REFERAAT · põhineb olemasolevatel tekstidel, · annab lühidalt edasi alustekstide sisu, · tekstid antakse edasi oma sõnadega, ainult olulisemad mõisted esitatakse definitsioonina, · kasutatud materjali loendisse tuleb alati kirjutada alustekstide autorid, pealkirjad, ilmumisandmed REFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS Vormindusnõuded Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisulised peatükid, kokkuvõte, kasutatud materjalid ja lisad. Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata
MIS ON REFERAAT? Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse olemasolevate tekstide uurimisele. Alustekstide sisu antakse edasi lühidalt oma sõnadega. Hea referaat on sisukas, hea sõnastusega ja korrektselt vormistatud. Referaadi maht on kuni 10 lehekülge (1. - 3. kl sisu min 2 lk; 4. - 6. kl - sisu min 3 lk, 7. - 9. kl sisu min 5 lk), millest 5 lehekülge on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Töö esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4, soovitavalt kiirköitjas. Vormistatakse 1.- 4
Kirjanduse KT kordamisküsimused 1. Piibel koosneb 2st osast: 1) Vana Testament heebrea ja aramea keeles 2) Uus Testament kreeka keeles 2. Piibel tähendab kreeka keeles raamatut ja on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. 3. Eesti keelde tõlkis piibli Anton Thor Helle ja ilmus 1739. aastal. 4. Piibli teine osa jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajaloolone (apostlike tegude) raamat, õpetusraamat (kirjad) ja prohvetiraamat (ilmutusraamat). 5. Lendsõnad, mis pärinevad piiblist: · Küünalt vaka all hoidma · Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma · Ei ole midagi uut päikese all 6. Keskaeg haarab enda alla 5.15. sajandi
sellised mis ei ole õige. Et keegi ei taha et neid süüdistatakse ja ssiis nad hakkavad teistmoodi käituma. Ning pärast tunnevad kahetsust. Inimene hakkab oma elu eest alateadlikult võitlema. Ristiusu alus on usk ainujumalasse ja tema ilmutusse. Kristlus on lunastuse religioon. Kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab Piibel. Piibel on kristlaste pühakiri alustekstide kogumik. Piibli kohta öeldakse tavaliselt Raamat, teda peetakse kõige tähtsamaks sellepärast nimetataksegi teda nii. Kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr ja uuemad osad 2saj pKr. Kogu keskaeg põhineb Piiblile. Piibli lugude aluseks on müüdid, just vana-idamaa loomismüüdid. Peamiselt räägib juutide ajaloos. Tegevuspaigaks on Palestiina oma erinevate linnadega, Jeruusalemma, Egiptus, Rooma, Ateena jne. Kannab kristlikus kuluuris elu juhtivat tähendust
PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut.
taolist kõrvale panna ei olnud /.../ Samas tuleb tagantjärele tunnistada teatud korralduslikke vigu KarS eriosa eelnõu koostamisel. Nii tuleb puuduste hulka arvata eriosa väljatöötamine peatükipõhiselt, kus iga peatüki koostamiseks moodustati eraldi töörühm. Olgugi et peatükkide koostamisele eelnes ühiste lähtepõhimõtete kehtestamine, erinesid autorite kriminaalpoliitilised arusaamad, alustekstide valik ja ka üldisem maailmavaade teinekord sedavõrd, et muutsid ajapuuduses keeruliseks üksikpeatükkidest ühtse eriosa eelnõu kokkupanemise ja töörühmade poolt esitatu süvaanalüüsi." (Pikamäe, P. Tallinn, 2005:85). Raul Narits leiab oma artiklis "Objektiivse õiguse korrastamisest Eestis: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni", et objektiivse õiguse korrastamine pole pelgalt tehnilist laadi
Eeposes ei puudu aga ka teine teema. Armastus oma perekonna, naiste ja laste vastu. Kõige paremini on see kirjeldatud stseenis kus Hektor käib lahingu vaheajal oma naist Andromachet ja nende pisipoega lohutamas. Kodulinna ja oma perede kaitsmine on troojalaste jaoks oluline võitlusmotiiv. 3. "Odüsseia" 3.1 Teose kirjeldus "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos kuulub läänemaade kirjanduse alustekstide hulka ning on üks selle vanimatest säilinud teostest. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr ning sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik, et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike
suurem, mida paremini on töö etapid ning ajakava läbi mõeldud. Suurema ja nõudlikuma töö puhul peaks juhendaja aitama teemat piiritleda, kirjutamisprotsessi kestel tagasisidet andma ning noort uurijat suunama. Kuid õpilane kui uurimistöö autor peab selle töö, mis on talle jõukohane, siiski ise ära tegema. 4. Tekstidega tutvumine, märkmete tegemine. Kirjutama hakates ei pea kramplikult järgima läbi loetud alustekstide ülesehitust. Igal kirjutajal sünnivad töö käigus uued ideed, nähakse uusi seoseid, tekib ettekujutis, kuidas tööalgusjärguskirjapandut peaks parandama või muutma. Vajaduse korral võib töö isegi täiesti uuesti liigendada, midagi lisada või maha tõmmata. 5. Kava (või ka varasema teema) täpsustamine ning hüpoteesi(de) püstitus. Materjali läbitöötamine ja refereerimine jätkub ning töö käigus vüib tekkida vajadus algset teemat
Illustreerinud kunstnikud: Sandro Botticelli (15. saj) poeemi kergus, nägemuse ebamaisus ja matemaatiline arvestus. William Blake (18. ja 19. saj) püüdis edasi anda teose värvifantaasiat, selle "pürotehnikat". Gustave Dore -tema gravüürides omandas kujuteldamatu veenva ilmekuse ja kaalukuse. PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut.
§2. Keskaja kirjandus Piibel 1) Mis on piibel? Kistliku õpetuse raamat, mis on ka ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Moraali või eetika kogumik lisaks sellele, et ta on püha raamat. 2) Kui vana on piibel? Vanemad osad pärinevad 12. Saj. eKr. Uuemad osad pärit 5. Saj. eKr. 3) Mis osadest piibel koosneb? 1. Vana-Testament 2. Uus-Testament Vana-Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. Vana-Testament jaguneb 3-e osaks, Uus-Testament aga 4-ks osaks. Vana-Testament jaguneb
Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine
järeldused. Seega esitab refereerija teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ja korrastamisest. Seejärel koostatakse referaadi kava. Sissejuhatuses antakse ülevaade sellest, millised küsimused töös vaatluse alla tulevad. Töö põhiosas esitatakse nendest ülevaade alustekstide põhjal ning lisatakse enda seisukohad. Kokkuvõttes summeeritakse lühidalt autori enda sõnadega põhiosas esitatu. Kokkuvõttes ei esitata enam uusi seisukohti Referaadi puhul on väga oluline kinni pidada refereerimise, tsiteerimise ja viitamise nõuetest. Puududa ei tohi kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide loetelu Referaadi koostamisel lähtutakse järgmisest struktuurist: tiitelleht sissejuhatus (töö tutvustus)
tõlgendamine Tekstiloome Tekstiloome leiab tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või Teabe edastamine, reprodutseerimine, suusõnalist teavet raamatukogust ja seostamine konkreetse teema või isikliku internetist; valib kriitiliselt oma teabeallikaid kogemuse piires. ja osutab nendele sobivas vormis; tunneb esinemise ettevalmistuse ja Erinevat liiki alustekstide põhjal kirjutamine. kirjutamise protsesse ja kohandab neid oma Refereerimine. Teabeallikatele ja eesmärkidele; alustekstidele viitamise võimalused. Viidete oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit; vormistamine. oskab suuliselt esineda (tervitab, võtab sõna, koostab ja peab lühikest ettekannet ja kõnet); Kõneks valmistumine, kõne koostamine ja esitamine
Hiljemavastamise üks eriskummalisemaid juhtumisi on Madis Kõiv, kes alustab kirjutamist ka 60ndatel. Me ei näe teda enne 78ndat aastat, kuid siis ka otseselt ei näe, kui ilmub 1978ndal aastal Madis Kõivu ja Hando Runneli pseudonüümi Jaanud Andreus Noorembi all etendus „Küüni täitmine“. Uuenduse monoliidsus hakkab hargnema ja tekib mitu võimalust, jääb alles vanem mudeldav tendents. Mingil määral ilmub selliseid tekste veel – müüditeisendamise laine jätkub. Alustekstide töötlemine jätkub ka teatris. On igasuguseid servapealseid ja imelikke tekste, mis teatriuuenduses uue ilme saavad. „Põrgupõhja uus vanapagan“ saab lõpetuseks teatriuuendusele. Üks oluline küsimus, aga selline mõistatuslik, on absurdidraamastaatus. Näeme 70ndate/80ndate teatris, et absurdidraama lavastused hakkavad olulist rolli mängima (Juhan Viiding nt). Absurditeatri fenomen jõuab pärale suurel määral tõlkenäidendite kaudu. Eesti
annaabi.ee 
