pindmisem, tekivad kergemini kopsupõletikud. Kopsupõletik põhjustatud pneumokoki poolt. Kopsukelme ehk pleura on väga õhuke ja pleura õõs on kergesti väljavenitatud, juhul kui pleuraõõnde on vedelik välja kogunenud. See põhjustab omakorda põhjustab survet südamele ja veresoontele, see võib neid normaalsest asendist kõrvale nihutada. Hingamisakt ja selle osad, mehhanism Hingamisakti osad: 1) Väline ehk kopsuhingamine st õhu liikumist atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal õhu liikumist ja vastupidi väljahingamisel alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport hapnik imendub(difundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedeni. Kudedest verega transporditakse kuni alveoolideni CO2. 3) Sisemine ehk koehingamine kudedesse sisenenud hapniku ärakasutamine aine ja energiavahetuse käigus. Selle käigus vabaneb CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest läbi. Sisse- ja väljahingamise
Hingamisakt ja selle osad Hingamisakti osad on: 1) Väline e kopsuhingamine õhu liikumine atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal ja väljahingatava õhu liikumine alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport O imendub (infundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedesse, kudedest venoosse verega alveoolideni transporditakse CO2. 3) Sisemine e koehingamine kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse
tähelepanu – sügav hingamine, istuli asendiga ventilatsioon parem. Lastel on rindkere liikuvus väiksem ja seega hingamine pindmisem – seetõttu tekibki kopsupõletik kergemini. Kopsupõletiku tekitajaks hingamisteedes elav bakter, mis tehitab haiguse alles siis, kui miski muu on organismi kaitsevõimet vähendanud. Hingamisakti üldiseloomustus Hingamisaktil kolm osa: 1) väline ehk kopsuhingamine – õhu liikumine atmosfäärist läbi hingamisteede kuni alveoolideni ja vastupidi – väljahingamise ajal alveoolidest atmosfääri 2) gaaside transport – toimub veres. Kopsu alveoolide seintes olevatest veresoontest liigub hapnik arteriaalse verega vasakusse kotta ja vasakusse vatsakesse piki veresooni kuni kudedeni. Vastupidi - venoosseid veresooni mööda süsihappegaasirikas vesi alveoolideni. 3) sisemine ehk koehingamine – hingamisakti see osa, kus kudedeni jõudnud hapnik läheb veresoontest kudedesse ja rakkudesse; asemele tuleb süsihappegaas
õhku. Rindkere liikuvus on lastel väiksem. Seega hingamine on pindmisem, seetõttu kopsupõletikud tekivad neil kergemini. Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja ja hakkab peale suruma südamele ja suurtele veresoontele. 2. Hingamisakt ja selle osad. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Hingamisakti osad on: Väline ehk kopsuhingamine s.o õhu liikumine atmosfäärist hingamisteid mööda alveoolideni. Gaaside transport veres Sisemine e. koehingamine - s.o hapniku ärakasutamine oksüdatsiooniprotsessides rakkudes ja kudedes. Sisse- ja väljahingamise mehhanismid Sisse-ja väljahingamisel on põhiline rindkere õõne mahtude ja rõhkude muutumine hingamislihaste tegevuse tagajärjel. Sissehingamine: Sissehingamisel tõmbuvad kokku välised roietevahelised lihased, nad tõstavad roideid ülesse poole ja külgedele
HM hingamismaht. Nii palju hingab inimene sisse ühekorraga H FR hingamissagedus ühe minuti jooksul H MM hingamise minutimaht. Selline kogus õhku läbib kopsusid ühe minuti jooksul. Hingamise minutimahu saamiseks korrutatakse omavahel ühekordselt sissehingatud õhuhulk ja kordade arv ühe minuti jooksul ehk HM x H FR = H MM Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida veel sellele, et osa sissehingatavast õhust jääb alati hingamisteedesse ja ei jõua alveoolideni. Seda hingamisteede mahtu nimetatakse surnud ruumiks ja see on umbes 150 ml. Näiteks kui inimene hingab sisse 500 ml õhku, siis alveoolideni jõuab ainult 350 ml. 3. Tervisest: On palju haiguseid, mis võivad oluliselt muuta hingamise sagedust ja hingamismahtu. Esmajoones on need hingamiselundite eneste haigused (kopsupõletik, bronhiaalastma, hingamiselundite traumad) ja südameveresoonkonna haigused (südame isheemiatõbi, äge
Ülesanne- varustab organismi hapnikuga, aitab vabaneda hapnikust. Inimene hingab ka nahaga (1- 2%). Hingamisteed: 1.)Ninaõõs-soojendab ja puhastab õhku. 2.)Neel-õhk liigub ninaõõnest hingetorru. 3.)Kõri-selle alumises osas on häälekurrud, nende vahel on häälepilu. 4.)Hingetoru-limaskestal väikesed karvakesed-puhastavad õhku, õhk soojeneb, jaguneb 2-ks hingetorukeseks ehk bronhiks. 5.)Bronhid-suunduvad kopsu, hargnevad seal järjest peenemateks torukesteks kuni alveoolideni (kopsu sambakesed), nendes toimub gaasivahetus. 6.)Kops-katab kopsukelme, parem kops jaguneb 3-ks kopsusagaraks ja vasak kops jaguneb 2-ks kopsusagaraks. Kopsud liiguvad skeletilihaste abil. Sissehingamisel roietelihased liigutavad roideid ülespoole ja vahelihas liigub alla. Väljahingamisel roietevahelised lihased suruvad roided alla (kokku) ja vaheliiges liigub üles. Hingamissagedus sõltub-vanusest, füüsilisest aktiivsusest, välistest tingimustest (õhu koostis, rõhk),
funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC). Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nim. mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks ehk kapatsiteediks. Kopsude mahud ja mahtuvused olenevad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest ja soost. Osa sissehingavast õhust jääb hingamisteedesse ega jõua alveoolideni. Hingamisteede mahtu nim. surnud ruumiks. See on umbes 150 ml. Seega kui pool liitrit õhku sisse hingata, jõuab alveoolidesse ainult 350 ml. Alveolaarventilatsiooniks nim. seda õhu hulka, mis jõuab ühes minutis alveoolidesse. Seda saab arvutada, korrutades ühe hingetõmbega alveoolidesse pääseva õhu hulga hingamissagedusega. Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O2 ja CO2 osarõhud,
Reguleeritakse CO2 eraldamisega kopsude kaudu ja neerudes H+ sekretatsiooniga uriini. Kuseteede ehituse iseärasused- 73.Hingamisteed Funktsioonid-Gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel Kohastumused nendeks-Hingamiselundid, kardiovaskulaarne süsteem ja veri Nähtavad ja kombatavad kõriosad-Keelluu, kilpkõhr ja sõrmuskõhr Suuremad organid keskseinandis-süda, harkeelund, söögitoru, hingetoru, suuremad bronhid, õõnesveenid, lümfisüsteemi rinnajuha Õhu teekond kõrist alveoolideni-Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel. Hapniku ja CO2 transport verega. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. Koehingamine(rakkudes toimuval kudede hingamisel kasutatakse hapnikku toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil. AV lõppproduktina tekib vesi ja CO2) Miks on loote vere afiinsus kõrgem- Ema veres koosneb hemoglobiin 4 alaühikust. 2 alfa ja 2
Seega hingamine on pindmisem, seetõttu kopsupõletikud tekivad neil kergemini. Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja ja hakkab peale suruma südamele ja suurtele veresoontele. 2. Hingamisakt ja selle osad. Sisse-ja väljahingamise mehhanism Hingamisakti osad on : 1. Väline ehk kopsuhingamine s.o õhu liikumine atmosfäärist hingamisteid mööda alveoolideni. 2. Gaaside transport veres 3. Sisemine e. koehingamine - s.o hapniku ärakasutamine oksüdatsiooniprotsessides rakkudes ja kudedes. Sisse- ja väljahingamise mehhanismid Sisse-ja väljahingamisel on põhiline rindkere õõne mahtude ja rõhkude muutumine hingamislihaste tegevuse tagajärjel. Sissehingamine: Sissehingamisel tõmbuvad kokku välised roietevahelised lihased, nad tõstavad roideid ülesse poole ja külgedele. Diafragma tõmbub sissehingamisel samamoodi
Hingamise minutimaht Hingamise minutimahu saame hingamismahu ja hingamissageduse korrutisena. See näitaja on täiskasvanu puhul umbes 8 liitrit minutis. Surnud ruumi ventilatsioon Õhukogust, mis sissehingamisel jääb ülemistesse ja alumistesse hingamisteedesse, ja ilma gaasivahetuses osalemiseta jälle välja hingatakse, nimetatakse surnud ruumi ventilatsiooniks. Normaalkaaluga täiskasvanul on surnud ruumi mahtuvus umbes 150 ml. Seetõttu moodustab alveoolideni jõudev õhukogus 500 ml hingetõmbemahu puhul vaid 350 ml ja 200 ml hingetõmbemahu puhul vaid 50 ml! 72 NB! Hingamismaskid suurendavad surnud ruumi. Suuri hingamismaske on eriti ohtlik kasutada väikelastel. Just sellepärast pannakse hingamisraskustega patsiendid hingama rahulikult, ühtlaselt ja sügavalt. Mida suurem on iga hingetõmbega hõlmatav õhukogus, seda vähema tähtsusega on surnud ruum. Vastupidi, väga pindmisel hingamisel jõuab õhk vaevalt alveoolideni.
annaabi.ee 
