühe tabeliga. Ühe tabeli sisse võib salvestada kõiki graafilisi elemendi tüüpe (jooned, areaalid, tekstid, punktid-sümbolid). Soovitav on praktikas siiski erinevat graafilised elemendid paigutada erinevatesse tabelitesse e. erinevatele kihtidele. Kaardil kujutatakse tabel infokihina (e. layer), digitaalkaart koosneb reeglina paljudest üksteise peale/kohale näidatavatest infokihtidest. Maplnfos on iga kiht eraldi tabel. Tabelid
APA (1992) poolt on väljatoodud järgnevad standardid teadusinfo avaldamise kohta: 6.21 Tulemuste raporteerimine a) Psühholoogid ei kasuta väljamõeldud andmeid ega võltsi oma publikatsioonides andmeid. b) Kui psühholoog avastab, et tema avaldatud töös on olulisi vigu, võtab ta vastutuse ja parandab vead, kirjutab eraldi vigade paranduse või võtab oma töö tagasi. 6.22 Plagiaatorlus Psühholoogid ei kasuta oma töös osa teiste teadlaste tööst või andmestikke kui enda oma, isegi kui ta viitab oma töös teistele autoritele. 6.23 Publikatsiooniga seotud tunnustus a) Psühholoogid võtavad vastutust ja tunnustust vaid selle eest, mida nad on ise teinud või selle töö osa eest, millesse nad on reaalselt panustanud. b) Peamise autorina nimetamine ja teised publikatsiooniga seotud hüvitused/tunnustused peavad vastama autorite tegelikule panusele, hoolimata nende staatusest. Üksnes tähtis tiitel ei anna õigust nõuda endale tunnustust artikli eest
Mitteosalev (mittesekkuv) vaatlus uurija on "kõrvaltvaataja" rollis, näiteks avalikud sündmused, aga ka online andmed, tehnoloogia kasutamine (varjatud vaatluse puhul on eriti olulised eetika küsimused) Vaatluse eelised ja piirangud: · Andmete kogumine loomulikus keskkonnas, vahetult (ei ole tegemist retrospektiivsete hinnangutega) · Ei võimalda mõista, mis toimub uuritavate peades · Risk: vaatleja mõju alahindamine · Enamasti kombineeritakse vaatlust ja muid andmestikke (näiteks intervjuud) Vaatlemine: · enne: vaatlusplaani koostamine ja väljale pääsemine · vaatluse käigus: vaatluspäeviku või -märkmete tegemine · vahetult pärast vaatlust: vaatlusmärkmete täiendamine ja analüüs Mõned olulisemad aspektid, mida sõltuvalt eesmärgist vaadelda: · Ruum milline see on ja kuidas suhestub uuritava olukorraga näiteks suurus, asukoht,
Kõige kergem on infot otsida elektrooniliselt, internetist, mille puhul ei pea kodust lahkumagi. Teabeotsing keskendub primaarsetele, sekundaarsetele ja tertsiaarsetele infoallikatele. Primaarallikais antakse täielik või esmakordne seletus uurimuse või selle läbiviimise kohta. Primaarallikad on nii trükitud kui elektroonilises vormis avaldatud monograafiad, aruanded, uurimused, stuudiumitööd, artiklid ja õpperaamatud. Sekundaarsete infoallikate all mõeldakse neid publikatsioone ja andmestikke, milles leidub informatsiooni primaarallikate kohta. Sekundaarpublikatsioonide hulka kuuluvad resümeed, indeksid ja entsüklopeediad, mille abil pääseb primaarpublikatsioonide juurde. Tertsiaarsete infoallikate abil saab infot primaar- ja sekundaarallikate kohta. Tertsiaarallikad on kirjastajate loetelud, raamatukogude ühsiloetelud ja bibliograafiate bibliograafiad ning info ja kirjanduse otsimise juhid. Interneti allikate suhtes
ratuste lubatavaid teisendusi, valimi ja üldkogumi mõistet, andmete süstematiseerimise ja sta- tistilise otsustuse usaldatavuse tähendust, väidete tõestamise vajalikkust; oskab arvutada, ra- kendada loogilise arutelu meetodeid, väljendada suhet ning suurenemist ja vähenemist prot- sentides, lahendada praktilise sisuga protsentülesandeid, lugeda empiirilisi graafikuid, koguda andmeid, korrastada ja töödelda statistilisi andmestikke, arvutada statistilisi karakteristikuid ning tõlgendada neid, leida sündmuse tõenäosust, kasutada kombinatoorika mõisteid ja vale- meid sündmuse tõenäosuse arvutamiseks, lahendada tekstülesandeid võrrandite abil, koostada lihtsaimate, kergesti modelleeritavate reaalsuse nähtuste matemaatilisi mudeleid ning kasuta- da neid tegelikkuse uurimiseks, koostada ja analüüsida tabeleid ning diagramme, kasutada ar-
(sõltuv muutuja). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine – selgitamine kas hüpotees vastab tõele või mitte. 3. Andmete kogumine. Selleks et hüpoteesi testida, tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. Sotsioloogias esineb küll tihti sellist olukorda, kus uurija ei kogu andmeid isiklikult, vaid kasutab kellegi teise poolt varem kogutud andmeid. Näiteks on olemas mitmeid avalikult kättesaadavaid andmestikke (nagu Euroopa Sotsiaaluuring), mida sotsioloogid tihti kasutavad, kuigi nad ise neid andmeid ei ole kogunud. Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: 1) Küsitlus (survey) a) ankeetküsitlus – samade küsimuste (ankeedi e. küsimustiku) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele); ankeedi küsimused on tavaliselt suletud – vastusevariandid on ette antud; ühe
Oma eriala valides tahtsin aru saada, kuidas ikkagi arvuteid õpetatakse midagi sellist tegema, mida inimene soovib saavutada arvuti abil. Selle juures oli vaja aru saada ka arvuti enda töö põhimõtetest ehk näiteks lihtsast matemaatilisest loogikast. Õnneks ma ei kartnud matemaatikat ja mõtlesin, et kui teised on hakkama saanud, siis pean ka mina saama. Hiljem, otsides omakorda IT-le rakendusi, jäi ette bioloogia, kus oli hakatud tootma tolle aja mõttes suuri andmestikke. Siis sai matemaatikast uuesti sõber, mis aitas lahendada uusi probleeme. Ja mälusoppidest tuli vahel võtta välja oskusi, mida kunagi gümnaasiumis või ülikoolis omandasime. Ma arvan, et matemaatikal ongi kaks selget suunda – üks, mis kompab matemaa- tika enda piire ja teine, mis rakenduste kaudu võtab matemaatikat kasutusse. Õppi- des võib tunduda, et võetakse arvesse vaid matemaatika enda huve. Kuid tegelikult
annaabi.ee 
