teeenijatüdruk, Vermeer Danae, Rembrandt Öine vahtkond, Rembrandt PRANTSUSMAA BAROKK Versailles park, prantsuse stiil Versailles marmorõu Versailles peeglisaal Poeedi inspiratsioon, Poussin Louis 14, Rigaud PRANTSUSMAA ROKOKOO Gilles, Watteau Chardin, tüdruk sulgpalliga INGLISMAA BAROKK Banqueting house, Jones Saint Pauli katedraal, Wren Inglise park, Kent INGLISE ROKOKOO Abielulepingu sõlmimine, Hogarth Mr and Mrs Andrews, Gainsborough SAKSAMAA ROKOKOO Amalienburgi lossi interjöör ROOTSI BAROKK Drottningholmi palee,Tessin vanem Stockholmi kuningaloss, Tessin noorem Roslin VENEMAA BAROKK Peeter Pauli katedraal, Trezzini Peterhofi suveresidents Rundale loss, Rastrelli, Läti Talvepalee, Rastrelli Vaskratsanik, Falconet ja nii ongi
Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus Eurooplastele uudsest materjalist (portselanist) valmistati ka uusi esemeid- serviise tee- ja kohvijaoks Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma Amalienburgi lossi peeglisaal Münchenis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Amalienburgi lossi laeornament Click to edit Master text styles Second level
Õrnad, läbipaistvad toonid roosa, helesinine, sinililla, kuldne "TANTS" ja "GILLES" o Francois BOUCHER Kõige tüüpilisem rokokoo esindaja o J.-H. FRAGONARD Kiigeteema o Jean Baptiste Simeon CHARDIN Palju köögiteemalisi maale "BRIOSS" Kujutas ka lapsi · Kunst Saksamaal o Prantsuse mõju suurenes o Levis rokokoo o Münchenis AMALIENBURGI LOSS o SANSSOUCI LOSS ühekorruseline o Dominikus ZIMMERMANN Lõuna-Saksamaal WIESENKIRCHE Lage kattev stukkornament tundub kergena, lausa hõljuvana
ornamentika. · Ornamentika motiivideks olid naturalistlikud ja lopsada taimevarred ning lehed. · Uue stiili nimetus- rokokoo tuleneb merekarbi poolmikku meenutavast motiivist, mille prantsuskeelne nimetus on rocaille. · Seinapinnad värviti heledates toonides. · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. · Kuulsaim sisekujundaja: prantslane Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Balthasar Neumann. Würzburgi lossi rokokookujundusega saal. Skulptuur · Baroki jõuliste vormide pehmenemine, ümaramaks ja õrnemaks muutumine · Kuulus meister Edme Bouchardon (1698-1762) - "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku valumaadi. · Clodion (1738-1814) - kujutas lõbusaid nümfe ja faune. · Kuulsamaid Rootsi kunstnikke Johan Tobias Sergel
portreesid. Aristokraatia kergemeelsusele seadis ta vastukaaluks argipäeva, perekonnaelu, kodurahu VI Vaata fotot lk 163 (Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Saksamaal) ja kirjelda seda ruumi kui silmapaistvat rokokoo näidet! Võid kasutada ka väljendeid lehekülgedelt 157-158 (Rokokoostiil sisekujunduses) Jahiloss, mis asub pargi lõunaosas ja mis on pühendatud jahijumalanna Dianale, ehit.1740 Amalienburgi lossi interjöör siseruum on kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad on kaetud heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnevad
Tähtsaim 18. sajandi prantsuse maalikunstnik Watteau kõrval oli Chardin, keda võib nimetada rokokoolikuks realistiks. Maalikunst Antoine Watteau Francis Boucher Jean Baptiste (1684-1721) (1703-1770) Simeon Chardin (1699-1779) Kunst Saksamaal ● Saksamaal levis rokokoo nii, et barokk domineerib välis-, rokokoo aga sisekujunduses. ● Baieri pealinnas Münchenis kerkis Amalienburgi loss. ● Berliini lähedal Potsdamis ehitati ühekorruseline Sanssouci loss. ● Dominikus Zimmermann (1685-1766) ehitas Lõuna- Saksamaale kiriku (Wiesenkirche). ● Giovanni Battista Tiepolo (1696-1770). Tema laemaalides valitseb barokist pärit illusionism. Veduudimaalijad ● Tuntuimad maalijad: Canaletto (1697-1768) ja Francesco Guardi (1712-1793). ● Veduudimaalijate stiil on õhu- ja valgusküllane. Kasutatud allikad
(8) é Rokokoolikuks realistiks võib nimetada JEAN BAPTISTE SIM ON CHARDIN. (9) Tema eelistatud teemadeks olid õukond ja keskkihtide igapäevaelu.(9) Kunst Saksamaal Väikemonarhid olid need, kes püüdsid jäljendada Prantsuse õukonna elustiili ja uut kunstilaadi. Saksamaal levis rokokoo, segunedes saksa hilisbarokiga nõnda, et barokk domineerib välis, rokokoo aga sisekujunduses. Rokokoo stiilis lossid olid nt Amalienburgi loss ja Sanssouci loss. (10) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Sanssouci loss Neljas tase Viies tase Veduudimaalijad Veneetsias töötas mitu maalijat, kes kujutasid oma kodulinna vaateid (nn. veduute). (11) Tuntuimateks veduudimaalijateks olid CANALETTO ja FRANCESCO GUARDI
o Rokokoolik realist. o Tema maalidel näeme motiive igapäevaelust. o ,,Tüdruk sulgpalliga" o ,,Brioss" o ,,Kaardimajake" o ,,Õpetajanna" Kunst Saksamaal Saksamaal levis rokokoo, segunedes saksa hilisbarokiga nõnda, et barokk domineerib välis-, rokokoo aga sisekujunduses. Amalienburgi loss Baieri pealinnas Münchenis Sanssouci loss Berliini lähedale Posdamisse ehitatud kuninga Friedrich II tellimusel kerge ühekorruseline loss. DOMINIKUS ZIMMERMANN o Zimmermann ehitas Lõuna-Saksamaale kiriku (Wiesenkirche), mille lage kattev ülirikkalik stukkornament mõjub kergena, lausa õhus hõljuvana.
piirjooned, figuurid elustuvad tantsisklevas poosis. Rokokoomaali naisetüüp on meeleline, veidi väljaveninud proportsioonidega. Joonega toodi esile nt. kaljude teravad servad, kangaste voldid ning puude kõverused. Dekoratiivansamblite kunstlik ning väikeste maalide sätendav merevaigukarva valgus toob nähtavale selged pooltoonid (sinakasroheline ja roosa). Lisaks õlimaalile oli väga levinud pastellmaal. ● Üks paremini säilinud ja kaunimaid rokokoointerjööre on Amalienburgi lossis Münchenis. ● Skulptuuris baroki jõulised vormid pehmenevad, muutuvad õrnemaks ja ümaramaks. Väga levinud on portselanist pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiguga. ● PRANTSUSE plastikas on 18. sajand suur õitseaeg – Itaalia mõjud kaovad täielikult. Seda perioodi saab nimetada pigem rokokoo-klassitsistlikuks. Suurepärased näited on eelkõige portree- ja monumentaalplastika alal.
Meeleolu on elurõõmus, segunenud löörilisuse ja melanhooliaga. 8. Keda peetakse kõige tüüpilisemaks rokokoostiili maalikunstnikuks? Milline oli tema teoste koloriit? Francois Boucher. Teoste koloriit oli mahe, sageli lääge. 9. Keda võib nimetada rokokoolikuks realistiks? Milliseid teemasid ta eelistas? Jean Babtiste Simeon Chardin. Teemadena eelistas keskkihi igapäeva elu. 10. Nimeta rokokoostiilis lossid, mida ehitati Saksamaal. Amalienburgi loss, Sanssouci loss 11. Mida tähendab veduut? Kes olid tuntumad veduudimaalijad? Millist praktilis kasu võib veduutidest olla ka tänapäeval? Veduut kodulinna vaade. Canaletto ja Francesco Guardi. Maale saab kasutada usaldusväärsete ehitusajalooliste dokumentidena. Inglise kunst 17 18 sajand 1. Kes oli tähelepanuväärseim inglise arhitekt 17 saj I poolel? Inigo Jones 2
6. rokokoo stiili iseloomustus ja näiteid (3 objekti-interjööri). Teokarbimotiiv, asümmeetriline kujundus- looduse vahetu eeskuju, ruumid väikesed (salongi, buduaari teke), ei kattu välisarhitektuuriga, kumerad kurved, välditi sambaid, paraadtreppe, seinad kaunistati orvanditega, kasut tahvelpaneele, peegleid, mahedad toonid. Hotell Soubise: kasut lombiid-seina all ääres madal paneelistik, kõrged aknad, kumerjad kurved, prantsuse aknad,peeglid Amalienburgi pargi paviljon: Rundale lossi valge saal: 7. Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuuri: Claude-Nicolas Ledoux ja Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja mõned näited. Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks,
ning kohaldatud rokokoointerjöörile tugeva erootilise alatooniga. Lemmikteemadeks olid lõbusad, kerged ja intiimsed armastusstseenid 6) Vaata fotot lk 163 (Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Saksamaal) ja kirjelda seda ruumi kui silmapaistvat rokokoo näidet! Võid kasutada ka väljendeid lehekülgedelt 157-158 (Rokokoostiil sisekujunduses) Jahiloss, mis asub pargi lõunaosas ja mis on pühendatud jahijumalanna Dianale, ehit. 1740 Amalienburgi lossi interjöör siseruum on kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad on kaetud heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest
keskkihi igapäevasest elust. Ta kujutas ka natüürmorti, kus suutis üksikasjadesse laskumata edasi anda iga eseme materjali ja iseloomu. ,,Tüdruk sulgpalliga". Saksamaal levis Prantsusmaa mõjul samuti rokoo kunst, kuna saksa väikemonarhid üritasid jäljendada Prantsuse õukonna elustiili. Väliskujunduses domineeris hilisbarokk, sisekojunduses rokokoo. Münchenis püstitati Amalienburgi loss ning Potsdamis ühekorruseline Sanssouci loss. D. ZIMMERMANN ehitas Lõuna-Saksamaale Wieseni kiriku, mille lage katab ülirikkalik stukkornament, mõjudes kergena, lausa õhus hõljuvana. 2. Klassitsistlik kujutav kunst Skulptuur sõltus antiikeeskujudest. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Isegi kaasaegsete tegelaste portreid püüti lahendada kreekapäraselt neile anti vastav poos, näoilme või isegi riietus. Armastatud olid ka antiikmütoloogiast õtud süzeed. Inimkeha
elemendid on omased kõigile rokokoo aegsetele objektidele. Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega, õrnades toonides maalingud, gobeläänid ning lillelised tapeedid. [ibid] 21 Joonis 31. Nymphenburgi loss Amalienburgi paviljonis. [26] Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. [17] 8. KLASSITSISM
o Eluruumid tuuakse ka esimesele korrusele o Ukseraamid hajuvad ja seinad lähevad sujuvalt üle lagedeks. Nurgad on kumerad ja ei kasutata sirgeid jooni o Sisekujundus on rõhutatud ning miski ei viita väliskujundusele. o Väliselt arhitektuuris kaob fassaadi hierarhia ning alumine ja ülemine korrus sarnanevad. Hotell Soubise: kasut lombiid-seina all ääres madal paneelistik, kõrged aknad, kumerjad kurvid, prantsuse aknad, peeglid (Printsessi Salong) Amalienburgi pargi paviljon - Müncheni lähedal Nymphenburgi pargipaviljonis Rundale lossi valge saal Schonbrunn Palace Solitude Palace in Stutgard 5. Pitoreski mõiste arhitektuuris ja arhitektuursed elemendid inglise maastikupargis, kujunduse üldprintsiibid ja esindajad (Capability Brown jt). Pitoresk on kujundustiil, mis püüdis luua romantiliselt metsikut maastikku kaugete mägede, kiirevooluliste kärestike ja lagunevate varemetega, iseloomulik oli ebasümmeetria.
annaabi.ee 
