õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Tallinn SITUATSIOONI KIRJELDUS (anamneesi kirjeldus tuginedes Gordini ”Terviseseisundi hindamise skeemile”). 57 aastane meespatsient, 178 cm pikk, 69 kg kaaluv, sattunud erakorralise kirurgia osakonda seoses vasaku jala amputatsiooniga. Patsiendil nekroosi tõttu amputeeritud vasak jalg säärest. Patseint peale amputatsiooni jala peale 2x kukkunud ja haava tulnud õmmelda. . Peale amputatsiooni haavaservad põletikulised, haavast tuleb eritist. Köndi alumine serv tsüanootiline. Vereõhk 136/80, keha temperatuur 36,5 kraadi. Veresuhkur 7,8. Patsiendil kaasuvana diabeet. Patsient suitsetab paki päevas. Patsient rahuldavas seisundis, mäluhäired ajas –kohas, isikus orienteeritud. Nahk puhas. Regulaarselt tarvitab insuliini. Suhtlisaldis ja meeldib nalja teha. Hea isuga. Defekatsioonihäired puuduvad
Text BAKTERHAIGUSED Mattias & Marten Bakterhaiguste põhitõed Baktereid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks Enamik nest moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi Erinevalt viirushaigustest, saab bakterhaigusi ravida antibiootikumidga, abi vältimisel ka vaktsineerimisest Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused Nakatumisviisid Otsene kontakt Piisknakkus (sülg, veri jne) Toidu ja veega Sugulisel teel Siirutajate vahendusel Levimuimad ja tuntuimad haigused Puukborrelioos Puugihammustuse tagajärjel Tunnusteks on ringikujuline lööve hammustuskohalt, palavik, külmavärinad, liigesevalud ning lõpuks närvisüsteemihäired Ennetada ei saa, vältida saab vaid puugihammustust Ravitakse antibiootikumidega Salmonelloos Nakatumine toimub süües toorest muna ja linnuliha Tunnusteks on palavik, kõhu- ja peavalu, kõhulahtisus, raskemat...
hermeetiliselt. Peale operatsiooni võidakse paigaldada operatsioonitoas köndile kips, et vältida vigastamist ja jala valesti hoidmist. Igal sidumisel tuleb kips eemaldada, vajadusel panna pehmendavat polstrit ja paigaldada kips tagasi. Kipsi hoitakse köndil u 7 päeva. Põhjalik taastusravi algab nii vara kui võimalik. Tõelisi käimisharjutusi alustatakse 4-5 päeva möödumisel. Käimist karkudega alustatakse 1-2 nädalat peale amputatsiooni, kui haige üldseisund seda lubab ja haav on paranemas. 4. Iseloomusta alajäsemete varikoosset laienemist. Veeniseina lihaskiudude atroofia ja sisekesta e. intima paksenemine. Veeniseina vastupanu langeb ja moodustuvad väljasopistused e. vaariksid. Kujuneb välja veeniklappide puudulikkus, mille korral veri voolab süvaveenidest anastomooside kaudu pindmistesse veenidesse ja tekitab pindmiste veenide
Võiks kasutada enda keha soojust. Kindlasti ei tohiks külmakahjustust hõõruda lumega- jääkristallid lõhuvad niigi õrna epiteelkudet. Tuleb hoiduda märjakssaamisest, kuna niiske nahk kaotab kordades kiiremini soojust. Tuleb kutsuda abi 112. (Tervishoiuakadeemia 24.10.2015) Külmakahjustus on inimorganismile ohtlik trauma. Kui sellele reageerida õigeaegselt ning osutada vastavat esmaabi, saab ära hoida hullema- kahjustatud koha gangreeni ja selle tagajärjel amputatsiooni. Kasutatud allikad Jänes, H. 1989. Tervise teejuht II köide. Tallinn: Valgus Jänes, H. 2000. Koduse ravi ABC. Tallinn: Suur Eesti Raamatuklubi Jänes, H., Kahn, H. 1975. Tervise ABC. Tallinn: Valgus Rätsep, V., Sibul, U. 1964. Kirurgia. Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat Tervishoiu Akadeemia 2014. Lokaalne külmumine ja üldine alajahtumine: http://tervishoiuakadeemia.ee/lokaalne-ja-uldine-kulmumine/ (24.10.2015)
2.2 Töö Peale diplomi kättesaamist asus ta kohe tööle Harju Keskkooli Raplas. Just seal omandas ta enda esimesed kogemused õpetajana ja sai isiksusena tugevamaks ja targemaks. 1940. a valiti Enn Koemets Tartu Keeltekooli direktoriks ja seal ta töötas kuni saksa okupatsioonini. Sealt edasi algasid tal raskemad aastad. Ta määrati esimese Keskkooli õppejõuks, aga sinna kohale ta minna ei saanud, sest tal avastati raskekujuline põlveliigese tuberkuloos. Ta lahkus 1942. a haiglast amputatsiooni tagajärjel ilma jäädud vasaku jalata. Kui ta haiglast lahkus, siis püüdis ta mõnda aega töötada kodus koduõpetajana. Sealt edasi 1943. aastal sai ta endale Õpetatud Eesti Seltsi juures bibliograafi ametikoha ja sealt veel edasi sama aasta mais läks ta edasi Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituuti ja asus seal teaduslikuks kaastööliseks. Kuna Tartu korter 1944. a põles, siis edasi asus ta tööle Väimla Põllumajandustehnikumi direktori asetäitja kohale
1997 Sep;72(3):393-405. Amputatsioonieelne valu süvendab tunduvalt fantoomvalu ja köndi valu intensiivsust, suurendab nende esinemissagedust Hanley MA, Jensen MP, Smith DG et al. Preamputation pain and acute pain predict chronic pain after lower extremity amputation. J Pain 2007; 8: 102109 Amputatsioonieelne valu on amputatsioonijärgse kroonilise valu riskifaktoriks Mida tugevam on valu enne, või kohe peale amputatsiooni, seda kõrgem on kroonilise valu tekkimise tõenäosus Birbaumer N et al. Effects of regional anesthesia on phantom limb pain are mirrored in changes in cortical reorganization. J Neurosci 1997;17: 55035508 · Epiduraalanesteesia/analgeesia ja plexus brachialis'e blokaadid 50% patsientidest kõrvaldavad juba tekkinud fantoomvalud Esther Pogatzki-Zahn Acute Postoperative Pain:
Arvati, et haiguse põhjus võib olla riknenud toit, parasiidid, ilma muutus, infektsioonid. Hiljem arvati, et kurjad vaimud. Arvati, et rohi peab olema vänge lõhnaga, siis aitab. Ravimeetodid higistamine, oksendamine, aadri laskmine, valuvaigistamine ravimtaimedega, vesiravi, massaaz. Eksisteerisid nakkushaigused ja katkutekitajad tõestuseks Ramses II rõugearmid. Säilinud sõjaväearstide märkmed haavadest, luumurdudest ja traumadest. Tunti amputatsiooni, kastreerimist. Arstide eetika Moraalireeglite vastu eksimine hull asi. Võeti kasutusele mõiste patsient noa all. Arstilt nõuti, et peab valima 3 lausest: 1) haigus, mille suudan välja ravida 2) haigus, mille võib-olla suudan välja ravida 3) haigus, mida ma ei suuda ravida. Arstid kogunenud templite juurde. Olid preestriseisuses. *Templimeditsiin templiuni (uneravi = Imhotep). Thot jumal, iibise peaga. Isis jumalanna.
inimkeha kohta. Raamatut "Inimkeha ehitusest", mis ilmus 1543. aastal Baselis, peetakse tänapäevase anatoomia alguseks. Raamat oli põhjalik ja rohkelt illustreeritud, Vesalius rõhutas, et on tarvilik ise järgi uurida, kuidas inimkeha funktsioneerib, aga mitte usaldada pimesi varasemaid põlvkondi. Ambroise Paré (1510-1590) oli prantsuse kirurg, kes täiustas ja arendas paljude operatsioonide, esmajoones just amputatsiooni tehnikat, mis oli tol ajal vajalik sõdade rohkuse tõttu. Haavade ravimisel ei kasutanud ta enam kuuma õli, mida seni valati haavadesse verejooksu sulgemiseks. Selle asemel soovitas ta suure veresoonte sulgemiseks kasutada ligatuuri, mida Celsius oli kasutanud juba 1. sajandil, kuid mis oli vahepeal unustusse vajunud. Günekoloogina töötades tõi Pare praktikasse ka loote pöörde jalale ning väljutamise, mida kasutatakse sünnitusabis tänaseni
variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus JAH EI Töövahendid Kas töötamisel kasutatakse teravaid tööriistu (lõikureid, nuge, kirveid jms)? Kas kõigil masinatel on olemas kaitseseadised? Kas tööd tehakse tootmisliinis (kaasahaaramise, sisselõikamise, amputatsiooni jms oht)? Kas töötajate riided võivad sattuda masinate liikuvate osade vahele ja põhjustada nii vigastusi? Kas töökohas kasutatakse virnastamisseadmeid? Kas töötajad puutuvad kokku kuumade või külmade materjalide ja/või seadmetega?
variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus JAH EI Töövahendid Kas töötamisel kasutatakse teravaid tööriistu (lõikureid, nuge, kirveid jms)? Kas kõigil masinatel on olemas kaitseseadised? Kas tööd tehakse tootmisliinis (kaasahaaramise, sisselõikamise, amputatsiooni jms oht)? Kas töötajate riided võivad sattuda masinate liikuvate osade vahele ja põhjustada nii vigastusi? Kas töökohas kasutatakse virnastamisseadmeid? Kas töötajad puutuvad kokku kuumade või külmade materjalide ja/või seadmetega?
· peata suur väline verejooks; · kontrolli teadvust; · vabasta hingamisteed. Esmaabi välise suure verejooksu puhul: · avalda haavale otsest survet (pilt 7.1); · pane kannatanu lamama ja tee haavale surveside (pilt 7.2- 7.4), kasutades esmalt kannatanu enda esmaabisidet; · kui verejooks ei lakka, ainult siis aseta jäsemele zgutt. Pilt 7.1 Pilt 7.2 Pilt 7.3 Pilt 7.4 179 Esmaabi jäseme amputatsiooni korral: · aseta esmalt allesjäänud jäsemele zgutt (pilt 7.5); · tee köndile katteside; · amputeerunud kehaosa saada kannatanuga kaasa (pilt 7.6). Pilt 7.5 Pilt 7.6 Esmaabi luumurdude korral: · lahtise luumurru korral peata verejooks; · lahasta jäse (pilt 7.7); · kata soojalt. Pilt 7.7 Abi hingamistakistuse korral: · puhasta suuõõs ja neel oksest, verest, limast, murdunud hammastest ja must;
Üldine sissejuhatus Diabetes mellitus on väga laialdaselt levinud haigus, millega kaasnevad tõsised komplikatsioonid. Aastatepikkuse üle normi kõrge veresuhkru (vereglükoos) tagajärjel tekib arterite haigus arterioskleroos, veresooned ahenevad (stenoos) ja sulguvad. Võib tekkida insult või südameinfarkt, kaasneda pimedaksjäämine, neerupuudulikkus ja perifeersete arteriaalsete veresoonte sulgus, mille tagajärjel võivad esineda jäsemetes nende amputatsiooni vajavad tüsistused. Näidisjuhtum Tagasiteel ühest sündmuskohast peatab teid üks teelolija käega viibates. Ta osutab teepervel halvasti pargitud autole, milles istub noor naine, pea vastu klaasi toetatud. Teatate häirekeskusele võimalikust patsiendist ning pargite kiirabiauto nii, et tagate kiirabibrigaadi ja patsiendi ohutuse. Auto ümbrust uurides midagi ebatavalist silma ei torka. Summutist autosalongi juhitud voolikut ei ole, märki liiklusõnnetusest samuti mitte
annaabi.ee 
