Mida paremaid hindeid saadakse, seda paremate tulemustega lõpetatakse kool. Heade riigieksamite tulemustega saadakse sisse ülikooli oma valitud eriala õppima ning lõppematu ring saab jälle alguse. Ma kujutan ette, et on päris vähe neid inimesi, kes on mõistnud, et inimesed ei õpi sellejaoks, et saada vaid häid hindeid, lõpetada doktorikraadiga õigusteadus ning siis saada rikkaks vandeadvokaadiks, vaid et me kõik õpime ainult enda jaoks. Mõni inimene mõistabki näiteks oma ambitsioonikuse suurust alles siis, kui on kooli peaaegu, et lõpetanud. Mõnele meist meeldibki rohkem käeline tegevus, mõnele vaimne. Inimesi ei saa kunagi hukka mõista nende tehtud valkute põhjal, sest olgem ausad, pole üldse nii harv enam nähtus, kus rikkamad inimesed vaatavad naerdes teistele ülevalt alla. Kõige iroonilisem selle kõige juures ongi asjaolu, et tihtipeale ei näitagi õpitu taset inimese materiaalne pool. Mina näen oma vaimusilmas siiski ette rikastena
õnnestub. Hoolimata Theo abiellumisest ja lapse sünnist ootas Vincenti isegi Auvers-sur- Oise`i kolides 150 franki kuus, mida ta sai kolmes osas. Et ta tellis värvid otse Theolt, jätkus venna rahast toidu ja võõrastemaja eest tasumiseks. Kuigi ta ületas Auvers`is oma varasemat viljakust- maalides keskmiselt üle ühe teose päevas-,mõistis ta üsna pea, et ei olnud kunstnikuna läbi löönud. ,,Jättes kõrvale kogu ambitsioonikuse,"kirjutas ta Theole ja tolle naisele Jo`le, ,,ei loobu ma kunstiga tegelemisest." Ta lõpetas kibeda ettekuulutusega: ,,Väljavaade näib sünge, ma ei näe enda jaoks õnnelikku tulevikku." Van Goghi meelitasidesimesed ebakindlad märgid tema loomingu edukusest: ,,Punase viinapuuaia" müümine 400 frangi eest Brüsseli näitusel. Samal ajal töötas avalik huvi vastu tema soovile, et tal rahus ja suurlinna Pariisi snobistlikest ateljeedest eemal töötada lastaks.
tootlikkuse ja kõrget lisandväärtust loova hõive kasvatamine. [2] 9 Kasvustrateegia üldeesmärkide seadmisel ollakse lähtutud konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ seatud kahest katuseesmärgist: 1. Tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni 2. Tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64 76% tasemele Tootlikkuse tõstmisel keskendutakse nii ettevõtjate ambitsioonikuse kasvatamisele kui ka teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni-investeeringute hoogustamisele ning ekspordile. Tööhõive osas keskendutakse tööturu struktuursete muutuste esilekutsumisele kõrget lisandväärtust loovate töökohtade osakaalu suurendamise abil Eesti majanduses. Lähtudes eeldusest, et tootlikkuse kasv viib pikemas perspektiivis ka tööhõive kasvuni, on strateegia üldeesmärgiks seatud tootlikkuse kasv. Strateegia
suure eesmärgi täitmiseks, mis on tootlikkuse ja kõrget lisandväärtust loova hõive kasvatamine. Kasvustrateegia üldeesmärkide seadmisel on lähtutud lähtunud konkurentsivõime kavas ,,Eesti2020" seatud kahest katuseesmärgist: 1) Tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni 2) Tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64 76% tasemele. Tootlikkuse tõstmisel keskendume nii ettevõtjate ambitsioonikuse kasvatamisele kui ka teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni-investeeringute hoogustamisele ning ekspordile. 13 Strateegia panustab otseselt ka Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" eesmärgi ,,Heaolu kasv" saavutamisse, mille peamine komponent majanduslik jõukus ja
Kõuts – Klemm; http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1355/Meedia_ja_kommunikatsioon.pdf, vaadatud 29.märts 2013) 4 1.2 Meedia tarbimine laste seas Mitmed teadlased on väitnud, et hariva sisuga ja mõõdukas meedia tarbimine arendab last. Näiteks: õpetlike lastesaadete vaatamist on seostatud laste sõnavara arendamisega, suurenenud uudishimu ja loovusega ning parema õppeedukuse, suurema ambitsioonikuse ja raamatuhuviga. Seevastu liiga aktiivse ja vanusele sobimatu meedia kasutamisega seostatakse negatiivseid mõjutusi, samal ajal ka lastel on vähenenud füüsilist aktiivsust ja ülekaalulisus, piiratud sotsiaalsed oskused ning ebamoraalse ja agressiivse käitumise soodustamine. On täheldatud meedia negatiivseid mõjutusi ka laste väärtushinnangute kujunemisele ja suhtlemisele õppimisesse. Sellistest tulemusest kirjutas oma bakalaureuse töös Tartu ülikooli üliõpilane
keskenduvad tulemustele, mitte tegevustele; on tähtajalised on mõõdetavad on kokkulepitud on reaalsed (saavutatavad) ehk SMART specific, measured, agreed, real,timed Pika- ja lühiajalised Ettevõttetasandi ja allüksuse (indiviidi) eesmärgid Strateegilised ja finantsilised eesmärgid Probleemid seoses eesmärkidega Eesmärgid on vastuolulised (nt kulude vähendamine ja innovatsioon) Ambitsioonikuse ja pettumuse piiril mängimine Negatiivsed kõrvalnähud (YGWYM) Kokkuvõtteks: strateegiline planeerimine täidab eri rolle Strateegiline roll Analüüsivahend keerukate probleemide üle juurdlemiseks Väljakutse senistele arusaamadele Luua pika-ajaline vaade Eri üksuste tegevuse koordineerimine Plaanide elluviimisele suunatud roll (kommunikatsioon, eesmärgid, eelarve mõõdikud)
positiivset. Tänu tehnika arengule on erivajadustega lastel võimalus end väljendada, ning õppimisvõimalused on interneti avastamisega suurenenud. (Aruksaar, 2012.) Meediatarbimisest tulenevate mõjude kohta on avaldatud mitmeid, kohati vastukäivaid arvamusi. Väidetakse, et hariva sisuga ja mõõdukas meedia tarbimine toetab laste arengut. Õpetlike lastesaadete vaatamist on seostatud nii sõnavara arendamisega, uudishimu, loovuse ning parema õppeedukuse, suurema ambitsioonikuse ja raamatuhuviga. Nimetatakse veel sisu üle arutlemist ning valikute tegemise suunamist, kasutamist õppetegevuste impulsina (multifilmide lavastamine pärast vaatamist), sisu loomist (filmi tegemine koos lastega), meediaga seotud elukutsete tutvustamist ning meediavahendite kasutamist mängudes ja õppetegevustes (ehitame televiisori, mikrofoni kasutamine jms). Järgnev näide iseloomustab õpetajate rühmaintervjuus valdavalt esile kerkinud arusaama meediakasvatusest. ,,... vahel on
Cicero Kohustustest (De officiis) Poliitiline humanism: Aristotelese ja Cicero retseptsioon 44 eKr Voorusliku avaliku teenistuse eetika Juhtmõtted: Itaalia linnriigid, eriti Firenze (nt. Machiavelli) isikliku ambitsioonikuse ohtlikkus (Marcus Antoniuse näide) Ka monarhiad (Saksamaa, Prantsusmaa) officium vs otium - avaliku teenistuse kohustus? Probleemsituatsioon Euroopas 16. saj. res publica õitseng sõltub selle juhtivate kodanike (poliitilistest) voorustest 16. sajandi keskpaigast religioossed, majanduslikud, regionaalsed, dünastilised
Caesari tõus (49 Rubico), vabariiklik kord vankumas. Cicero (10643 eKr) lahendus · Aristokraatliku eliidi traditsioonilise eetika taastamine · Virtus mehelikkus, mis avaldub sõjas, ent mis tähendab ka usaldusväärsust ja ausust üldistes huvides. · Võistluslikkus avalikes ametites (aus viis) ent suunatud res publica teenimisele Cicero Kohustustest (De officiis) 44 eKr Juhtmõtted: · isikliku ambitsioonikuse ohtlikkus (Marcus Antoniuse näide) · officium vs otium avaliku teenistuse kohustus? Kas tegutseda või puhata? Peab tegutsema avalikes huvides. · res publica õitseng sõltub selle juhtivate kodanike (poliitilistest) voorustest. Peab rakendama poliitilisi voousi. Cicero "loomupärasest sotsiaalsusest" · Kohustustest räägib sellest, mida on õige teha mida loodus on määranud. Inimene on loomupäraselt sotsiaalne.
Kui vanemad tulevad koju ja näevad, et laps mängib noaga karu kõhu kallal, siis ei tähenda see, et lapsel oleks mingi agressiivsustunnused. Karistamine selliste asjade eest alandab algatusvõimet. Selles vanuses on normaalne huvi oma soo või suguorganite vastu. Tihtipeale vanemad reageerivad selle peale üle. Nii võivadki tekkida isiksuses sellised jooned, et ta ei julge enam riskida. 3-6 on tähtis vanus. Selle kriisiperioodi edukas lahendamine toob kaasa initsatiivikuse, ambitsioonikuse ja soovi tulevikus hästi hakkama saada. 4) 6 12 eluaastat Seda kriisiperioodi iseloomustavad töökus ja usinus ning teiselt poolt alaväärsus. See on see vanus, kus lapsed lähevad kooli. Nad hakkavad õppima. Nende tegevus muutub kardinaalselt. Enne oli neil vaba mängutegevus, siis nüüd see tegevus on allutatud kindlale sihile ja ajalimiitidele. Tekib eesmärgipärane tegevus. 5) 12-18 eluaastat Tavaliselt nimetatakse seda perioodi murdeeaks