peakommisjonist rekvireerimise ja kahjude hindamise asjus. RT 1921, 25, 15. · Määrus riigiteenijatele korterite muretsemise määruse muutmise kohta. RT 1921, 25, 16. · Määrus riigi raudtee teenijate palkade kohta. RT 1921, 25, 17. · Seadus vallanõukogude valimise kohta. RT 1921, 26, 18. · Seadus politseiametnikkude nimetuste muutmise kohta. RT 1921, 26, 19. · Seadus vabariigi kaitsepolitsei ametnikkude vormiriiete kohta. RT 1921, 26, 20. · Seadus Petserimaa ja Naroova taguste valdade elanikkude perekonna-nimede kohta. RT 1921, 26, 21. · Seadus riigiteenijate ametsõitude tasumäärade kohta. RT 1921, 27, 23. · Seadus õlle valmistamise ja müügi kohta. RT 1921, 27, 24. · Riigivaranduste osakonna ja selle juures asuva likvideerimiskommisjoni põhimäärused. RT 1921, 28, 25. 25. mail 1921 · Seadus välisvaluuta sisseveo kohta. 25. mai 1921
Luterlik kirik tõi kirikulaulu. Jutluse keskne tähendus. Vajadus piibli tõlke järele emakeelse kirjanduse algus. Koolid, et rahvas oskaks omapühakirja lugeda. Eesti keel sai kiriku ja koguduse keeleks Humanismi levik. Humanism klassikaline haridus. ROOTSI JA POOLA AEG Aadli opositsioon kõigi katsete vastu kirikut ja talupiegade olukorda parandada. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad oli pidevas opositsioonis ja kaitseasendis Rootsi kesk- ja kuningavõimu suhtes. Rootsi ametnikkude talupojasõbralikkus. Karl 11. absoluutne monarhia, vastuolu aadliga, siinse talurahva toetus. Mõisate reduktsioon. Mõisnikud muutusid rentnikeks. Talupoegade olukorra reguleerimiseks: vakuraamatud, pärimisõiguse seadistamine, talupoegade kaebeõigus mõisnike peale, karistussüsteemi muutumine. Pastorite keeleoskuse rangem eksamineerimine. Koos reduktsiooniga muutus talupoegade sotsiaalpsühholoogiline olukord. Reduktsioonipoliitika kaugem siht feodaalse süsteemi lammutamine. 17
ning kui kohtumõistmine ei oleks tehtud kohtute monopoliks separatsiooni printsiibi alusel, võiks valitsus ja seadusandja seda tegevust piirata mõeldava miinimumini. Kohturiigi printsiip nõuab, et vähemalt Riigikohus halduskohtu funktsiooni teostaks. Kohturiigi põhimõtte kohaselt ei kehti ükski haldusakt, mis ei ole toimetatud kooskõlas Ps-ga või Ps-e alusel antud lihtseadustega ning viimaseid rakendavate määrustega; ei ole tarvis kellegi eelluba ametnikkude vastutuselevõtmiseks ametialases roimas - vastutusest ei või olla vaba ükski avalik-õiguslik riigiteenistuja; kodanikke ei saa sundida täitma võimuesindajate põhiseaduse- ja seadusevastaseid korraldisi. Kõrgemate organite süsteemi rajas Ps parlamentliku vabariigi ja parlamentarismi printsiibile. Riigivõimu kasutamine kodanikkude suhtes on rajatud demokratismi alusele. Asutava Kogu Ps-e olulisemaks puuduseks oli kogu riikliku võimu keskendumine Riigikogu
Eesti Tööerakond Asunikud · Vasakparteid Sotsid Iseotsid Kommunistid (pärast 1.12.1924 keelatud 10. Kutsekojad Alates 1938. aasta valimistel · 1924 Kaubandus-tööstuskoda · Loomaarstide · 1931 põllutöökoda · Maatööliste · 1934-36 Arstide · Majaomaike · Agronoomide · Meierite · Ametnikkude · Rohuteadlaste · Insenerikoda · Tööliskoda · Kalandus · Õpetajate koda · Kodumajandus · Ühistegevuskoda 11. Kultuurautonoomia Rahvusvähemuse õigus omavalitsuslikuks kultuuritegevuseks, ilma et riigiorganid sellesse sekkuksid. 12. Kultuurkapital Eesti riiklik fond, millest määratakse toetusi kultuuri- ja kunstitegelastele.
Sinka abiesimees jt. Eesti esindajaks rahvusvahelisse föderatsiooni valiti dots H. Madissoon. (Kirmus.ee PM 14.12.1934) 1934 dets - Seltsi juhatus palub Tartu linnavalitsust lubada LV-le alluvaid ametnikke osa võtta 2. rahvusliku kasvatuse kongressist 2. ja 3. jaanuaril, vabastades neid selleks ajaks tööst või komandeerides neid kongressile. Avaldises märgitakse muuseas seda, et kongressi eduks on vajalik võimalikult suurema hulga riigitegelaste, omavalitsuste juhtide ja ametnikkude, kultuuriloojate, kasvatajate j. t. osavõtt. (Kirmus.ee PM 28.12.1934:1) 1934 dets Selts palus Tartu linnavalitsuselt 100 kroonist toetust oma tegevusele. Linnavalitsus lubas eelarve koostamisel palvet arvesse võtta (Kirmus.ee PM 28.12.1934) 1935 märts PM kirjutab, et E. Eugeenika ja Genealoogia Seltsi osatähtsuses ühiskondlikus elus. PM märgib, et selts pidas 21. märtsil aastapeakoosolekut, kus esitati möödunud tegevusaasta aruanne
kreisikooli vääriline. Hurt ütles, et kindlasti on koos temaga veel inimesi, kes temaga nõus on ja 12 sellepärast palju muret tundnud ja vaeva näinud, et selline asutus välja ilmuks. Kooli, kus eesti keelt õpetatakse ja muidugi ka saksa ja vene keelt, on kolme asja pärast hädasti tarvis. Esiteks võib tõsine õpetus üksi sündinud ema keelel inimesele selgeks saada. Teiseks oli vaja suuremat kooli, et muud koolid oma õpetamisega iseäralikult talurahva ja nende ametnikkude seisuse peale ei vaataks. Kolmandaks saaks selline ülem Eesti kool ka neile, kes suuremasse kooli ise ei võinud saada oma noores eas tulu saada. Suuremast koolist saaks rahva keele harimisele ja kirja kogudele kasu tõsta. Kui kasvab rahva kirja kogu, kasvab ka vaimu vara. Hurda viimane sõna oli, et muretsegem koolide eest, Eestivennad! (Palamets, Hillar 1994:24-26). 1.6. Laulupeo kolmas päev Kolmas pidupäev möödus jälle päikesepaistes. Päev algas hommikul kell 10 Ressource´i aias
Enne esimest EW haldusõigusteadusest Eestis rääkida ilmselt ei saa. A.-T. Kliimann väidab, et haldusõiguse õppetool loodi 1919. a seoses riigiõiguse õppetooliga. Iseseisev haldusõiguse õppetool loodi 1923. a, millest 1927. a eraldati haldusprotsess. 30.12.1935 andis riigivanem dekreedina administratiivmenetluse seaduse (RT 1936, 4, 25), mis reguleeris haldusmenetluse läbiviimist (sh küllaltki sarnaselt kehtiva HMS-ga). Sisaldas järgmisi peatükke: asjade alluvus, ametnikkude taandamine, asjaosalised ja nende esindajad, asjade algatamine ja avalduste esitamine, protokollid ja aktimärkmed, aktide vaatamine ja nendes väljavõtete andmine, väljakutsumine, kirjade kättetoimetamine, tähtajad, selgitav menetlus, tõendused, asjade sisuline otsustamine, kaebamine astmelises korras, otsuste muutmisest ametikohustuslikult, tähtaegade ennistamine, asja uuendamine, menetluskulud, korraldustrahvid, otsuste täitmine, rahvusvaelise õiguse normide ja vastastikkuse
valitsusele ja kohtuvõimu riigikohtule. AK pidi tegelema mitte ainult seadusandlusega, vaid pidi andma ka juhtnööre ja korraldusi valitsusele ja teostama kontrolli viimase tegevuse üle. Valitsus ei pidanud koosnema enam poliitikutest, vaid oma eriala spetsialistidest, keda ei esita mitte erakonnad (mitte koalitsioon), vaid AK määrab need spetsialistid ise ametisse 1 aastaks. Mingit pol vastutuse tekkimisest valitsuses ei saanud nüüd juttugi olla. Seda korda nimetati ametnikkude ministeeriumiks. Tegelikkuses ei hakanud see süs kunagi toime. Valitsus omas ka AK perioodil laialdast võimu. AK ei üritanudki midagi ette võtta valitsuse võimu piiramiseks. Põhjused: APS üksnes andis AKle võimaluse oma võimu selliseks laiendamiseks, see ei olnud kohustus, AK liikmed pidid ise otsustama; AK ei olekski saanud sellist koormust täiendavalt enda peale võtta, sest ta oli niigi koormatud; AK
koda, nende hulgas ka kitsamaid erialade kaupa: majaomanikkude koda, loomaarstide koda, maatööliste koda, agronoomide koda, kodumajanduskoda, vahel nimetatud ka naistekojaks, ühistegevuskoda, meierite koda (osad ei ole elukutsed). 1936. aastal kodade loomine jätkus - loodi 5 uut ja reorganiseeriti üks endine: kalanduskoda, maatööliste ja väikemaapidajate koda, tööliste koda (hiigelsuur), õpetajate koda, käsitööstuskoda, eriettevõtete ametnikkude koda. Pärast 1936. aastat ei loodud juurde ühtegi koda. Kojad avalik-õiguslikud asutused. Kodade ametlikuks ülesandeks asendada senist erakondlikku süsteemi - kaaluksid valitsuse ettepanekuid oma eriala sisuliselt. Vägagi sarnased ülesanded Isamaa Liiduga. Kuigi omalajal oli palju räägitud sellest, et kodade süsteem on omane fasistlikule Itaaliale, ei kannata see seos aga kriitikat. Sotsiaalsete kihtide ühendamist Eesti kodade puhul ei tuntud
Keskajal, umbes V sajandi alguseks, fikseerus neid seitse: grammatika, dialektika (s. o. loogika), retoorika, aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomia. «Nagu Veneetsia doodzil, kes merepulma sõidab.» -- VIII--XVIII sajandini oli Veneetsia vabariigi eesotsas eluks ajaks valitav doodz. Alates X sajandist pühitseti doodzi kihlust merega, mis pidi sümboliseerima vabariigi tihedat seost merega. Taevaminamisepühal (kevadine ristiusu püha) sõitis doodz koos kõrgete ametnikkude ja vaimulikkudega merele, kus ta vastava tseremoonia saatel 495 heitis merre kihlasõrmuse. Glatigny tänav -- lõbutüdrukute tänav keskaegses Parii-sis. Lk. 20 Gringoire, Pierre (1475L?]--1538 v. 1539) -- prantsuse kirjanik, moraliteede, sotiide (narrimängude) ja farsside autor. Lk. 21 Corneille, Pierre (1606--1684) -- prantsuse klassitsistliku tragöödia suurim esindaja («Cid», «Horace», «China» jt.). Lk
annaabi.ee 
