Vulkaanid võivad olla kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud), suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõneaastase vahega tegutsevad). Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piriialadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. (Island, Vaikse ookeani tulerõngas). Nad võivad esineda ka kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas (Havai ja IdaAafrika). Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi. Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast. See on hästiliikuv magma, msi ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske
Galerase vulkaan Galeras on tegev kihtvulkaan Colombia edelaosas Nariño departemangus. Ta asub umbes kümne kilomeetri kaugusel 400 000 450 000 elanikuga Pasto linnast. Galerase kõrgus on 4276 meetrit. Galeras on Colombia kõige aktiivsem vulkaan. Peamiselt andesiitne vulkaan on aktiivne olnud üle miljoni aasta. Hilises Pleistotseenis toimus kaks suuremat kaldeerat moodustanud purset. Kaldeera seinad on arvatavalt hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel korduvalt kokku varisenud ning tekkinud on lääneküljelt avatud hobuseraua kujuline kaldeera. Selle sisse on hilisemad pursked tekitanud uue koonuse, mis on veidi kaldeera seinast madalam. Geograafilised koordinaadid: 1° 13 N, 77° 22 W Vulkaanitüüp: Tegutsev kihtvulkaan
massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis (island, vaikne ookean). Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifti piirkonnas (havai, ida- aafrika). Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad kivimite ülessulamisel ja on erineva räni sisaldusega. Astenosfääri basaltne aluseline magama: 35%- 52%, ränisetteid sisaldava ookeanilise koore ülessulamisel 52%- 65%-keskmine, andesiitne magma. Liiva- ja savikivimi rikkast mandrilisest koorest tekib 65%- 75% happeline (graniitne) magma. Kilpvulkaanid (kõik ookeanide vulkaanid) tekivad räni- ning gaaside vaesest väikese viskoossusega magmast, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Sageli muurab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid (Mauna Loa)
3.3. Vulkaanid Vulkaan- mägi, mis on tekkinud magma väljumisel ja selle tardumisel. Tuntumad vulkaanid: Saint Helens, Etna, Lakki Vulkaanid jagunevad tegutsemise järgi: · aktiivsed vulkaanid (laamade piiri aladel) · suikunud vulkaanid · kustunud vulkaanid Magma omaduste järgi liigitamine: · basaltse magmaga vulkaanid, kus S sisaldus on kolandik (25-35%) · andesiitne laama, kus S sisaldus on üle poole (52-65%) · graniitne magma, kus SO2 sisaldus on kuni 75% Vulkaanide jaotus: · kihtvulkaanid- magma omadused: graniitne, väga vähe liikuv, räni ja gaaside rikkas , levik-mandriliste laamade serva aladel, koonuse kuju , kõrge ja kihiline · kilpvulkaanid- magma on basaltne, räni ja gaaside vaene, hästi liikuv/voolav, vulkaani koonus lame, esineb Islandil Vulkaani purskega kaasneb:
Mandelkivi Magma SiO 2 % Tempera- Viskoossus Viskoossus tüüp tuur, ºC (puaasides) (vee juures- Kavernoosse e. tühikulise tekstuuriga laavakivim olekul) Mandlid - hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid Rüoliitne 70 785 1012 106 (5%) Andesiitne 58 1000 104 103.5 (4%) Basaltne 48 1250 102 102 (4%) Vee viskoossus temperatuuril 20.2 ºC on 10-2 puaasi Vesikulaarne basalt - gaasimullidest tühikulise pealispinnaga Veealused padilaavad Murenenud padilaava eraldisvormid padilaava
Vulkaanid võivad olla kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud), suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõneaastase vahega tegutsevad). Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piriialadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. (Island, Vaikse ookeani tulerõngas). Nad võivad esineda ka kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas (Havai ja IdaAafrika). Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi. Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast. See on hästiliikuv magma, mis ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske
Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Geoloogid väljandavad traditsiooniliselt magma ja sellest tardunud kivimite ränisisaldust ränidioksiidi (SiO 2) protsendina kivimite massist. Astenosfääris tekkiva aluselise (basaltse) magma ränisisaldus kõigub 35% ja 52% SiO 2 vahel. Ränisetteid sisaldava ookeanilise koore ülessulamisel tekib 52-65% SiO2 sisaldusega keskmine (andesiitne) magma. Liiva- ja savikivimiterikkast mandrilisest koorest tekib aga 65-70% SiO2 sisaldav happeline (graniitne) magma. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laamavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse
Ookeani keskmäestikes loob astenosfääris tõusev aluseline magma tardudes ookeanipõhja, mis ookeanilise litosfääri kooseisus triivides, jahtudes ja setete alla mattudes muutub ligikaudu 200 miljonit aastat pärast oma sündi gravitatiooniliselt ebastabiilseks ja hakkab ookeanisüvikute piikronnas sukelduma vahevöösse(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Vahevöösse vajuva ookeanipõhja balastide ja ränumudade osalisel ülessulamisel tekib keskmine ehk andesiitne magma, mis ookeani põhjale, süvikute kõrvale välja purskudes, ehitab sinna vulkaanilisi saarkaari. Oma "toodet"- basaltset magmat saadab sukeldusvööndis üles ka astenosfäär. Kui aga ookeaniline litosfäär sukeldub mandrilise maakoore alla, haaratakse ülessulamisse ka mandrilise koore murenemise, settimise ja moonde läbi teinud nind neid protsessides ränist ja alumiiniumist rikastunud kivimid. Need sünnitavadki kõige
tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikus) 2. mandrite sisealadel (Aafrikas) 3. ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis – nn kuumad täpid). näitaja Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid -räni ja gaasi - vaene - rikas -viskoossus - väike - suur - magma - hästi liikuv -vaevaliselt voolav andesiitne ja liikumine basaltne magma graniitne magma -laavavoolud - lühikesed, tugevad ja harvad või - valgub rahulikult puuduvad üldse. -magma tardumine maapinnal - kiire, sageli juba lõõris, ja tagajärg moodustades laavakorke, mille alla -aeglane, valgub kuhjuvad suureneva rõhu all kuumad laavavooludena gaasid
Näiteks Lõuna-Ameerika laamde piirjoned ja vulkaanide ahelik on kontinendil. Naska laam sukkeldub Lõuna-Ameerika laama alla, vahel Subdukjtsiooni vöönd ja kondidnendil koht kus soojusvoog ülesulanud kõik kivimid ja jõuab maapinnnale. 11. Magma tüübi, happelisuse, tardumistemperatuuri, viskoossuse ja vastavate vulkaanide ohtlikkuse vahelised üldised seosed, erijuhud (nt auruplahvatused, gaasipilved jne) Rüoliitne SiO2 70% 785 0C kõige väiksem Andesiitne 58% 1000 0C väiksem Basaltne 48% 1250 0C suurem Mida suurem on SiO2 sisaldus magmas seda hapelisem on magma, selle tardumis temperatuur on väiksem. Viskoosus suureneb ka SiO2 sisalduse kasvamisega. Kui magma ei liigu kiiresti, siis selle vabanemisega tekkivad väga tugevad pursked ja pinged. Kogunevad gaasid. Aluseline magma tüüp ohutum. Selle SiO2 sisaldus väiksem Magmas lahustunud gaaside ja veeauru sisaldus on tähtis purske iseloomu seisukohalt
Eri tüüpi magmad tekivad eri kivimite ülessulamisel. Aluseline magma tekib astenosfääris Keskmine magma tekib subduktsioonivööndis Happeline magma tekib mandrikoore süvaosas Magmakivimite lasuvusvormid. Tekke järgi: -Intrusiivsed(süvakivimid)-daik, sill, stokk, jne -Vulkaanilised-laavavool, -kate, -kuppel, vulkaani koonus, nekk, rõngasdaik. Ümbriskivimitega strukuurse seostumise järgi: -Rööpsed(ühilduvad) -Lõikavad e põiksed Viskoossus: H2O 10-2 Basaltne magma 102 Andesiitne 104 Rüoliitne 1012 5%vee juuresolekul 106 Vee juuresolek suurendab viskoossust. Happeline magma voolab väga vähe. See põhjustab tihti plahvatuslikke vulkaanipurskeid. Magma viskoossus sõltub SiO2 omavahelise liitumise astmest. Basaltsed jahtumissambad tekivad homogeense magma jahtumisel, kui esinevad punktilised jahtumiskolded, mille ümber magma tõmbub kokku. Iga punkti ümber tekib lõhe, mis kokku moodustab võrgustiku sammastest. Nt devils tower Wyomingis (386m).
kiiremini voolamise tõttu (laava on nii terav, et selle peal ei saa isegi saabastega käia). Pahoehoe laava sileda pinnaga mittepurunenud laava (ka köislaava), koosneb basaltsest laavast, laavadest kõige väiksema viskoossusega, mistõttu on suure voolavusega ja levib edasi paarikümnesentimeetriste kihtidena, ka pahoehoe laavas võib leiduda tühikuid, kuid üldjuhul on see sile ja seal peal on hea käia. 101. padilaavad Koostiselt enamasti basaltne (aluseline) või andesiitne, moodustub laava kokkupuutel veega, enamasti veekogude põhjas, moodustades padjalaadseid kivistisi. Padilaavas esineb vähem tühikuid, esineda võivad radiaalsed lõhed, pealmine pind tihti klaasjas. 102. pimss ja vulkaaniline klaas Pimss vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim Vulkaaniline klaas ränirikka koostisega klaasja tekstuuriga vulkaaniline kivim. 103. Magma maapinnale jõudmise kaks moodust. 104. Keskpurskevulkaanid ja lõhevulkaan.
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid kihid KILPVULKAAN KIHTVULKAAN Räni--ning gaasidevaesest väikese Räni ja gaasirikas, märgatavalt suurema viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolav andesiitne ja basaltsest (aluseline) magmast. See graniitne (happeline) magma. Laavavoolud voolab suhteliselt rahulikult lühikesed ja harvad. Magma tardub kiiresti sageli maapinnale, valgub pikkade juba vulkaani lõõris, moodustab seal laavakorke, laavavooludena laiali ja ,,ehitab" millea alla kogunevad järjest suureneva rõhu alla lameda vulkaanikoonuse. Kõik kuumad gaasid. Kriitilise rõhu ületamisel ookeanide vulkaanid
on nii terav, et selle peal ei saa isegi saabastega käia). Pahoehoe laava sileda pinnaga mittepurunenud voolav laava (ka köislaava), koosneb basaltsest laavast ja on gaasiderikas, laavadest kõige väiksema viskoossusega. Levib edasi paarikümnesentimeetriste kihtidena. Ka pahoehoe laavas võib leiduda tühikke, kuid üldjuhul on see sile ja seal peal on hea käia. 75. Padilaavad Koostiselt enamasti basaltne (aluseline) või andesiitne, moodustub laava kokkupuutel veega, enamasti veekogude põhjas, moodustades padjalaadseid kivistisi. Padilaavas esineb vähem tühikuid, esineda võivad radiaalsed lõhed, pealmine pind tihti klaasjas. 76. Pimss ja vulkaaniline klaas, mandelkivid Pimss vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim Vulkaaniline klaas ränirikka koostisega klaasja tekstuuriga vulkaaniline kivim (obsidiaan). Mandelkivi tühikulise tekstuuriga laavakivim
annaabi.ee 
