PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus
PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus
30. Tilia platyphylla Harilik pärn 30 31. Tilia x vulgaris Suurelehine pärn 31 32. Tilia x vulgaris Läänepärn e. Hollandipän 32 33. Daphne mezereum Harilik näsiniin 33 34. Hippophae rhamnoides Harilik astelpaju 34 35. Phellodendron amurense Amuuri korgipuu 35 36. Acer pseudoplatanus Mägi vaher 36 37. Acer platanoides Harilik vaher 37 38. Acer tataricum Tatari vaher 38 39. Acer ginnala Ginnala vaher 39 40. Acer negundo Saarvaher 40 41. Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan
tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica puhev pudelpalm Mascarena verschaffeltii võipätakas Pinguicula esseriana huulheina liik Drosera capensis Laose datlipalm Phoenix roebelenii o'brien kanaari datlipalm Phoenix canariensis lüüra-viigipuu Ficus lyrata
Kõik rood karvased. Mõnikord südaja alusega. 30) Tilia x vulgaris läänepärn Hariliku ja suurelehelise pärna hübriid. Paljas va. roodude nurkades hallpruunid karvatutid. Pealküljel rood sissevajutatud. 31) Daphne mezerum harilik näsiniin Lehed talbjad. Serv terve. Paljad. 32) Hippophae rhamnoides harilik astelpaju Lehed kitsad. Serv terve. Alt ja pealt hõbedaste soomuskarvadega kaetud. 33) Phellodendron amurense amuuri korgipuu Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peentäkiline. Servas ripsmed. Roodude kohalt karvane. Värsked lehed hõõrudes lõhnavad tugevalt. 34) Acer pseudoplatanus mägivaher Lehed hõlmised (3-5), ebaühtlaselt kahelisaagja servaga. Alus südajas. 35) Acer platanoides harilik vaher Leht hõlmine, teravatipuline. Hõlmadel teravatipulised hambad. Roots pikk. 36) Acer tataricum tatari vaher
Terve servaga Paljad Tömpterava tipuga · Harilik näsiniin · Daphne mezereum Lineaarsüstjas Kaetud hõbedaste soomuskarvadega Pealt helerohelised, alt helehallid (Valgetäpiline) · Harilik astelpaju · Hippophae rhamnoides Paaritusulgjate liitlehtedega Piklikmunajad, terava tipuga Peentäkilise servaga Ripsmeline leheserv Karvane roodude juurest · Amuuri korgipuu · Phellodendron amurense 5-7 lehte, viljuvatel 3 Munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja servaga, Pealt ja alt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga Leheroots on väikeste ogadega · Kitsemurakas · Rubus nessensis Lehed 3-5 lehekesega, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid,
- karvatutid helepruunid või hallikad (suured, ebaühtlased, mustad täpid, pealt pole siserootsu näha!) * Daphne mezereum - harilik näsiniin - lehed õhukesed - talbja kujuga - tipust tömp teravad - terve servalised - alus pikalt rootsune laskuv (nagu indiaani vits kui võrse, tumerohekas tuhm, hallikas valge alt) * Hippophae rhamnoides - harilik astelpaju - lehed kitsad - lineaar süstjad - lehed kaetud hõbedaste soomus karvadega * Phellodendron Amurense - amuuri korgipuu - paaritu sulgjas liitleht - 5-13 lehekest - pikalt teritunud tipuga - piklik munajas - peen täkilise servaga, ripsmeline - rood (tumerohelised pealt nagu veresooned hargnemas, pikad tervad tipud, väga väga õrnad saagjad servad) * Acer pseudoplatanus mägivaher - leht 3 või 5 hõlmaga - südaja alusega - servad ebaühtlaselt saagjad - alt sinakas roheline (tuhmim, rohkem lai, alt pehmem) * Acer platanoides - harilik vaher
Thymelaeaceae- näsiniinelised Daphne mezereum harilik näsiniin(leht talbjas õhuke, terveservaline,karvadeta , õied lillakas- roosad, kõrgus 1m, viljad punased ja mürgised) Hõbepuulised- Elaeagnaceae Hippophae rhamnoides harilik astelpaju (lehed on lineaarsed, hõbedased karvad, pealt hallikasrohelised, alt helehallid, lehed on terve servaga) Ruudilised- rutaceae Phellodendron amurense amuuri korgipuu( hästi ilus, paaritusulgjad lehed, kõva rootsuga, umbes 25cm pikkune, leht on teritunud tipuga, ovaalsed, pisikesed karvakesed servas, rood alt karvased, värske leht on tugeva spetsiifilise lõhnaga) Vaher- Aceraceae Acer platanoides harilik vaher( paenduv, pikk roots, 5 või 7 teravatipulist hõlma, hõlmadel on ka suured teravatipulised hambad, leht alt heledam, vahtra vili on kaksiktiibvili)
pealküljel rood sissevajutatud. Lehed on 6...10 cm pikad. Daphne mezereum – harilik näsiniin Lehed on talbjad, (tömbi tipuga), õhukesed, terveservased, paljad, lühirootsulised, kuni 10 cm pikad ja 1...2 cm laiad. Hippophaë rhamnoides – harilik astelpaju Lehed on lineaalsüstjad, mõlemalt poolt hõbedaste soomuskarvadega, pealt hallikasrohelised (rohekashallid), alt helehallid, 3...7 cm pikad ja 0,4...0,8 cm laiad. Phellodendron amurense– amuuri korgipuu Lehed on paaritusulgjad, 5...13 lehekesega, viimased on piklikmunajad pika terava tipuga, väga peentäkilise ja ripsmelise servaga, alt rood karvased, tugevasti lõhnavad. Lehekesed on 5...10 cm pikad. Acer platanoides – harilik vaher Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga, hõlmadel teravad suured hambad, alt kahvaturohelised, 5...15 cm pikad. Acer pseudoplatanus – mägivaher Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt
(Platanus x hispanica); tingimusi. Haljastuspuud. Jama on see, et Idaplaatan (Platanus kevades puhkemise ajal eralduvad orientalis); lehtedest lendkarvad, mis võivad silma, ninna sattuda ning põhjustada haigestumist. Amuuri korgipuu Koort võib kasutada korgi saamiseks, ühelt (Phellodendron puult saab võtta mitu korda (Amuuri amurense); korgipuust jutt). Sugukonda kuulub 7 perekonda. 3 tähtsamat: pähklipuu (Juglans); Tiibpähklipuu (Pterocarya); Hikkoripuu (Carya). Arukask (Betula pendula); Sookask (Betula pubescens);
Tilia platyphyllos - Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopa. Eestis kultuuris võrdlemisi sage. Haljastuses kasutatakse enamasti üksikasetuses, nõudlik mullaviljakuse ja õhuniiskuse suhtes. Kõrgus alla 25 m · Lehed on alt alati kahvaturohelised, kõikidel roodudel hallid karvad, eriti allküljel. Leheroots on karvane. Leht on 6...15 cm pikk · Õitseb varem teistest pärnadest, juba juunis - juuli alul. 59. Harilik näsiniin (Daphne mezereum) ja amuuri korgipuu (Phellodendron amurense) Daphne mezereum - levila haarab suuremat osa Euroopast ja läänepoolset Aasiat. Harilik näsiniin kasvab Eestis looduslikult kuuse-, sega- kui ka lehtmetsade põõsarindes, salu-, loo- ja lammimetsades, harvem ka puisniitudel, viljakatel huumusrikastel ja niiskematel muldadel, madala (kõrgus kuni 1,5 m) püstise põõsana, külmakindel ja varjutaluv. · Lehed on talbjad, (tömbi tipuga), õhukesed, terveservased, paljad, lühirootsulised, kuni 10 cm pikad ja 1...2 cm laiad.
59. Harilik näsiniin ja amuuri korgipuu Harilik näsiniin: Daphne mezereum Kasvab Euroopas, Aasias. Eestis hajusalt. 1,5m kõrgune põõsas. Kasvab viljakatel ja niisketel muldadel, külmakindel ja varjutaluv. Lehed on tömbi tipuga, õhukesed, terveservalised, paljad ja lühirootsulised, kuni 10cm. Õied roosad, lõhnavad, õitseb aprillis. Viljad punased, valmivad septembris. Mürgine. Hea meetaim, kasutatakse haljastuses. Amuuri korgipuu: Phellodendron amurense Pärit Kaug-Idast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Parasniiske kasvukoht. Külmakindel. Lehed paaritusulgjad, 5-13 lehekest, piklikmunajad, pika terava tipuga, peenetäkilise ja ripsmelise servaga, alt rood karvased, lehekesed 5-10cm. Õied väikesed, koondunud kobarasse, meerikkad, õitseb juunis. Viljad on mustad kerajad roheka viljalihaga viieseemnelised marjad. Kasutatakse korgi tootmiseks. Haljastuses ei kasutata (lehed hilja ja vara maha) 60. Harilik hobukastan
Kogu taim on mürgine ja seetõttu peaks olema ettevaatlik selle kasutamises haljastuses! Liik kuulub looduskaitsealuste taimede hulka! Meil üle kogu Eesti hajusa levikuga, kasvades lubjarikkamatel ja ka soostunud kasvukohtades, tihti h. sarapuu kasvualadel alusmetsas päikesepaistelistel nõlvakutel. Põõsas on erakordselt sitkete niinekiududega, millele viitab näsiniine põhjaeesti varasem nimetus nasin, nasipuu, naeseniinepuu. Amuuri korgipuu (Phellodendron amurense Rupr.) [amurénse] Kodumaal kuni 25 m kõrguseks sirguv, meil kuni 15 m kõrgune laia, lehterja võraga puu pärineb Amuurimaalt, Kirde-Hiinast ja Mandzuuriast. Tüve koor helehall ja korkjas, Võrsed: noorelt kollakaspruunid. Lehed: paaritusulgjad liitlehed, kuni 35 cm pikad, 5-13 lehekesega, lehekesed piklikmunajad, 5-10 cm pikad, pikalt teritunud tipuga, täkilise servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad ja roodudelt karvased, sügisvärvus helekollane.
Rahvameditsiinis on näsiniine mürgiseid omadusi väga mitmeti ära kasutatud. Hambavalu korral torgiti valutavat hammast näsiniine puidust valmistatud tikuga hambavalu lakkas, kuid ka haige hammas lagunes hiljem ära. Näsiniine koorest keedetud veega raviti täitanud koduloomi. Vaid mõne näsiniine marja söömine põhjustab tugeva okserefleksi ja kõhulahtisuse. Sortidest: 'Alba' -; 'Rubra Select' Amuuri korgipuu (Phellodendron amurense Rupr.) Kodumaal kuni 25 m kõrguseks sirguv, meil kuni 15 m kõrgune laia, lehterja võraga puu pärineb Amuurimaalt, Kirde-Hiinast ja Mandzuuriast. Tüve koor helehall ja korkjas, Tunnused: Võrsed: noorelt kollakaspruunid. Lehed: paaritusulgjad liitlehed, kuni 35 cm pikad, 5-13 lehekesega, lehekesed piklikmunajad, 5-10 cm pikad, pikalt teritunud tipuga, täkilise servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad ja roodudelt karvased, sügisvärvus helekollane.
annaabi.ee 
