Suhtlemisreeglid. Taavi Kanter K-12A 1. Kuula teine inimene lõpuni ära. 2. Austa enda ja ka teiste aega. 3. Hoidu tegemast teiste inimeste kohta lõplikke järeldusi 4. Õpi naeratama 5. Ära teeskle huvi teise inimese vastu. 6. Valeta vähem. 7. Ära kritiseeri inimese isiksust, vaid tema teguviisi. 8. Kiida kõigi ees ja laida nelja silma all. 9. Kui on karistatud, siis on ka andestatud. 10. Õpi andeks paluma. 11. Ära tegutse esmavihas. 12. Austa teise inimese isiklikku füüsilist ja vaimset ruumi. 13. Õpi ,,ei" ütlema. 14. Püüa teises inimeses leida midagi, mis teid ühendab, mitte eristab. 15. Ära püüagi olla üliinimene. 16. Hoia sõpru ja austa vaenlasi. 17. Räägi oma emakeeles. 18. Oska vaikida. 19. Karda poolikuid lahendusi, aga mitte konflikte. 20. Oska alluda ja juhtida. 21. Päevas täita kümme rolli, harva mängida võid lolli.
paluma andeks. Kui teed, siis julge ka tunnistada. Kannatanule on raske otsa vaadata, sest sa tunnetad tema valu, seda mida sina talle põhjustasid. Valetamise eest andeks palumine on lihtne, mida aga teha tapmise puhul? Isegi kui see ei olnud tahtlik. Oma lähedase kaotamist suudavad andestada vaid tugevad. Need, kes teavad, milline on see valu ja millist piina see valmistab. Olenemata kaotusest, ei taha nad panna teisi samasse olukorda. Teadmine, et sulle on andestatud, on kergenduseks. Maailma raskus, mida enne seljas kandsid, on kadunud. Aeg parandab kõik haavad, vähemasti muudab talutavamaks. Ära oota aja möödumist, mine ja küsi andestust!
Selline vale on lubamatu, sest nad valetasid tervele eestile. On olemas isegi projekt ‘’Faktikontroll’’, mis kontrollib poliitikute väärt väiteid. Isikud, kes müüvad asju võivad valetada toote asjus. Näiteks lubavad, et see toode teeb erinevaid asju ning muudab inimese elu paremaks, aga lõpuks ei vasta toode kirjeldusele. Valed, mis ei too palju kahju on lubatud ning valed, mis toovad palju kahju on keelatud. Kui inimene valetab mulle, aga hiljem palub vabandust, siis on vale andestatud. Muidugi see oleneb ka valest, mis ta mulle ütles. Vassimist ei saa elust kindlasti välja jätta, sest inimene ei suuda rääkida terve elu ainult tõtt, see on lihtsalt võimatu. Tomi Rämmer 11.a klass
ja keeli, kuid arhitektuuri alal oli ta innukas iseõppija, oli see, kes ehitas Brandenburgi värava. Ta on ilmselgelt matkinud Ateena akropolise propüleedi, mis kujutas enesest tseremoniaalset sissekäiku iidsesse Akropoli. Selletõttu hakati nimetama Berliini Spree jõe Ateenaks. Kujuke, triumfivanker võidujumalannaga, valmistati hoopis teise inimese poolt, kelleks oli kujur Johann Gottfried Schadowi (pilt!) aastal 1793. Kuju peegeldab kogu Saksamaa saatust Kõik, mis võiks möödas, andestatud ja unustatud olla, kuid ei ole. (pilt!) Brandenburgi värav ei kuulunud kindluse väravate alla, kuigi ta jääb selle piiride juurde. Värav ehitati eesmärgiga, et see oleks üks kaheksateistkümnest (18) tolliväravast, ning see märkis tee algust Berliinist Brandenburgi linna, mille järgi ka värav hiljem nime sai. Kohe algselt soovis kuningas, et Brandenburgi värav sümboliseeriks rahu. Alguses pandi värava
mõne koha pealt valetan ka nii, et jään ise uskuma, kuid enamasti üritan kõik ausalt ära rääkida. g) Ära kritiseeri inimese isiksust, vaid tema teguviisi- seda pean ma veel harjutama, kuna see on minu jaoks uus asi, millega alles koolis tutvusin. h) Kiida kõigi ees, laida nelja silma all- olen pigem kiitja inimene kui laitja, ei meeldi kellelegi halvasti öelda. i) Kui on karistatud, siis on ka andestatud ja kes vana asja meelde tuletab, sel silm välja, olen inimene, kes andestab, võin öelda, et peaaegu alati, ning rohkem seda teemat ei puutu, sest tean omast käest kui halb on kui midagi nina alla hõõrutakse. j) Õpi andeks paluma ja andestama andeks palumine on minu jaoks raskem kui andestamine, kuid kui tean, et olen eksinud, siis on see loomulik tulema. k) Ära tegutse esmavihas- viha koha pealt olen tagasihoidlik, hoian pigem asjad endasse,
Mu keha on kõdunud. Alles on vari. See vari on suur ja pehme kui samet. Ukse-esiselt sirutub planguni ta. Nii ere on punane kuu. Ta kiirte hame piirab mu varju üle taeva ja maa. Vari on inimese varjupool. See, mida inimene tunnistada ei taha. See, kuhu peidetud kõik kuritööd. See, mida kutsutakse paheks või suisa häbiväärseks teoks. See, millest inimesed rääkida ei taha. Seda ei saa nii lihtsalt puhtaks, need teod ei saa nii ruttu andestatud. Ja kui hommik on käes, kui inimene ärkab, jätab maha oma varju, unustab ta, tõukab kõige sügavamasse hingesoppi, et keegi seda ei näeks ning endalgi poleks tunda. Kui jällegi saabub öö, kui inimene unustab end (joob purju või midagi muud), saab ta vari ta jällegi kätte ning vallutab enese, näiliselt hea inimese, kellest ei võiks kunagi arvata midagi halba. Jah, igal inimesel on pahem pool-pahupool, sellest ongi Andres Ehini luuletus "Vari".
Milline oleks õige käitumisviis, mis hoiduks last liialt alla surumast või üle hellitamast. Me peame õpetama last oma tegude eest vastutama ja andma talle kogemuse, et igal teol on tagajärg. Lapse jaoks võiks karistus olla lõppenud siis, kui ta on õppinud ja tahab pahategu ise heateoga heastada. Selge see, et mida väiksem on laps, seda vajalikum on vanemate suunamine ja nõustamine, et ta õpiks vahet tegema heal ja halval.Kui last on karistatud, siis on talle ka andestatud ja unustatud. Tagantjärele tarkus, tänitamine ja kahekeelne moraal pigem ahistab kui õhutab kedagi heategudele. Lapse suurimaks üllatuseks täiskasvanute maailmas ongi see, et räägitakse ühte ja tehakse teist. Laps järgib meie tegusid, mitte sõnu. 5.3 Et ei kasvaks lapsest eneseimetlejat · Tuleb Leida lapsele jõukohased tegevused-ülesanded. Püüda hinnata tema tegemisi õiglaselt vajadusel kiida, vajadusel karista. Mitte anda hinnanguid lapse isiksusele.
mõttes, isiksusena, paistis ta korvpalliplatsist lihtsalt nii palju palju kaugemale, et teda ei saanud mitte märgata. Teravus läbilõigetes ja võimatutes söötudes. Teravus sõnades kaasmängijate, vastaste ja kohtunike pihta. See teravus sõnades kindlasti lõikas kellel hinge, kellel mõistust , kuid millegipärast arvan, et ka suurimad solvujad mingil hetkel andestasid ja tänaseks on kõik andestatud. Eelkõige seepärast, et selles teravuses oli nii palju vahetut siirust ja tunnistagem, alati ka vähemasti tilgake tõde. Kohati enamgi kui tilgake ja kes sellest aru sai, oskas tema tehtud märkusest õppidagi. Selline teravus meeldis pealtvaatajaile palliplatsi ääres ja kõrvaltvaatajaile elus. Oli neidki, kes püüdsid järele teha, ent enamasti jäi Tamma püüdmatuks. Mis toimus Tamma sees, ei paistnud välja ja me ei saanudki teada, mismoodi ta ebaõnnestumist üle elas
leegionäride kohta isiklikke toimikuid. See oli tegevus, mis võimaldas heita pilku äärmiselt huvitavadesse kaustadesse, andes ülevaate leegionäride karjääridest, tegevusest söjaaegseil keerulistel päevadel ja nende saatusteekonnast. Mehed vahetasid rügemente ja valitsusi isiklike veendumuste või olude sunnil, olid mõistetud surma siin ja amnesteeritud sääl, kuid jäid lõppude-lõpuks ikkagi leegionärideks -- kõik endised patud andestatud. Samalaadne lugu juhtus ka teenistusastmetega. Leegionis öeldi igale allohvitserile või kapralile, et tema pagunid on talle vaid laenatud ja märgid on varrukaile kinnitatud haaknõeltega. Nii võis vanemate meeste toimikuist näha, et nii mõnigi oli olnud juba mitu korda kapral või allohvitser, kuid tihti oma pagunid kaotanud kas siis mõne tembu või lihtsalt suure joomingu pärast. Mulle tuntud eestlastest Leegionis pean mainima üht Järvamaalt pärit sõpra ja lahin-
kirjutada, kuid pidas siiski õigemaks järgmisel päeval veel ise vabandama minna. Kui kindral jälle Tservjakovi enda ees nägi, vihastas ta nii, et ainult kraaksatas: "Käi välja!!" Automaatselt läks Tservjakov koju, heitis voodile ja suri. Novelli "väike inimene" on eksekuutor Ivan Dmitrits Tservjakov, kelle jaoks on kõige tähtsamad auastmed. Kuna ta ise on ainult eksekuutor ja aevastab peale kindralile, siis on ta surmkindel, et talle pole andestatud. Kõige hirmasam sellisele "väikesele inimesele" on oma "status quo" kaotamine, see, et tema ebaviisakast käitumisest võiks teada saada mõni tema ülemus. Tservjakovil puudub igasugune väärikus, kui ta oma probleemi nii tähtsaks teeb ja sellega kindralit kogu aeg tüütab, andmata endale aru, et vahejuhtum on juba ammu unustatud ning teisel on vaja tööd teha. Tservjakovi-sugune tegelane on tüüpiline Tsehhovi "väike inimene" - oma väikeses maailmas elav ametnik. 5. I Romaan. M
Kõik asjad juhtuvad omal ajal. Kõigel on aeg tõusta ja aeg ka langeda. Mis iganes tõuseb, see ka langeb ja mis langeb peab tõusma. 16. Ringluse tagasituleku seadus. Tuntud ka kui karmaratas, kord inkarneerub hing kolmandasse dimensiooni, on olemas arusaam, et see peab saama lõpetatud. Reinkarnatsioon on protsess, mille kaudu teadvuse jääv aatom ilmub teises kehas läbi inimese sünniprotsessi. (Seepärast avaldub geniaalsus noores eas.) Kogu karma peab saama puhastatud või andestatud ja teatud hinge aspektid täiustatud enne ei ole reinkarnatsiooni protsess määratud lõpule. 17. Seadus ülimuslikuks tahteavalduseks (Jumala Appikutsumine). See seadus on neile, kes töötavad teiste teenistuses. Iseend teenidavad olendid leiavad selle seaduse olevat mitteefektiivse. See seadus lubab taevariigil väljuda oma piiridest st üle astuda Mittevahelesekkumise seadusest. Oma appihüüdele lisa "Armulisuse seaduse
· Armastus ei saa olla perfektne sest keegi meist ei ole perfektne · Sa õpetasid Mind armastama, nüüd Ma armastan sind! Nüüd õpeta Mind unustama, nagu Sina unustasid minu · Kui inimene on teinud elus suure vea ja ta kahetseb seda väga ja palub sult andestust siis tee seda mis siis et se on tohutult valus aga te seda sest kui ta kunagi sureb tahab ta surra vabana ja ilma ühegi mureta et talle on andestatud tema vead mis talle haiget tegid! · Jätame joomise maha ? Jätame ! Selle peale võtame ? Võtame ! · Süda on kui vaas , kui see katki läheb saab seda küll kokku liimida kuid endine pole see enam kunagi ! · Hea sõber ei naera, kui sa püksi pissida, vaid pissib koos sinuga · You`re one & best thing in my creepy dark world. · Kõigepealt saa lutt suust, siis tule minuga mölisema!
STANKEVITS: Jah, pean, ma pean see rõhub nii raskelt mu rinda, et mu huuled on puudutanud kellegi teise huuli! LJUBOV: (segaduses) Rinda? STANKEVITS: (ehmatades) Huuli, kellegi teise huuli. (kaval käik) Kas Mihhail on teile rääkinud...? LJUBOV: Ei! Teis olen ma leidnud vastukaja oma sisemaailmale! STANKEVITS: Kas mulle on andestatud? LJUBOV: Mina ei tulnud teie juurde ka täiesti puhtana, Nikolai. STANKEVITS: Oi, kallis... 76 LJUBOV: Aga meie taevaliku armastusega võrreldes, mis on üks suudlus lehtlas? STANKEVITS: (hüppab) Ta rääkis teile! Oo jumal! LJUBOV: Ei! STANKEVITS: Kes siis?... Preester! LJUBOV: Ei! Ei!
peale. Satanismis pole kunagi eneseohverdust ülistatud. Sellepärast ei kortsuta satanistid ainult siis enesetapu peale kulmu, kui surm tuleb vabastusena ekstreemses olukorras ja ta teeb elu lõpetamise tervitatavaks muutuseks. Usumärtrid ei võtnud endalt elu mitte sellepärast, et see oli neile väljakannatamatu, vaid selleks, et kasutada seda ülimat ohverdust usu suurendamise vahendina. Siinkohal peame nõustuma, et kiriku heaks sooritatud enesetapp on andestatud ja isegi soositud kuigi nende kujutised peavad seda patuks, sest usumärtrid on olnud alati austatud. Pigem on see veider, et ainult siis loevad usklikud suitsiidi patuks, kui see tuleb vabastusena. USUPÜHAD Suurim satanistlik püha on sünnipäev. See on otseses vastuolus muude religioonide pühadega, mis austavad eelkõige jumalat, kes on loodud nende antropomorfsete vormide kujutlustes, näitamaks, et nende väljamõtlejate ego pole päriselt maetud.
annaabi.ee 
