· Fosfaan (fosfiin) PH on värvus eta, küüslau gulõh n a g a väga mürgin e gaa s. P H jälge d e e sin e mi s e l PH s süttib viiman e õhus põle m a . Re a g e e ri mi s el ve e g a mo o d u stub fosfaanh üdra at PH +HO, mis erinev alt am m o ni a ak h üdra a di st ei ole alus eliste oma d u st e g a . PH mo o d u sta b ve sinikhalog e e niidid e g a fosfooniu m s o ol a si d, n äitek s PH I fosfooniu mjo diid (analoo gilis elt NHI). Fosfaan on üks tugev a m ai d reduts e e rijaid, mis võib m etallisoolad e st reduts e e rid a vaba m etalli 8AgNO +PH +4H O=H PO +8Ag+8HNO · Difosfaan P H on värvuseta, õhus kergesti süttiv vedelik. Kõrgemad fosfaanid üldavalemiga PnHn on n arvväärtusest sõltuvalt kas vedelikud või tahked. Fosfaanid tekivad ka surnud organismide lagunemisel. Kokkupuutel hapnikuga nad süttivad, millega seletub tulukeste esinemine kalmistul.
» «Otsusega» õnnestub Kafkal esmakordselt läbimurd oma kirjanduslikule pärusmaale, milleks on «selgeltnägevad seisundid» ja «unenäoline siseelu». Novell kujutab endast peategelasest noormehe (Georg esimene Kafka alter egode pikas reas) kummalise «allakäigu» lugu: para- noilisest nõrkusest ja kahtlustamisest tõugatuna satub ta olukorda, kus vähehaaval selgub, et tegelikkus on veel palju hullem, kui ta oma kõige hullemates «luuludes» ette kujutada oskas. Analoo- giliselt «Protsessiga» areneb «Otsus» seega äärmisse süngusse, peategelase totaalse kaotuse suunas, kuid Kafka jahe ja jällegi täiesti kohatult isegi nagu veidralt optimistlik stiil ei luba novelli lõppedes ühemõtteliselt «süüdlasele» osutada. Novell on nagu üksainus koletu kärgatus: «Vandenõu!» Kogu lugejale avanevate vandenõude (isa vandenõu poja vastu, pruudi vandenõu peigmehe vastu) hullumeelsusest ja ennekuulmatusest hoolimata on Georg
jodiidrafine eri mis e k s , analüütilise kee mia m etoo dikate s , m e ditsiinis antise ptikuna ja kilpnäär m e h ai g u st e diagno o si mi s el ja ravil. Astaat: 1940 said Cors o n, McKenzie ja S e gr e tehislikult Kalifornia ülikooli tsüklotronil . At tahke aine (värv pole teada) . Oma d u st elt m e e n utab nii mittem etalle (halog e e n e ) kui m etalle (Po, Pb) ,Analoo g s e lt joodiga lahustub hästi orgaaniliste s lahustites ;Lenduvu s on väiks e m kui I2 l, sublim e e r u b. H 2 S toim el võib (sarna s elt metallidele) sad e stud a At 2 na ; Saadud on m õning aid At ühend eid teiste halog e e nid e g a . 11
Tasakaal. Vaatleme potentsiaalses jõuväljas asuvat keha(aine-punkti). Viime välja iga punktiga, mida isel. raadiusvektor r, vasta-vusse mingi fun. U(r) väärtuse, tehes seda nii. Mingi lähtepunkti 0 jaoks võtame fun. suvalise väärtuse U 0. Et saada fun. väärtust U1 mingis punktis 1, liidame U0-ga töö A10, mille sooritavad välja jõud, viies keha punktist 1 punkti 0: U 1= U0+ A10. Kuna pot. jõuväljas töö ei sõltu teest, siis sellisel viisil saadud väärtus U1 on ühene. Analoo-giliselt määratakse U(r) väärtused välja kõikide punktide puhul. Nii on U(r) väärtus punktis 2: U2=U0+A20. Arvutame vahe U1-U2. Arves-tame, et A20= -A02 ning lahutame avaldised: U1- U2=( U0+ A10)-( U0+ +A20)= A10- A20= A10+A02. Kuid summa A10+A02 väljendab tööd, mida teevad välja jõud, viies keha punkti 0 läbivat trajektoori mööda pun-ktist 1 punkti 2. Töö, mis sooritatakse keha viimisel punktist 1 punkti 2, on aga
Varese kraaksumist tõlgendati mehenimena Jaak-Jaak. Varese vaakumine tähendas ettekuulutust, üldist ilmamuutust. Rahvauskumusi varesest: 1. Vanad inimesed ikka rääkisid, et vares polegi lind, vaid nõiutud inimene. 2. Läänesaartel keelati varest osatada: kes talle vastu hüüdis, sellele andis lind varese- hamba (topelthamba) või kasvasid osatajal hambad puseriti või kiskus suu kiiva. 3. Varese suust maha kukkunud kondi närimisest arvati koeri hulluks minevat (analoo- gia rongaga) varesed söövad pealenõiutud haigustesse surnud loomade liha. 4. Varese sulge keelati maast võtta võtjal jäävat hambad haigeks. 5. Varese laskmist püssiga peeti kas head jahiõnne andvaks või jahiõnne kaotavaks. 6. Kui varesepesa ka lõhuti, siis poegi piinata ei olnud lubatud. Simunas öeldi, et siis sure- vad peres kanapojad. 7. Kui varest nokka pühkimas nähti, peeti seda nälja-aja endeks. 8
( ) ( ) 1 1 b = lim (f (x) - kx) = lim x + + 1 - x = lim + 1 = 1. x x x x x umptoot y = x + 1 protsessis x . arelikult on joonel y = x + x1 + 1 kaldas¨ J¨ umptoodi olemasolu ka protsessis x -. Analoo- L~opuks kontrollime kaldas¨ giliselt arvutame: ( ) f (x) 1 1 k = lim = lim 1+ 2 + = 1, x- x x- x x ( ) ( ) 1 1 b = lim (f (x) - kx) = lim x + + 1 - x = lim + 1 = 1.
x x x x x 1 1 b = lim (f (x) - kx) = lim x + + 1 - x = lim +1 = 1. x x x x x J¨arelikult on joonel y = x + x1 + 1 kaldas¨ umptoot y = x + 1 protsessis x . L~opuks kontrollime kaldas¨umptoodi olemasolu ka protsessis x -. Analoo- giliselt arvutame: f (x) 1 1 k = lim = lim 1+ 2 + = 1, x- x x- x x 1 1 b = lim (f (x) - kx) = lim x+ +1-x = lim +1 = 1. x- x- x x- x N¨aeme, et kaldas¨ umptoot y = x+1 esineb sellel joonel ka piirprotsessis x -.
£59 ¢k¨ atevahele haaratud kotti paku. 108 v~oi t~ootusn~ou, mitte ehitis / ¡ Kujutab kaarega ¨ . Ulemine osa on vahitorni £62 ¢v¨aravaid, mille kohal on vahi- kujutis, analoo- torn . Sellist linnam¨ uu¨ri giliselt ja m¨arkidega. ehitist kutsuti . Torniv¨aravasse asetati seletab kui inimese ehi- mana~ou ning toime- tatud v¨ a ga k~
Inimene ei saa orgasmi. Orgasm on ainult analoogia kirjeldamaks meeletut heaolu ja õnnetunnet, mis inimest valdab. See ei ole üks ja seesama. Nad sarnanevad üksteisele. Et paremini arusaada sel- lisest seisundist tuuaksegi välja analoogia orgasmist. Oma paremuse poolest on õndsuse tunne sek- sist kujuteldamatult parem. Armastus on seksist parem. Kuna seks on peaaegu kõikidele inimestele teada ja kättesaadav siis on hea teha sellega analoogiaid. Näiteks narkootiliste ainetega siin analoo- giaid teha eriti ei ole võimalik, sest need pole nii kättesaadavad ja lubatavad kõikidele inimestele. Vastavalt sellele on siin kirjeldatud seisundist ettekujutust luua märksa keerulisem. Inimestel peab olema ettekujutus sellest mida räägitakse või mida kirjutatakse. Kuid ülimeufooria tunne esineb inimestel ka siis, kui on tarvitatud uimasteid narkootilisi aineid. Eriti suuri eufooria ja mõnu ais- tinguid annavad väga tugeva toimega uimastid nagu näiteks LSD, kokaiin, heroiin jne
Inimene ei saa orgasmi. Orgasm on ainult analoogia kirjeldamaks meeletut heaolu ja õnnetunnet, mis inimest valdab. See ei ole üks ja seesama. Nad sarnanevad üksteisele. Et paremini arusaada sel- lisest seisundist tuuaksegi välja analoogia orgasmist. Oma paremuse poolest on õndsuse tunne sek- sist kujuteldamatult parem. Armastus on seksist parem. Kuna seks on peaaegu kõikidele inimestele teada ja kättesaadav siis on hea teha sellega analoogiaid. Näiteks narkootiliste ainetega siin analoo- giaid teha eriti ei ole võimalik, sest need pole nii kättesaadavad ja lubatavad kõikidele inimestele. Vastavalt sellele on siin kirjeldatud seisundist ettekujutust luua märksa keerulisem. Inimestel peab 34 olema ettekujutus sellest mida räägitakse või mida kirjutatakse. Kuid ülimeufooria tunne esineb inimestel ka siis, kui on tarvitatud uimasteid narkootilisi aineid. Eriti suuri eufooria ja mõnu ais-
Inimene ei saa orgasmi. Orgasm on ainult analoogia kirjeldamaks meeletut heaolu ja õnnetunnet, mis inimest valdab. See ei ole üks ja seesama. Nad sarnanevad üksteisele. Et paremini arusaada sel- lisest seisundist tuuaksegi välja analoogia orgasmist. Oma paremuse poolest on õndsuse tunne sek- sist kujuteldamatult parem. Armastus on seksist parem. Kuna seks on peaaegu kõikidele inimestele teada ja kättesaadav siis on hea teha sellega analoogiaid. Näiteks narkootiliste ainetega siin analoo- giaid teha eriti ei ole võimalik, sest need pole nii kättesaadavad ja lubatavad kõikidele inimestele. Vastavalt sellele on siin kirjeldatud seisundist ettekujutust luua märksa keerulisem. Inimestel peab olema ettekujutus sellest mida räägitakse või mida kirjutatakse. Kuid ülimeufooria tunne esineb inimestel ka siis, kui on tarvitatud uimasteid – narkootilisi aineid. Eriti suuri eufooria ja mõnu ais-
annaabi.ee 
