&quot;Naine mehe kõrval&quot; (7)

Raamatutöö - Tõde ja õigus I

häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski Vargamäel ta peamiseks ülesandeks. Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine (“Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame“ - Andres). Ta armastas rahu ja ei sallinud tülisid. Raske töö tegemine võttis Krööda rõõmu ära, ta ei laulnud enam nagu ta isa kodus laulis, ta nuttis tihti mehe sõimu pärast. Ta suri oma viimast, ehk neljandat last sünnitades, olles õnnelik, et mehe soovi täitis, ehk poja sünnitas. Ta soovis, et Andres võtab endale hea ja hooliva naise, kes laste vastu hea oleks. Ka tema soov täitus. Peale Krõõda surma, hakkas Andres mõistma kui hea naise ta oli kaotanud. Pearu jaoks oli Krõõt midagi imelist ja püha, ta nuttis pidamatult Krõõdi surma tõttu. Ka matustel nutsid palju, see tõestab, et Krõõt oli toonud head ja rahu

Meheda nendevahelised suheted

üsna varajases eas hauda panema. Kuna ta elas saunas, siis pidi ta oma ulualuse eest pererahvaile tööd rügama, olgu Mäel või Orul. Peale selle oli vaja veel oma lehm lüpsta ja oma vanamehe eest hoolitseda. Kõige lõpuks tuleks rääkida "lambasihvrist". Oru Pearu naise elu oli vast Mäe perenaiste omast veidi kergem. Seda eelkõige seetõttu, et Pearu ei tapnud teda tööga nii, nagu Andres oma naisi. Töö võrra oli tema elu küll kergem, aga oma keevalise mehe tõttu polnud "lambasihvri" igapäevane elu teps mitte kerge. Tihti pidi ta enda peale tõmbama joobnud mehest tuleneva viha. Kaitstes lapsi peksu eest, lasi Oru perenaine end peksta, et aga mees rahuneks. Samuti pidi Pearu naine väga palju muretsema. Tihti veetis ju Pearu nädalapäevad kõrtsis. Kuna sagedasti tahtis Pearu naisele näidata oma vägevust, siis pidi naine teda teenindama ja tegema selliseid asju, millega Pearu ise oleks väga edukalt toime tulnud.

Tõde ja õigus I osa

A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma suud sugugi kinni pidada. Vargamäel oli kaks poolt: Eespere ning Tagapere. Tagaperel ehk Orul oli peremeheks Pearu Murakas, igavesti kange ja krutskeid täis mees nagu Andreski.

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju

A.H. Tammsaare "Tõde ja õigus"

valetama tüdrukute käikude kohta, sest isa oli liiga range. Mari tundis linna ees hirmu. Aga teadmine, et tema poeg Indrek elaks seal ilma hirmuta, oli Mari jaoks kiusatuslikult veetlev ja ta oli rõõmus poja linna mineku üle. Mari muretses, kas linnas poeg küllalt süüa saab, kas kodukootud asjad kõlbavad selga panna. 3.Pearu abielu oma ``lambasihvriga`` Pearul oli arusaam purjus peaga, et oma lastega ja naisega võib ta oma maapeal teha, mis heaks arvab. Perenaine kannatas mehe peksmist. Oru perenaine nägi küll, mille peale Pearu raha raiskas, aga ei tohtinud midagi õelda. Ta rahustas purjus meest ja kui too magas, lasi sulasel lõhutud asjad ära parandada.

"Tõde ja õigus" I osa kokkuvõte

TÕDE JA ÕIGUS I OSA ajastu: u 1870-1900 tegevuspaik: Vargamäe Eespere ja Tagapere inimese võitlus maaga Andres tõdeb, et see kestab igavesti Kokkuvõte Umbes 30 aastane Andres Paas ja tema noor naine Krõõt lähevad Vargamäele elama. Andres on koha suhtes lootusrikas ning valmis oma elu sellele pühendama. Krõõt on umbuslik, kuna tema isakodu n metsade taga, teistsuguses kohas ning ta ise ei sobi kohalike naiste juurde, on peene kondiga. Sellest olenemata täidab mehe soove ja rabab temaga samavääriliselt tööd. Eespere hooned on uue rahva saabudes lohakil ja karjamaad vee all. Vargamäe koosneb kahest talust, millest teine asub allpool orus, kus jõgi on lähemal ja maa parem

Vargamäe naised

seda kunagi, siin käis ta alatihti nutetud silmadega ringi küll valas ta pisaraid õueväravas, küll laudas ja aidas, kartulipanekul ja võtul. Nutt oli muutunud osaks argipäevast ning Andres ei teinudki sellest peagi välja, tundus, nagu see peakski nii olema, et Vargamäe perenaine ei tohigi naerda, vaid peab aina silmi pühkima. Ka Krõõda esimese lapse sünd ei toonud muutust. Olles kangesti poega oodanud, aga tütre saanud, olid pisarad taaskord varmad tulema oma mehe näol pettumust märgates. Järgmised kaks tütart tõid talle jällegi nutu kurku, kuigi polnud ju midagi parata. Neljanda lapse Andrese sünd oli vist Krõõda elus ilusamaid hetki. Käes oli kauaoodatud poeg ning tal oli hea meel, et sai oma mehe õnnelikuks teha. Aga see õnn ei kestnud kaua, sest Krõõt tundis, et oma asemelt ta enam ei tõuse ja seda ei juhtunudki. Surres oli ta suul naeratus, mis elades enam ammu sinna polnud sattunud, sest

Tõde ja õigus

Krõõdal tekkis mingi alateadvuslik kadedus Pearu naise vastu, kellel oli juba mitu poega. Tänu sellele, et ta oli pettunud, et uus laps on ka tüdruk, hakkas ta päev-päevalt järjest kurvemaks ja nutusemaks muutuma. Muidugi oli siin ka tööl oma osa, sest puhkamiseks polnud ikka aega. Andres, aga ei pannud Krõõda pisaraid millekski ja laskis samas vaimus edasi. Lõpuks sündis, siis Andrese kaua oodatud poeg, kelle nimeks sai Andres. See tegi mehe rõõmsaks, kuid sellele rõõmule sai kiire lõpp kui Krõõt pärast sünnitust suri, jättes Marile kohustuse hoolitseda pere eest. Sellest ajast, kui perenaine suri hakaksid pere asjad allamäge minema, milles oli Andresel palju süüd. Esiteks tappis ta oma naise tööga, poleks nii läinud nagu läks oleks võib-olla Vargamäe Eespere tallu mingisugunegi õnn järele jäänud. Krõõda ja Andrese vastsündinud poja eest hoolitses Mari, kellel juhuslikult oli endalgi