ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus sõda vaid äärmisel vajadusel elada kokkuhoidlikult, mitte tõsta makes hea valitsus = hea valitseja ja head seadused ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas halb riigi huvi teooria Machiavelli teooria hea riigi huvi teooria Tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid Enamasti on moraalne käitumine kasulik Rõhutab riigimehelikku tarkust (oskus laveerida õigluse ja kasulikkuse vahel) Alusvoorus on tarkus, mitte õiglus praktika Richelieu positiivsete seaduste eiramine riigi huvides tuleb eristada avalikku huvi ja erahuvi valitseja huvi = avalik huvi tavainimeste huvi ebakõlas avaliku huviga Friedrich II pragmaatiline välispoliitika Sõda Vana ja Uus Testament sõjapidamisest VT Vaenlasele tuleb pakkuda rahu Kui võtab rahu vastu, peab kogu sealne rahvas võitjat
,,Halb" ja ,,hea" riigi huvi teooria: ,,Halb" Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. 4 ,,Hea" tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus. Elluviimine praktikas: Kardinal Richelieu: positiivsete seaduste eiramine ,,riigi huvides". Richelieu õigustus: tuleb eristada avalikku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi = avalik huvi. Tavainimeste huvi mitte üksnes vähetähtis, vaid ebakõlas terviku huvidega. Ei tule kaaluda ühiseid huve privaathuvide vastu, vaid üksnes erinevaid ühiste huvide vorme omavahel. Friedrich II: idealistlik, valgustusest mõjutatud poliitiline teooria.
"Halb" riigi huvi Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. "Hea" riigi huvi tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglisd, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid end sageli anti- machiavellistideks, hoolimata sarnasustest. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajalikkusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Alusvoorus on tarkus, mitte õiglus. (Michel Montaigne, Justus Lipsius) "Reason of state" teooria realiseerimine praktikas: kardinal Richelieu (1624-42 Louis XIII peaminister). Eiras positiivseid seadusi. Õigustas seda nii, et tuleb eristada avalikku huvi erahuvist. Valitseja huvi võrdustas avaliku huviga. Tavainimeste huvid seevastu ebakõlas terviku huvidega. ??? Friedrich II - Idealistlik, valgustusest mõjutatud poliitiline teooria: "Anti-
"Halb" ja "hea" riigi huvi teooria: "Halb" - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. "Hea" - valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid end sageli anti- machiavellistideks,hoolimata sarnasustest. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses juhinduda kas õiglusest või kasulikkusest, vastavalt vajadusele. Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus. Elluviimine praktikas: kardinal Richelieu: Positiivsete seaduste eiramine "riigi huvides". Richelieu õigustus: Tuleb eristada avaliku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi= avalik huvi. Tavainimeste huvi mitte üksnes vähetähtis, vaid ebakõlas terviku huvidega. Ei tule kaaluda ühiseid huve privaathuvide vastu, vaid üksnes erinevaid ühiste huvide vorme omavahel. Friedrich II pragmaatiline (praktilist külge rõhutav, kasu silmas pidav)
Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu "Hea" tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid end sageli anti-machiavellistideks, hoolimata sarnasustest(sinna alla kuulus nt prantslane Michel Montaigne). Riigimeheliku tarkuse (prudentia) rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus Praktikas püüdis seda rakendada kardinal Richelieu ('Reason of State'). See nägi ette positiivsete seaduste eiramist ,,riigi huvides". Eristada tuli avalikku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi= avalik huvi. Tavainimeste huvi ebakõlas terviku huvidega Idealistlikku, valgustusest mõjutatud poliitilist teooriat kasutas Friedrich II. Kuigi oma teoses ,,Anti-Macchiavell" kirjutas ta, et "Valitseja on rahva esimene teener, kes
Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu "Hea" tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid end sageli anti-machiavellistideks, hoolimata sarnasustest. Riigimeheliku tarkuse (prudentia) rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testament sõjast 22 · Moosese 5. raamat (Deuteronoomium), 20: · 10 Kui sa jõuad mõne linna ligi, et sõdida selle vastu, siis paku sellele rahu! · 11 Ja kui ta sinult rahu vastu võtab ja avab sulle väravad, siis olgu kogu rahvas, kes seal leidub, sulle töökohustuslik ja teenigu sind
” sarnasustest. Kas olla armastatud või kardetud? Riigimeheliku tarkuse (prudentia) rõhutamine – kuidas laveerida “Siit saab alguse vaidlus: kas on parem olla armastatud kui kardetud või õigluse/auväärsuse ja kasulikkuse vahel vastupidi. Vastuseks öeldakse, et tuleks tahta olla nii ühte kui teist, et aga Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus mõlemat korraga saavutada on raske, siis on märksa kindlam olla kardetud kui “Anti-makjavellistlikud” teoreetikud armastatud – juhul, kui tuleks jätta kõrvale üks neist kahest.” (Vrdl. Erasmus!) Nt. prantslane Michel Montaigne (1533-1592), flaamlane Justus Lipsius “… inimestel [on] vähem aukartust kahjustada seda, kes paneb end (1547-1606)
· Sõdu peab vaid äärmisel juhul, sest eesmärk on säilitada stabiilsus ja rahu. · Tähtis on teha vahet sõpradel ja meelitajatel. 5. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas Machiavelli: halb riigi huvi eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõt, millega hinnata riigi huvi. Hea riigi huvi tunnistab, et valitseja suhtes toimivad teised moraalireeglid. Rõhutakse, et moraalne käitumine on enamasti kasulikum. Rõhutakse riigimehe tarkusele (alusvoorus on tarkus, mitte õiglus), mis õpetab valitsejat käituma vastavalt olukorrale kas õiglusest või kasust. Richelieu: kasutab head riigi huvi ära, eirates positiivseid seadusi ,,riigi huvides", sest tuleb eristada avalikku ja erahuvi. Valitseja huvi on avalik huvi ja seega tähtsam kui indiviidi erahuvi, mis on ebakõlas terviku huvidega. Friedrich II: valitseja on rahva teener, kes peab alati vooruslikult ja moraalselt käituma, pööramata tähelepanu omakasule,
Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. · "Hea" tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid end sageli anti-machiavellistideks (printsiipe ümberkirjutanud, mitte otseselt anti-), hoolimata sarnasustest. Riigimeheliku tarkuse (prudentia) rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel · Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus kompromiss ,,hea" ja ,,halva" vahel. Oskus laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Peab ära tundma olukordi, millal tuleb rakendada õigluse, millal kasulikkuse printsiipe. · Õigus ja vabadus ei olnud omaette eesmärgid, vabadus oli inimestel oluline selleks, et see tagaks neile turvalise ja hea elu (sama kehtib õigluse puhul), need ei olnud lõppväärtused, vaid fundamentaalsed väärtused
annaabi.ee 
