Levinud arvamus oli, et obligatoorseid anaeroobid ei salli hapniku, kuna neil puudvad vastavad ensüümid nagu SOD ja katalaas selleks, et elimineerida hapniku ja ennetada toksiliste hapniku produktide tekkimist. See vaade osutus valeks juba seetõttu, et alati pole võimalik hoida keskkonda täielikult hapniku vabana ning võib esineda juhuslikku hapniku sattumist keskkonda, mis ei tähenda kõigi bakterite hävinemist sealt keskkonnast. Lisaks on leitud ka obligatoorsete anaeroobide alla kuuluvaid baktereid, kes on võimelised sünteesima superoksiidi dismutaasi ja katalaasi. Kuid need anaeroobid, kes tõesti ei sünteesi superoksiidi dismutaasi ja katalaasi, toetuvad teistele mehhanismidele. Üks meetod, mida kasutatakse nende organismide poolt, kes ei kasuta hapnikust-sõltuvat metabolismi, hõlmab unikaalset flavoproteiini NADH oksüdaas, mis katalüüsib hapniku otsest nelja elektroni reduktsiooni veeks. 1 Teine meetod, mis kaitseb
mikroorganismid. Äärmusliku happelisi tingimusi armastanad atsidofiilid, leelislemblilisi alkalofiilid. On oluliseks teguriks ka õhuhapniku vajadus või mitte. Mikroorganismid siis jagatakse elutegevuseks ja paljunemiseks õhuhapniku vajavateks aeroobideks ja vaba hapniku (madala redokspotentsiaaliga) mittevajavateks anaeroobideks. Obligaatsed aeroobid ei saa molekulaarse hapnikuta elada. Fakultatiivsed aeroobid võivad ajuti elada ka hapnikuta keskkonnas. Anaeroobide hulgas eristatakse samuti obligaatseid ja fakultatiivseid anaeroobe. Obligaatsete anaeroobide hulgas leidub mikroaerofiile (võivad kasvada ka vähesel määral hapnikku sisaldavas keskkonnas) ning aerotolerante (taluvad lühikest aega hapniku juurdepääsu, kuid ei kasva sel juhul). Mitmesugused keemilised ühendid, nagu näiteks antibiootikumid, keskkonnamürgid, konserveerivad ning desinfitseerivad ained mõjuvad enamusele mikroorganismidest toksiliselt,
Loomsete güraaside • Poriinide muutus bakteri Kasutatakse uroinfektsioonide, gonorröa puhul. pärssimiseks oleks vaja välismembraanis kõrgemaid kontsentratsioone. nitroimidasoolid anaeroobide tsütoplasmas oleva • Preparaadi vähenenud metroimidasool anaeroobsed mikroorganismid, algloomad – seedetrakti- ja (bakteritsiidne) reduktaasi abil aktiveeritakse omastatavus vaginaalinfektsioonid. ravim, tekib kõrgelt • Radikaali neutraliseerivad
Spetsiifilised kemoterapeutikumid > Algloomadest põhjustatud nakkuste vastased ained >Trihhomoniaasi vastased ained, amöbiaasi vastased ained Seedeelundeisse toimivad ained > Helicobacter pylori infektsiooni ravi > Mikroobivastased ained FD: • Anaeroobide ja parasiitide ferredoksiinide toimel tekivad Metronidasool DNAd kahjustavad reaktiivsed metaboliidid. • Resistentsus tekib ferredoksiini hulga vähenemise kaudu või O2 hulga suurenemise kaudu. FK: • Manustatakse p/o, i/v • Metabolism maksas • Eritub uriini ja sapiga. • Läbib HEBi ja platsentaarbarjääri Kasutamine: •
orgaanilistesse lämmastikühenditesse). Seega on nad asendamatud nii süsiniku kui ka lämmastiku ringes.Prokarüoote iseloomustavad veel teisedki metaboolsed protsessid, mis on unikaalsed ainult neile, põhinedes erinevate keemiliste elementide ringetel. Näiteks litotroofsed bakterid kasutavad anorgaanilisi ühendeid, nagu lämmastikku ja vesiniksulfiidi, energia allikatena. Teised mikroobid, kes kuuluvad hingamistüübilt anaeroobide hulka, kasutavad nitraatides või sulfaatides esinevat hapnikku molekulaarse hapniku asemel. Seega saavad nad areneda ka hapnikuvabas keskkonnas. Põhiline osa arhedest on litotrioofid, kes kasutavad energia allikana H2S või H2-te. Heterotroofsed protsessid saavad toimuda bakterite kaudu. Enamus baktereid mullas, vees, taim- ja loomorganismiga seonduvalt, on heterotroofid. Heterotroofsed organismid kasutavad elutegevuseks
piisknakkuste profülaktikas, ravis? Ülesanne 7. Hinnata eelmises praktikumis tehtud nina- ja kurgulima külve. Valmistada preparaat ,värvida Grami järgi, mikroskopeerida. 31 Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika 6 Üldiseloomustus Kliinilisi infektsioone põhjustab üle 30 anaeroobsete mikroobide perekonna ja >200 erineva liigi. Anaeroobide klassifikatsioon muutub pidevalt, vastavalt uute tüpiseerimismeetodite kasutuselevõtule. Anaeroobset infektsiooni kahtlustatakse siis, kui • esinevad ebameeldiva lõhnaga eritised; • esineb kudede nekroos; • esinevad abstsessid; • kahjustatud kudedes on täheldatav gaasi teke; • infektsioon ei allu ravile ainult aeroobidele toimivate antibiootikumidega;
õhulämmastikku). On olemas aeroobsed ja anaeroobsed. Aeroobid on oblikatoorsed ja fakultatiivsed aeroobid. Obligatoorsed aeroobid on need, kes elavad ainult hapniku keskkonnas. Fakultatiivsed on need, kes elavad küll hapnikukeskkonnas, kuid suudavad elada ka hapniku vaeses keskkonnas. Anaeroobid, kes ei ela hapnikukeskkonnas, obligatoorsed ja fakultatiivsed on jällegi obligatoorsed ei talu hapniku, fakultatiivsed taluvad, kuid ei tarvita hapnikku. Anaeroobide hulgas on baktereid, kes hingavad teiste ühendite hapniku, näiteks nitraate. Need on denitrifitseerijad bakterid. Denitrifitseerija bakter kasutab orgaanilise aine oksüdeerimiseks nitraatide lämmastikku (lämmastik on hea oksüdeerija). Elavad hapnikuvabas keskkonnas: tihkes, märjas mullas. (mulda ei ole võimalik lämmastikuga väetada, kuna see lastakse denitrifitseerivate bakterite kaudu õhku tagasi, küll aga saab väetada taimi)
Puudu katalaas ja SOD. Anaeroob/kääritaja. aerotolerantne anaeroob – kasvab paremini anaeroobsis, aga hapnik ei pärsi. Olemas SOD, katalaas puudu. Kääritaja. Mikroaerofiil – kasvab madalal hapniku konts. (2-10%) kui õhus (20%). Puudu katalaas/SOD või madala aktiivsusega. Anaeroob/aeroob. 16. Kuidas valmistad püstagarid mikroobi hapnikutarbe uurimiseks? LB püstagarisse teen külvinõelaga pistekülvi. Pean lisama geelistajat (agarit) kindlasti. 17. Iseloomusta aerotolerantsete anaeroobide kasvu söötmesambas? Kasvavad ühtlaselt kogu söötmetulba ulatuses 18. Milline metabolismitüüp on iseloomulik fakultatiivsetele anaeroobidele? Nad on kääritajad ja anaeroobsed hingajad, kui hapnik on puudu. Hapniku olemasolul on aeroobsed hingajad. 19. Mis vahe on obligaatsetel anaeroobidel ja mikroaerofiilidel? Mikroaerofiilid ei talu üle 2-10% hapnikusisaldust. Obligaatsed ei talu mingisugust hapnikukontsentratsiooni
Isoleerida on võimalik ainult spetsiaalsöötmel, kus kasvab, tootes valgendi-laadset lõhna. Oportunistlik patogeen, põhjustab infektsioone immuunkompromiteeritutel, suuõõne haiguste või traumade korral. Kõige sagedamini leitakse teda inimese hammustushaavadest, rusikavõitlustraumade korral. Põhjustab ka endokardiiti, sinusiiti, meningiiti, ajuabstsesse, pneumooniat, kopsuabstsesse. Infektsioonid algavad reeglina orofaarünksist, kultuuris reeglina polümikroobsed aeroobide ja anaeroobide segud. Tundlik penitsilliinile, ampitsilliinile, laiendatud spektriga tsefalosporiinidele, fluorokinoloonile. Resistentne oksatsilliinile, esimese põlvkonna tsefalosporiinidele, klindale, erütromütsiinile, aminoglükosiididele. Bakterid mõmm :) 05/06 Actinomyces, Lactobacillus, Propionibacterium, Bifidobacterium Spoore mittemoodustavad G+ pulgad, nii fakultatiivselt kui rangelt anaeroobsed
4. Kuju a) … b) … c) … 5. Eluks vajalikud tingimused a) … b) … c) … d) … Ülesanne 2. Võrdle bakteri ja viiruse iseloomulikke tunnuseid. a) Kirjuta, mille poolest bakterid viirustest erinevad. b) Kirjuta, mille poolest viirused bakteritest erinevad. c) Kirjuta, mille poolest bakterid ja viirused sarnanevad. Ülesanne 3. Kirjuta iga väite järele, kas väide (a-f) on õige (Õ) või väär (V). Paranda väär väide eitust kasutamata. a) Osa bakteriliike fotosünteesivad. b) Anaeroobide ainevahetus on kiirem kui aeroobidel. c) Bakterid paljunevad pungumise teel. d) Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks spoore. e) Osa baktereid eritab inimese organismi sattunult tugeva toimega mürke - baktertoksiine. f) Bakteritel pole tuuma. --- 27 Ülesanne 4. Enamik baktereid paljuneb kõige kiiremini 20-37 °C juures. Seetõttu riknevad liha, kala, piim jt toiduained soojas ruumis väga kiiresti. Toiduainete säilitamiseks on vaja
Hapnikuvajaduse järgi saab bakterid jagada kahte suurde rühma. Enamik baktereid elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapnikku toitainete lagundamiseks. Neid nimetatakse aeroobideks. Vähem on looduses selliseid baktereid, kes elavad hapnikuvabas keskkonnas ja kellele hapnik mõjub hukutavalt. Neid nimetatakse anaeroobideks. Võrreldes aeroobidega on anaeroobsete bakterite ainevahetus palju aeglasem ja energeetiliselt vähem tõhus, samuti on neil ka mõnevõrra vähem elupaiku. Anaeroobide toimel toimub lagundamine aeglaselt. Tabel: Aeroobsed ja anaeroobsed bakterid (tabelis on 2 veergu ja 6 rida). Aeroobsed bakterid Anaeroobsed bakterid Kasutavad toitainetest energia Saavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks hapnikku. kääritamisel. See protsess kulgeb hapniku olemasoluta.
annaabi.ee 
