"Mäeküla piimamees" Tõnu Prillup (0)

`  PÕHIMÕTE:   Autori(te)   nimi/nimed,   initsiaal(id)   (Ilmumisaasta).   Artikli   pealkiri. Ajakirja
nimi, aastakäik(vihik), artikli leheküljed.
Valisin   kvalitatiivse   artikli   ülevaate   tegemiseks   teadusartikli:    Chambers ,   S.;   Canvin,   K.;
Baldwin ,   D.;   Sinclair,   J.( 2017 )   Identity   in    recovery    from   problematic    alcohol    use:   A
qualitative  study of online mutual aid.  Drug and Alcohol Dependence, 174, 2017, 17-22.
Loetud   allikast
  https://ac-els-cdn-com.ezproxy.utlib.ut.ee/S0376871617300819/1-s2.0 -
S0376871617300819-main.pdf?_tid=d8eafa84-c617-11e7-bf35-
00000aab0f02&acdnat=1510319318_27d2a1485213b455bc7b9363651875ce
   Artikli   eesmärgiks   on   uurida,   mil   määral   aitab   liitumine   ühe   kindla   ja   kõigile   avatud
veebipõhise   alkoholisõltlastele   mõeldud   suhtluskeskkonnaga,   kaasa   alkoholismist
vabanemisele. Selle käigus keskendudes veebilehega liitunud inimeste erinevatele minapiltide
tekkimisele. Samuti vaadeldakse mis põhjustel inimesed üldse võiksid eelistada veebipõhiseid
abistamiskeskkondi traditsioonilistele (näiteks Anonüümsed Alkohoolikud).
Kasutatakse    kvalitatiivset    uurimistöö   andmekogumismeetodit   -     telefoniintervjuusid
inimestega   kes   kasutavad   veebipõhist   alkohoolikute   toetuskeskkonda   Soberistas.   Valimi
moodustasid 31 inimest, kes kas on aktiivsed või endised Soberistas liikmed, valdav enamus
(25)   neist   naised   vanuses   45-64,   7   neist   tarvitab   alkoholi   edasi,   ülejäänud   on   erinevates
alkoholisõltuvusest vabanemise staadiumites. 
Andmeid  analüüsiti   konstruktivismi  teooriast  lähtudes,  mis   rõhutab   uurijate    rolli   olulisust
suhtlusel uurimisobjektidega, ja tähendab et andmeanalüüs kujuneb välja uurimisobjektidega
suhtlemisel ja/või asjakohase kirjanduse  uurimisel . Andmete analüüs algas intervjuudest enim
läbikäinud teemade identifitseerimisega, kust koorus välja ka uurimisaluste inimest erinevate
minapiltide tekkimise hüpotees. 
Mulle tundus et kasutati juhtumiülest ehk horisontaalset analüüsi kuna vaadeldi samal ajal
mitut analüüsitavat intervjuud ja koguti kokku kõik konkreetse teema kohta käivad tekstiosad
ning võrreldi selle teema käsitlemist kõigi kogutud intervjuude  lõikes.
Uurijad    identifitseerisid   Soberistase   külastajate   –   uurimisobjektide   -   erinevad
alkoholisõltuvusest   vabanemise   etapid   kui   sõltusest   vabanemise   teekonna   ja    nendest
etappidest tulenevad erinevad identiteedid neil isikutel. Esimene staadium oli „oma identiteedi
otsimine:   Soberistases   ringiuitamine“,   teine   „mõistes   „Soeristase   identiteeti“   ehk   tekkis
arusaamine et kui  loota  alkoholismiprobleemist  vabaneda  selle veebikeskkonna toel, peab
valmis   olema   täielikuks   karskuseks“,   kolmas   „aktiivse   osavõtja    identiteet ,   kujundades
Soberistase identiteeti liidrirollis“, neljas „kindlustades enda kui kasklase minapilti, jõudes
tagasi enda kunagise algse identiteedi juurde“ ja viimane „eluga edasimineja  minapilt , jättes
Soberistase identiteedi  seljataha “. 
Uurimisrühm    arvab    et   selline   identiteetide   loomine   toetab   Soberistase   näitel
alkoholisõltuvusest   vabanemist,    tuues    välja   ühe   tähtsa   argumendi   teiste   mitteveebipõhiste
rühmadega   (näiteks   Anonüümsed   Alkohoolikud)   võrreldes   –   täieliku   anonüümsuse   või
õigemini võimaluse luua  veebiidentiteet.
See artikkel oli minu jaoks huvitav just artikli kvalitatiivsesse uurimismeetodisse süvenemise
vajalikkuse tõttu. Huvitav oli jälgida kuidas uurimisrühm jõudis järkjärgult küsimuste, valimi
ja intervjuudest  kogutu  üldistamiseni. Tänu sellele tööle suudan loodetavasti hiljem eristada
artiklites kasutatavaid meetodeid .
Marge  Tammis
AÜTH1
Korrektne  doi number
https://doi.org/10.1016/j.drugalcdep.2017.01.009