, etc. ,etc Tugevad Keskmise tugevusega Nõrgad HCl, HBr, HF, H2SO3 , H3PO4 H2CO3, H2S HI, HNO3 HCN, H4SiO4 H2SO4...... H-COOH, ...... CH3COOH... Reag. Pingerida Leelised reageerivad amfoteersete metallidega (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu Metallidega 2 Al+ 3 H2 SO4 = Al2(SO4)3 + 3 H2 2Al + 6H2O + 2KOH = 2K[Al(OH)4] +3H2 Alustega NaOH + HCl = NaCl + H2O tekib sool ja vesi Leelised reageeriva amfoteersete Vaata alus +sool 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 tekib sool hüdroksiididega
Fe+S-> FeS
· reageerib liirainega
1)veega
* IA ja II A Ca-Ba +H2 O->leelis+H2
2K+2H2O->2KOH+H2
*Mg-Fe+H2O->oksiid+H2
*Ni.....+H2O->ei reageeri
· metall+lahjendatud hape->sool+H2
reageerivad -H2-ei reageeri
Zn+2HCl->ZnCl2+H2
· metall+soolalahus(L)->uus sool +nõrgem metall
v.a KnaCaBa
Mg+CuSO4->MgSO4+Cu
· reageerimine leeliste lahustega
amfoteersete metallid Al ja Zn
2Al+2NaOH+6H2O
· tugevad oksüdeeruvad happed
1)konts H2SO4
*pingerea algus kuni Mg-ni+k. H2SO4-> sulfaad+H2S+H20
Al ja Fe passiveeruvad
2)Konts HNO3 Al,Cr,Fe passiveeruvad
*....-Zn+HNO3->nitraat+N2O+H2O
*Ni-Ag +HNO3-
koostisesse kuuluvaid aatomeid · Vahetusreaktsioonid on reaktsioonid, kui kahest liitainest moodustub koostisosade vahetumise tulemusena kaks uut liitainet 10. ALUSELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED 1) Reageerimine hapetega 2) Reageerimine veega 3) Reageerimine happeliste oksiididega 11. HAPPELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED 1) Reageerimine alustega 2) Reageerimine veega 3) Reageerimine aluseliste oksiididega 12. AMFOTEERSETE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED 1) Reageerimine hapetega 2) Reageerimine alustega 13. NEUTRAALSETE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED 2
Rehgeerimine alustega Happeliste oksiidide reageerimisel alustega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O Reageerimine aluseliste oksiididega Reaktsiooni toimumisel tekib sool. Näide: CaO + CO2 = CaCO3 Reageerimine veega Enamik happelisi oksiide reageerib veega moodstades vastava happe. Näide: P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 Amfoteersed oksiidid Amfoteersed oksiidid on sellised oksiidid, millel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused.Amfoteersete oksiidide hulka kuuluvad vähemaktiivsete metallide oksiidid, milles oksüdatsiooniaste on enamasti 3(vahel ka 2 või 4). Amfoteersetele oksiididele vastavad hüdroksiidid on ka amfoteersete omadustega. Kõik amfoteersed hüdroksiidid on vees praktiliselt lahustumatud. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi alust ega hapet. Seega hapete, leeliste ega veega need ei reageeri
· Ainult tugevalt aluselised oksiidid reag. veega, tekib leelis (vees lahustuv alus) CaO + H2O = Ca(OH)2 Happeliste oksiidide keem. om.: · Kõik happel.oksiidid reag. alustega, tekivad sool ja vesi SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O · Kõik happel.oksiidid reag. aluseliste oksiididega, tekib sool SO3 + K2O = K2SO4 · Enamus happel.oksiide reag. veega, tekivad vastavad happed(o.-a. sama) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (fosfori o.-a. +V) Ränidioksiid SiO2 (liiv) ei reageeri veega. Amfoteersete oksiidide keem.om.: · reag. hapetega tekivad sool ja vesi Al2O3 + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2O · reag. leelise vesilahusega tekib kompleksühend Al2O3 + 2NaOH + 3H2O = 2Na[Al(OH)4] Neutraalsete oksiidide keem.om.: Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete,aluste ega veega. Muutuva o.-a.-ga metalli oksiidide jaotus keemil.om. järgi. Kui üks ja sama metall moodustab mitu erineva koostisega oksiidi, siis oksiid, milles metall on madalaima o.-a.-ga,on aluseliste om.-ga, keskmise o
veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O Happeline oksiid + vesi = vastav hape P4O10 + H2O -> 4H3PO4 AMFOTEERNE OKSIID - Oksiid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised omadused(omadustelt vahepealsed). Amfoteersete oksiidide aluselised ja happelised omadused avalduvad väga nõrgalt. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Al2O3 + H2O = EI REAGEERI NEUTRAALNE OKSIID - Puuduvad happelised ja aluselised omadused, neile ei vasta ükski alus ega hape HAPETE, LEELISTE EGA VEEGA EI REAGEERI Sellesse liiki kuulub ainult 3mittemetallioksiidi: CO - süsinikoksiid(tuntud ka kui vingugaas) NO - lämmastikoksiid N2O - dilämmastikoksiid(tuntud ka kui naerugaas
Aminohapped: Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest. Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused. Seepärast on aminohapped amfoteersete omadustega. CH3 CH2 CH2 COOH happelised omadused | NH2 aluselised omadused Puhtad aminohapped on tahked kristalsed ained, mis ei lendu. Nad lahustuvad hästi vees. Neil on suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Keemilised omadused: tähtsam omadus on amfoteersus. Aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega: Vaata vihikust veel juurde ja mõned ülesanded on ka töövihikus!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Koos sellega kasvavad molekulide efektiivsed mtmed ja muutuvad lahuste füsikokeemilised omadused. Näiteks kasvab viskoossus ja muutub valguse hajutamise intensiivsus. Dissotsiatsiooniastme vähenemisel, vastupidi, makromolekulid keerduvad tihedamaks keraks. Zelatiin on looduses leiduva valgu kollageeni ümbertöötamisel saadud produkt. Zelatiini molekulis leiduvad nii happelised (karboksüül-) kui ka aluselised (amiino-) rühmad. Seetttu vesilahustes on zelatiinil amfoteersete polüelektrolüütide (amfolüütide) omadused, st. toimub happeliste ja aluseliste rühmade dissotsiatsioon: -COOH = - COO- + H+ -NH2 + H+ = -NH+3 Ionogeensed rühmad ei asu ainult ahela lõpus, vaid lühikeste külgahelatena, mis on jaoutnud kogu ahela pikkuses. Makromolekuli võib tema neutraalses olekus kujutada tinglikult Iga rühma dissotsiatsioon sltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest.
O H Keemilise sideme energiad M O ja O H on võrdsed Kui keemiline side katkeb M OH vahel, siis ilmnevad aluselised omadused, lahusesse läheb OH- -anioon. Kui keemiline side katkeb MO H vahel, siis ilmnevad happelised omadused, lahusesse läheb H+ katioon (so prooton). Amfoteersed omadused Alumiinium on amfoteersete omadustega sõltuvalt lahuse pH-st, neutraalsesse vette lisades Al(NO3)3 + n H2O Al(H2O)63+ + 3NO3- + (n-6)H2O Al(H2O)63+ H+ + Al(H2O)5OH2+ -H2O tekib happeline lahus, Kh =1,4.10-5 H+ + OH- pH = 4,5 6,5 Amfoteersed omadused Kui Al-sool lahusesse, milles OH ioone, siis Al(H2O)63+ + OH Al(OH)3 + H2O Kui lisada veel OH ioone, siis sade lahustub (käitub happena)
Dikromaadid on püsivad happelises keskkonnas ning nede lahus on oranz.Cr2+ soolad pole isegi nõrkade oksüdeerijate juuresolekul püsivad.Cr3+ sooladel on roheline värvus. Kroom(II)soolade reageerimisel leelistega moodustub Cr(OH)2 [kroom(II)hüdroksiid]. Cr(OH)2 on tugev redutseerija, mis oksüdeerub juba õhus. Ta on kollase värvusega ja reageerib kergesti hapetega. Cr(OH)3 [kroom(III)hüdroksiid] saadakse Cr2(SO4)3 reageerimisel ammoniaakhapetega. Ta on sinise värvusega ja amfoteersete omadustega. Cr(OH)3 lahustub leelistes moodustades hüdrokso- või akvakomplekse 6 Kokkuvõte Kroom on VI B rühma keemiline element. Ta on hõbevalge , sinaka helgiga rasksulav metall. Kroom on paramagnetiline, sepistatav, plastne ning kõige kõvem metall. Kroom esineb looduses üksnes ühenditena. Teda saadakse aluminotermiliselt või kromiidi redutseerumisel söega
2,3dihüdroksübutaanhape – tekib veini laagerdamisel. • Sidrunhape – esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Aminohapped • Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. • Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused. Seepärast on aminohapped amfoteersete omadustega. • Puhtad aminohapped on tahked kristalsed ained, mis ei lendu. Nad lahustuvad hästi vees. Neil on suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Moodustavad soolasid nii aluste kui hapetega. Estrid ja amiidid • Karboksüülhappe funktsiooniderivaat – ühend, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). • Tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid on estrid ja amiidid.
tegib MnO7). Soojendamisel laguneb Mn2O7 plahvatusega 2Mn2O7 4MnO2 + 3O2 Mn2O7 on väga tugev oksüdeerija, kokkupuutel orgaaniliste ühenditega viimased süttivad. MnO7 reageerimisel veega tekib permangaanhape HMnO4. 5.2 Hüdroksiidid ja happed (2) Mn(OH) 2*MnO-le vastavat hüdroksiidi saadakse Mn(II) sooladest leeliste lahuste toimel. Mn(OH) 2 on valge värvusega vees rasklahustuv aine, mis on Mn(OH) 4 tekkimise tõttu õhus kiiresti tumeneb. Mn(OH) 3 on nõrgalt amfoteersete omadustega. Mn(OH) 3 kujutab endast tegelikult hüdraaditud Mn2O3 valemiga Mn2O3*nH2O (väärtusele n=3 vastab Mn(OH)3). Mn(OH) 4 tekib Mn(OH) 2 oksüdeerumisel õhus või H2O2 toimel. Mn(OH) 4 on amfoteerne. Reageerimisel kontsentreeritud HCL-ga tekib MnCl4, mis kergesti laguneb, andes MnCl2 ja Cl2. 5.3 Mangaanhapped (2) MnO2 sulatamisel leelistega õhuhapniku manulusel või oksüdeerijatega (KClO3, NaNO3) Moodustuvad mangaan(VI) happe soolad manganaadid(VI)
Kuna aatomraadius on pisut väiksem on nad ka natuke.......................... redutseerijad, kuid siiski keemiliselt.........................metallid Seega on naatrium .........................................aktiivsusega, kui magneesium ja kaltsiumhüdroksiid on................................ alus , kui kaaliumhüdroksiid. Berülliumhüdroksiid erineb oma omadustelt tunduvalt teistest. Vees ta ei lahustu ja kuulub amfoteersete hüdroksiidide hulka ning reageerib lisaks hapetele ka leelistega 2NaOH + Be(OH)2 = Na2[Be(OH)4] naatriumtetrahüdroksoberüllaat Väga halvasti lahustub,ka magneesiumhüdroksiid, mis vaevalt värvib fenoolftaleiini , kuid talle on iseloomulikud ainult aluselised omadused ja amfoteerne ta pole, st.reageerib..................................... ,ei reageeri......................... kõikidel metallidel on aatomi väliskihis..............elektroni ja oksüdatsiooniaste
· Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest. · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. · Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused. Seepärast on aminohapped amfoteersete omadustega. CH3 CH2 CH2 COOH happelised omadused | NH2 aluselised omadused 28 · Puhtad aminohapped on tahked kristalsed ained, mis ei lendu. Nad lahustuvad hästi vees. Neil on suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. · Keemilised omadused: tähtsam omadus on amfoteersus
· Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest. · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. · Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused. Seepärast on aminohapped amfoteersete omadustega. CH3 CH2 CH2 COOH happelised omadused | NH2 aluselised omadused 28 · Puhtad aminohapped on tahked kristalsed ained, mis ei lendu. Nad lahustuvad hästi vees. Neil on suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. · Keemilised omadused: tähtsam omadus on amfoteersus
· Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest. · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. · Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused. Seepärast on aminohapped amfoteersete omadustega. CH3 CH2 CH2 COOH happelised omadused | NH2 aluselised omadused 28 · Puhtad aminohapped on tahked kristalsed ained, mis ei lendu. Nad lahustuvad hästi vees. Neil on suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. · Keemilised omadused: tähtsam omadus on amfoteersus
g2 - polümeeri kaal pärast pundumist. Pundumisastet võib leida ka ruumala juurdekasvu järgi. Seejuures tuleb arvestada, et pundumisega (vähemalt esimesel staadiumil) kaasueb alati kontraktsioon, s.t. pundunud polümeeri ruumala V2 on alati väiksem kui polümeeri ruumala V1 ja neeldunud vedeliku ruumala V0 summa: 14. Kuidas mõjutab lahuse pH polüamfolüütse KMÜ pundumisastet? Mida iseloomustab polüelektrolüütide isoelektriline täpp? Keskkonna pH mõju ilmneb amfoteersete polümeeride korral ning seda on kõige paremini uuritud valkudel. Pundumisastme sõltuvus pH-st on valkudel miinimumiga kõver, seejuures vastab miinimum isoelektrilisele täpile. Põhjus on siin selles, et isoelektrilises täpis (või selle lähedastel pH väärtustel) on valgu molekulis isenimeliselt laetud gruppide (-NH3+ ja COO-) hulgad võrdsed. See põhjustab ahelate kokkutõmbumist ning pundumine väheneb. Keskkonna pH kaugenemisel
14. rühm - välis-elektronkihi konfiguratsioon: ns2np2 oksüdatsiooniaste ühendites: - IV kuni IV Reas C → Pb tihedus kasvab aatomiraadius suureneb metallilisus suureneb sul.-, keem.-tº vähenevad ionisatsioonienergia väheneb Ge, Sn, Pb – oksiidid ja hüdroksiidid amfoteersed Ge → Pb: aluselised omadused tugevnevad Happed: H2CO3 (CO2·H2O), (H2SiO3)n, H4SiO4 H2GeO3, H2SnO3 H4GeO4, H4PbO4 Amfoteersete elementide (Ge, Sn, Pb) oksiidide reageerimisel leeliste, näit. NaOH lahusega → Na2(E(OH)6( tüüpi hüdroksoühendid rühma elementidest eriti silmapaistev: süsiniku omadus moodustada mõnede teiste elementidega tohutut arvu kombinatsioone – orgaanil. ühendid Kombinatsioone moodustavaid aatomite liike seejuures vähe: peale C ja H veel organogeenid (Hal, O, N, S) jmt. Teoreetiliselt on orgaanil. ühendite arv lõpmata suur, praktiliselt – väga suur
annaabi.ee 
