Väidetavalt oli tegu enesetapuga, milleni viis medõe sündmusteahel, mis sai alguse süütust tüngakõnest. Nimelt tehti raadiojaama poolt haiglasse kõne matkides kuninganna Elizabeth II-st ja küsiti hertsoginna Catherine'i tervisliku seisundi kohta. Pahaaimamatult rikkus õde infot avaldades eetika ja konfidentsiaalsus alaseid eeskirju ning otsustas suurest süütundest eneselt elu võtta. [4] Koodeksid ja eeskirjad on küll heaks tugimaterjaliks kõigile ametimeestele, kuid antud juhtum näitab sellise süstematiseerituse varjukülge ja seda võiks ettekirjutsi jälgides silmas pidada, et mitte alati pole kõik nii üheselt mõistetav kui paistab. Kasutatud kirjandus 1. Õppekava "Arstiteadus" vaatamine. [WWW] https://www.is.ut.ee/pls/ois/! tere.tulemast? leht=OK.OK.VA&id_oppekava=471&kordi_pealehel=4&systeemi_seaded=3,1,12, 1&viida%20kaudu=1&sessioon=0 [19.12.12] 2. Õppekava "Arstiteadus" vaatamine. [WWW] https://www.is.ut.ee/pls/ois/! tere
pähe pandud naise tanu, oli ta saanud tõeliselt abielunaise seisusesse. Tanutamist viidi läbi ainult väga lähedaste pulmaliste juuresolekul peiu ema või isamehe naise poolt. Veimevaka jagamine Erinevate allikate järgi toimus veimevaka jagamine kas pulmapea teisel või siis viimasel päeval, kuid üks tähtis toiming oli ta kindlasti. Vanemate tavade järgi oli veimevakk täis sukki, kindaid, salle, särke, säärpaelu. Esimesed kingitused jagati peiu lähedastele sugulastele ja pulma ametimeestele. Peigmehe ema-isa ning isamees said ka kõige enam veimeid, mis olid vööga punti seotud. Kuna üldiselt oli veimevakk veimi täis, siis jagus neid ka kõigile. Jagamisel olid küll väga erinevad traditsiooni, kuid alati saatis tegevust laul ja tants, mis ei puudunud pea ühestki pulmatoimingust. Veimede jagamise eest anti vastukingitusi, milleks enamasti oli raha, toidukraam või elusloom. Sellega pandi alus ka noorpaari edaspidisele elule 3. PULMADE LÕPP
Vallakohus Lahendas talurahva omavahelisi tülid ja mõistis kergemaid karistusi nt. 30 kepihoopi. Vallareform Vallareformiga vabanesid vallad mõisniku kontrolli alt 1866a. Siis loodi vallavalitsus vallavanem koos abilistega (kirjutaja, käskjalg) III Majandus 1. Talude päriseksostmine Talude päriseksostmine algas Lõuna-Eestis, alguse sai see Mulgimaalt. Raha talude ostmiseks said talupojad linakasvatusest. Alul oli see jõukohane vaid ametimeestele - möldritele, kõrtsmikele. Ent võimalus lõpuks pärisperemeheks saada ja vabaneda mõisniku majandusliku sõltuvuse alt innustas rahvast. 2. Juhtivad tööstusharud. Kohalikul toorainel põhinev tootmine, näited. Kõige enam andis toodangut tekstiilitööstus. Tekstiilitööstuse tähtsam ettevõte oli Narva Kreenholmi Manufaktuur. Olid ka Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud. Tallinna puuvillamanufaktuur. Kõige kiirema tõusu tegi masina- ja metallitööstus.
pähe pandud naise tanu, oli ta saanud tõeliselt abielunaise seisusesse.6 Tanutamist viidi läbi ainult väga lähedaste pulmaliste juuresolekul peiu ema või isamehe naise poolt. Veimevaka jagamine Erinevate allikate järgi toimus veimevaka jagamine kas pulmapea teisel või siis viimasel päeval, kuid üks tähtis toiming oli ta kindlasti. Vanemate tavade järgi oli veimevakk täis sukki, kindaid, salle, särke, säärpaelu. Esimesed kingitused jagati peiu lähedastele sugulastele ja pulma ametimeestele. Peigmehe ema-isa ning isamees said ka kõige enam veimeid, mis olid vööga punti seotud. Kuna üldiselt oli veimevakk veimi täis, siis jagus neid ka kõigile. Jagamisel olid küll väga erinevad traditsiooni, kuid alati saatis tegevust laul ja tants, mis ei puudunud pea ühestki pulmatoimingust. Veimede jagamise eest anti vastukingitusi, milleks enamasti oli raha, toidukraam või elusloom. Sellega pandi alus ka noorpaari edaspidisele elule. 6 Karu, A. (1997). Väike pulmaraamat
Naljahammas on pulmajüri, naljamats, narrimart, naljamärt. Hulkuja on vastavalt soole kas rannakai või ilmajüri. Kergete elukommetega naine on rannakadri, liiderlik mees tonksujaan (vrd don Juan ~ donzuan). Vaene tõrjutu on tuhkatriinu, tuhkamats või tuhkahauamats. Vagatseja on pühajüri. Ilmneb ka linna- ja maarahva vastandus. Linnainimene on linnajuulus ning maalt pärit inimene maamats. (Mäearu 2002: 3031) Ameti järgi nimetamine Eesnimelisi isikunimetusi on antud ka mitmetele ametimeestele ja -naistele. Mehenimedega on olemas karvajaagup 'harjusk', hulljaan 'noorsõdur', joodijüri 'arst või velsker', pillijüri 'pillimees', pindejüri 'lihtsõdur', tindijüri 'kantseleiametnik', torujüri 'torulukksepp', õlijüri 'autolukksepp', aabitsajüts või koolijüts 'õpilane', karjakusti 'karjapoiss', metallikusti 'metallikoguja', prügikastikusti 'prügisorija', möldermats või möldrimats 'mölder', mereniglas 'tuuker', saepurusass 'puusepp', sõdursass 'sõdur'. Naisenimedega on
Saunas võis kimbutamas käia ka jõuluhani. See on maskeeritud loomadeks meesterahvas. Loomad käisid siis jõuluõhtul või nääripäeva varahommikul talust talusse. Võis olla ka terve maskeraadi jagu loomi, kes käisid karjasega perest peresse nalja tegemas ja häid pühi või head uut aastat soovimas. Lahkumisel kirjutasid nad maja uksele uue aastanumbri. Jõulupuu kombega sai maarahvas tuttavaks mõisas, kus härrased tegid mõisa ametimeestele ning teenijatele kingitusi. Lastele saadeti vanematega maiustusi, rõivad ja raamatuid või korraldati mõisas jõulupuu. Hiljem levis kuuse ehtimine kodus ja muutus perekombeks. Tuppa toodi jõulukuusk, mis pandi seisma ristamisi klotsidest jalale kas toapõrandale või lauale. Jõulupuu külge riputati ehted. Jõulupuud hoiti toas jõulupäevast kuni kolmekuningapäevani. Ehtimiseks kasutati õunu, präänikuid, kompvekke. Paberist, papist ja
7.orjad 25.Maaühiskonna õiguslik olukord ja koormised: 1.KOORMISED: Viljakümnis- viljaandam jäi tähtsaimaks koormiseks 16 saj teise pooleni, kohati kauemgi. Kümnise võtmisel tavaliselt hinnati viljasaaki enne või pärast lõikust, see andis võimalusi andami suurendamiseks. Kümnise maksimaalne määr oli veerand viljasaagist. 2.Muud loonusandamid- osa saagist tuli loovutada piiskopi ametimeestele. vakukaer- Lääne-Eestis, mis oli mõeldud feodaali kaaskonna hobuste söödaks. Tatrahinnus, linakümnis, kümnis õlgede suhtes- tavaline määr oli 20 kubu adramaalt. Heinaandam, kalakümnis, loomakümnis- tuli anda karja juurdekasvult. 3.Rahamaksud- esmajoones nõuti neid sulastelt ja vabadikelt. Foogtiraha- tõenäoliselt tasu foogtile kui kohtumõistjale. Peale selle esinevad tõlgi-, kaplani-, talliülema-, köögi- ja joogiülemarahad. 4.Teoorjus. 5.Sõjalised kohustused. 6
Saanud 1198 lüüa piiskop Bertholdi ristisõdijatelt, lasksid salaspilsi ja ikskile liivlased end ristida, võtsid oma linnustesse preestrid ja maksid viimaste ülalpidamiseks mõõdu vilja igalt adralt. Sõnaselgelt mainib kroonik Henrik kümnist esmakordselt 1211. a mil piiskop asendas liivlastel kümnise püsiva viljamaksuga. 16 saj teise pooleni jäi tähtsaimaks koormiseks 16. saj teise pooleni viljaandam. Viljas tuli tasuda ka piiskopi ametimeestele osa saagist ( enamasti kaera). Vakupidude tarvis pidi loomi andma. Keskaegse Liivimaa riiklik-territoriaalne ja halduslik korraldus. Liivimaa ajalooline geograafia: Üksküla ehk Riia piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Saksa ordu valdused, Taani valdused. Nende territooriumide kujunemine ja likvideerimine. Linnad ja linnasarased. Keskaegne Liivimaa: liitriik või riikide liit?
Õppejõul valitsusaastatest suht pohhui :) Umbes 2000 ekr algab Keskmine riik. Esiteks, olulise keskusena tõuseb esile Teeba. Üks oluline kohalik jumal keskmise riigi ajal sai Amon, keda hakati samastama Ra-ga, millest sai Amon-Ra. Teebast sai järelikult ka oluline religioonikeskus. Keskmise riigi pealinn viidi küll tagasi Itlani, taastati püramiiditraditsioon jälle, aga püramiiidid tagasihoidlikumad, mitte need suured. Asevalitsejate volitusi üritati vähendada, ja teistele ametimeestele anti rohkem võimu, ntks tekkis 2 vesiiri- ülem ja alamegiptuse vesiir. Ka hakati rajama välisvaldusi, esimesed Nuubiasse, kust tulid siis esimesed nn negatiivsed välismõjud. Samuti taheti sealseid kullavarusid kontrolli alla saada. Võeti ära nuubi kuni Niiluse teise kärestikuni ja sinna rajati ka tugev kaitse lõunapoolsete eesti. Sealt tekkis ka vajadus regulaararmee järele. Oli nii nekrutikohustus kui ka vöörsilt palgasõdurite võtmine (eriti