ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtus etteantud mastaabis. Mõõteriist kaliibritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1µ) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (joonis 1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda.. Ug Ig Rg I G Is Rs Joonis1 U g = I g Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus (antud juhul Rg = 7100). Ig=500A ja I=10mA Arvutame sundi takistuse:
Ampermeetri Kaliibrimine 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga ampermeetriks.Leida saadud ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid Galvanomeeter,etalonampermeeter,takistusmagasin,alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur,kus mõõteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina,tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joon. 1. Joonisel 1 on Ig galvanomeetri loppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. Ug = Ig·Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mootepiirkonnaga I > Ig .Galvanomeeter
Trükkplaadi valmistamine ja katsetamine Sissejuhatus Praktika eesmärgiks on projekteerida Multisimis skeem, siis see ülekanda Ultibordi. Skeem tuli välja printida läbipaistvale kilele. Seejärel tuli skeem kanda skeemiplaadile. Digital LCD Voltmeter Kit K2651 Skeemiks on Digitalmeeter LCD ekraani ja valitava skaalaga (200 mV või 2 V). Täiendades sobiva anduriga saab seda kasutada termomeetrina, kuid loomulikult saab seda kasutada ka volt- või ampermeetrina. Skeemi saab panna tööle kas 9v akuga või siis alaldiga 8-15v. Kõigepealt tuli teha elektriline skeem Multisimis 11.0 Kui skeem valmis tuli see kanda Ultibordi ja teha õiged footprindid ja vedada rajad. Kui sobivat footprinti ei leia siis tuleb teha uus footprint vastavalt enda vajadustele. Kui Ultibordis on kõik valmis tuleb välja printida skeem kilele.(Pilt on illustreeriv) Järgmisek ülesandeks oli panna kile trükkplaadipeale ja asetada UV valguse alla
Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga ampermeetriks.Leida saadud ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonampermeeter,takistusmagasin,alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mooteriista kaliibrimine on protseduur,kus mooteriista swkaala jaotistele seatakse vastavusse moodetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina,tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonisel 1 on Ig galvanomeetri loppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. Ug = Ig * Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mootepiirkonnaga I > Ig .Galvanomeeter
Klaas Tallinn 2014 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga ampermeetriks. Leida saadud ampermeetri täpsusklass. 2.Töövahendid. Galvanomeeter,etalonampermeeter,takistusmagasin,alalispinge-allikas. 3.Töö teoreetilised alused. Mteriista kaliibrimine on protseduur,kus mteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina,tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonis 1 Joonisel 1 on Iggalvanomeetri lppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. Ug = Ig·Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mtepiirkonnaga I > Ig
…………………………………………..5 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeetriks.Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. šunt Rš. Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonisel 1. on Ig galvanomeetri lōppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. Ug = Ig·Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mōōtepiirkonnaga I > Ig .Galvanomeeter
Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampertmeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks, et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn sunt Rs (joon.1). Sundi ülesandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonisel 1 on Ig galvanomeetri lõppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. kus Rg on galvanomeetri sisetakistus. Oletame, et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mõõtepiirkonnaga I>Ig. Galvanomeeter sisetakistusega Rg ja sunt takistusega Rs on vooluahelas
02.2015 Tallinn 2015 AMPERMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeeter.Leida ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Ampermeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks, et kasutada mõõteriista ampermeetrina,tuleb mõõteriistaga M paralleelselt ühendada šunt Rš (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu mõõteriistast mööda. Joon.1. Joonisel 1 on Im mõõteriista lōppnäidule vastav voolutugevus ja U m sellele vastav pinge mõõteriista klemmidel. Um = Im·Rm kus Rm on mõõteriista sisetakistus. Oletame,et mõõteriist on vaja kaliibrida ampermeetriks mōōtepiirkonnaga I > Im .Mõõteriist sisetakistusega R m ja šunt takistusega Rš on voolu-
Kui suurt voolu tarbib käiviti ja milline on tema võimsus? 2. Aku tekitab voolu tugevusega 10A, kusjuures tema klemmipinge on 12V. Millise aja jooksul teeb see aku ära töö 1 kWh? Milline on selle aku elektromotoorjõud, kui tema sisetakistus on 0,03? 3. Lapiku patarei klemmide külge ühendati tester. Kui tester töötas voltmeetrina, mille takistust võib lugeda lõpmata suureks, siis näitas ta 4,4V. Ampermeetrina, mille takistus oli 0,3, näitas tester aga 2A. Kui suur oli patarei sisetakistus? 8. ELEKTRIVOOL VEDELIKES Elektrolüüs Elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine võib tekkida igas keskkonnas elektrivälja mõjul, kus on olemas ,,vabu" laenguid. Esineb elektrivool ka vedelikes ja gaasides. Tahketes juhtides laengukandjad elektroonid Vedelikes ja gaasides ioonid
liikuvast poolist, mis on kinnitatud teljele koos kahe spiraalvedru, osuti ja selle vastukaaluga. Liikumatut pooli läbiv vool tekitab magnetvoo, mistõttu liikuva pooli voolust läbitud külgedele mõjub elektrodünaamiline jõud. Vahelduvvoolu korral muutuvad voolude I1 ja I2 suunad üheaegselt ning pöördemoment jääb samasuunaliseks. Seetõttu saab selle mõõteriistaga mõõta nii alalis- kui vahelduvvoolu. Mõõteriista kasutatakse ampermeetrina, voltmeetrina ja vattemeetrina. Ferrodünaamiliste mõõteriistade mõõtemehhanismi ehitus ja tööpõhimõte on peaaegu samasugune kui magnetoelektrilistel mõõteriistadel. Erinevuseks on see, et liikumatud südamikud on elektrotehnilisest terasplekist. Liikumatu pooli vool tekitab magnetvälja, milles pöördub liikuv pool. Terasest magnetahel tugevdab mõõtemehhanismi magnetvälja mille tulemusena suureneb pöördemoment ja tundlikus ning väheneb väliste magnetväljade mõju.
.. 46 3 14. Testri kasutamine mõõtmisteks, mõõtepiirkonna valik ............................................................. 47 14.1. Testri kasutamine voltmeetrina ......................................................................................... 48 14.2. Testri kasutamine oommeetrina ........................................................................................ 48 14.3. Testri kasutamine ampermeetrina...................................................................................... 48 15. Ostsilloskoop.............................................................................................................................. 49 15.1. Analoogostsilloskoop ........................................................................................................ 49 15.2. Digitaalostsilloskoop ..............................................................................................
poest.Traat tuleb tihedalt kerida silindrilisele papist või plastikust torukesele. Mähis võiks olla 2-3 cm pikkune ja sisaldada ülestikku vähemalt 5 kihti kõrvuti asetsevaid juhtmekeerde. Et mähis traadi elastsuse tõttu laiali ei laguneks, on soovitatav iga kiht pärast kerimise lõpetamist kleepribaga fikseerida. Sellise katseseadmega on lihtne veenduda, et muutuv magnetväli kutsub poolis esile induktsioonivoolu. Tekkinud voolu võib registreerida tundliku ampermeetrina töötava testri abil. Magnetvälja on kõige lihtsam muuta, torgates pikergust püsimagnetit pooli sisse. Kirjeldatud katse on põhimõtteliselt teostatav ka üheainsa juhtmekeeruga. Niisugusel juhul on tekkiv induktsioonivool aga niivõrd nõrk, et seda on raske mõõta. Pooli korral liituvad üksikutes keerdudes tekkinud elektromotoorjõud, sest keerud toimivad jadamisi ühendatud vooluallikatena. Seetõttu saame ka mõõtmiseks piisavalt tugeva induktsioonivoolu. Lõigus dc
Nähtust, kus elektronid ainest välja ,, rebitakse " nimetatakse väliseks fotoefektiks. Joonisel on välise fotoefekti seadme põhimõtteline skeem. Alalisvooluallika positiivse poolusega on ühendatud metallvõre V. Vooluallika negatiivse poolusega on ühendatud metallplaat P. Võre ja plaat on asetatud rööbiti teineteise lähestikku. Skeemis on tundlik elektriline mõõteriist galvanomeeter, mis töötab ampermeetrina ja teeb kindlaks voolu olemasolu. Plaati valgustati. (Kasutati ultravioletkiirgust). Sellel aja mõõteriist näitas voolu olemasolu. Toimus fotoefekt. Fotoefekt on kvantnähtus: et elektron ainest väljuks, peab ta neelama footoni. Footoni energia hf läheb täielikult üle elektronile. Kui vahetada vooluallika poolused (+ ), siis fotoefekti ei ilmne. Seega valguse toimel vabaneb ainult negatiivsed laengud (elektronid). 35
annaabi.ee 
