Näiteks Põhivara Ostuväärtusega 100,000, mida amortiseeritakse 20% aastas, kasutades lineaarset meetodit, amortiseerub 5 aastaga lõplikult (igal aastal 20,000). Degressiivne Selle meetodiga väheneb Põhivara baasväärtus igal aastal amortisatsioonisumma võrra. Näiteks Põhivara Ostuväärtusega 100,000, mida amortiseeritakse 20% aastas, kasutades degressiivset meetodit, amortiseerub esimesel aastal 20,000, teisel aastal 16,000 (20% 100,000-20,000) jne. Selle meetodi puhul ei amortiseeru Põhivara kunagi lõplikult. Riikides, kus on sellise vara mahakandmiseks oma reeglid, pöördu nõu saamiseks oma kohaliku HansaWorldi esindaja ja audiitori poole. Kui amortisatsiooni arvestatakse igakuiselt, väheneb Põhivara baasväärtus iga kuuga. Eeltoodud näites on esimese kuu amortisatsioon 100,000 x 20% x 1/12 = 1666,66. Teisel kuul on see (100,000 1666,66) x 20% x 1/12 = 1638,89, kolmandal kuul (100,000 - 1666.66 - 1638.89) x 20% x 1/12 = 1611.57 jne.
püramiidis astmel toimuvad vastavalt termodünaamika seadustele energia kaod 26. Ressursside ammutamine. Varu ja voo võrrand. Voolavad ja akumuleeruvad ressursid. Ressursside ammutamine - loodusressursside klassifitseerimine Varu ja voo võrrand: St = St-1 + At Ot St - varude suurus perioodi t lõpuks St-1 - varude suurus perioodi t alguses At - sissevool perioodil t Ot - väljavool perioodil t Voolavad ressursid: nt. päikesekiirgus Ei moodusta varu Ei akumuleeru ega amortiseeru Kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus Akumuleeruvad ressursid: Varusid moodustavad ressursid 27. Jäätmevood. Jäätmevooguide kirjeldamine varu ja voo võrrandi abil. Jäätmevooge keskkonda nimetatakse emissioonideks. St = St-1 + Wt - Dt 28. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. St on varude suurus perioodi t lõpuks
suureneb ligikaudu 50 kg võrra; kui haugid söövad 50 kg ahvenaid, suureneb nende biomass umbes 5 kg). 27. Ressursside ammutamine. Juurdevoolavad ja akumuleeruvad ressursid. Selgitada varu ja voo võrrandi abil. Tüüpiline klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist: 1. ressurss esineb voona (flow)- tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus Juurdevoolavad (voogavad) ressursid: • ei moodusta varu! • ei akumuleeru ega amortiseeru! • kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus! Näide: päikesekiirgus. Täna päikesepatareidega toodetud energiahulk ei mõjuta toodangut tulevikus. Lisaks: hüdroenergia (tõusud-mõõnad, laineenergia), tuuleenergia, maasoojusenergia 2. ressurss esineb varuna (stock)- tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus Akumuleeruvad (varusid moodustavad) ressursid (stock resources):
o reisikulutuste meetod o kinnisvara hinna meetod. 22. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. Tüüpiline loodusressursside klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist: · ressurss esineb voona (flow) - tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus · ressurss esineb varuna (stock) - tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus. Voolavad ressursid: · ei moodusta varu · ei akumuleeru ega amortiseeru · kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus. · Näide: päikesekiirgus. Täna päikesepatareidega toodetud energiahulk ei mõjuta toodangut tulevikus. Akumuleeruvaid ressursse kirjeldab varu ja voo (voolu) võrrand: St = St-1 + At Ot, kus · St on varude suurus perioodi t lõpuks · St-1 on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp) · At on sissevool perioodil t · Ot on väljavool perioodil t
26. Ressursside ammutamine. Varu ja voo võrrand. Voolavad ja akumuleeruvad ressursid. Loodusressursside klassifitseerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Tüüpiline klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist: 1. ressurss esineb voona (flow) - tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus. 2. ressurss esineb varuna (stock) - tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus. Voolavad (voogavad) ressursid ei moodusta varu, ei akumuleeru ega amortiseeru, kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus. Näide: päikesekiirgus. Täna päikesepatareidega toodetud energiahulk ei mõjuta toodangut tulevikus. Akumuleeruvaid ressursse kirjeldab varu ja voo (voolu) võrrand: St = St-1 + At Ot , kus St on varude suurus perioodi t lõpuks, St-1 on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp), At on sissevool perioodil t, Ot on väljavool perioodil t. Kasutades valemit
I – maksimaalne jätkusuutlik kalapüük, sest varud punktis B võimaldavad populatsiooni maksimaalset juurdekasvu. Tüüpiline loodusressursside klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist: ressurss esineb voona (flow) - tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus ressurss esineb varuna (stock) - tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus. Voolavad ressursid: ei moodusta varu ei akumuleeru ega amortiseeru kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus. Näide: päikesekiirgus. Täna päikesepatareidega toodetud energiahulk ei mõjuta toodangut tulevikus. Akumuleeruvaid ressursse kirjeldab varu ja voo (voolu) võrrand: St = St-1 + At – Ot, kus St on varude suurus perioodi t lõpuks St-1 on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp) At on sissevool perioodil t Ot on väljavool perioodil t
• I – maksimaalne jätkusuutlik kalapüük, sest varud punktis B võimaldavad populatsiooni maksimaalset juurdekasvu.Tüüpiline loodusressursside klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist: • ressurss esineb voona (flow) - tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus • ressurss esineb varuna (stock) - tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus. Voolavad ressursid: • ei moodusta varu • ei akumuleeru ega amortiseeru • kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus. Näide: päikesekiirgus. Täna päikesepatareidega toodetud energiahulk ei mõjuta toodangut tulevikus. Akumuleeruvaid ressursse kirjeldab varu ja voo (voolu) võrrand: • St = St-1 + At – Ot, kus • St on varude suurus perioodi t lõpuks • St-1 on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp) • At on sissevool perioodil t • Ot on väljavool perioodil t
liisingu lõppedes, mis tähendab, et kui liisinguperiood lõpeb, siis peab vara kasutaja selle liisingufirmale tagastama. Liisinguperioodil peab vara kasutaja maksma liisingufirmale rendimakseid, aga amortisatsiooniarvestust peab liisinguettevõte. Ühtlasi tähendab see, et liisitav vara ei kuulu liisija bilanssi. Kuna liisitaval varal on kasutusväärtus ka pärast liisinguperioodi lõppu, siis see täielikult ei amortiseeru. Kasutusrendi eriliigiks on auto täisteenusliising. Lisaks auto kasutada andmisele pakutakse ka kõiki autoga seotud kindlustusi (sh kaskokindlustus), regulaarseid hooldusi, dokumentide vormistusi, asendusautot, hädaabiteenust jms teenuseid. Kapitalirent (financial lease, capital lease, capitalized lease) on liisinguliik, mille puhul liisija ostab vara liisinguperioodi jooksul liisinguettevõttelt välja. Juba lepingu sõlmimise hetkest
lõppedes, mis tähendab, et kui liisinguperiood lõpeb, siis peab vara kasutaja selle liisingufirmale tagastama. Liisinguperioodil peab vara kasutaja maksma liisingufirmale rendimakseid, aga amortisatsiooniarvestust peab liisinguettevõte. Ühtlasi tähendab see, et liisitav vara ei kuulu liisija bilanssi. Kuna liisitaval varal on kasutusväärtus ka pärast liisinguperioodi lõppu, siis see täielikult ei amortiseeru. Kasutusrendi eriliigiks on auto täisteenusliising. Lisaks auto kasutada andmisele pakutakse ka kõiki autoga seotud kindlustusi (sh kaskokindlustus), regulaarseid hooldusi, dokumentide vormistusi, asendusautot, hädaabiteenust jms teenuseid. Kapitalirent (financial lease, capital lease, capitalized lease) on liisinguliik, mille puhul liisija ostab vara liisinguperioodi jooksul liisinguettevõttelt välja. Juba lepingu sõlmimise hetkest läheb
annaabi.ee 
