2/3 Eestis looduslikult kasvavatest käpalistest Puisniidul elab mitmeid suurliblikate(418), ämblike, kärsaklaste(84) ja jooksiklaste liike. Niidul puuduvad dominantliigid. 76 liiki ruutmeetri kohta Kasvutingimused Lubjarikkad mullad Asub õhukese pinnakattega paekõvikul. Rohttaimede juured ulatuvad aluskivimisse. Tänu puudele on niiskusrežiim stabiilsem, temperatuur kõigub vähem ja tuul on nõrgem. Sellistes oludes ulatuvad aluskivimini nii rohttaimede kui ka sügavama juurestikuga puittaimede juured, millega seotud risosfäär lahustab kivimeid, muutes toitained taimedele kättesaadavaks. Koosluse püsimajäämine Et kooslus püsiks ka tulevikus tervena, on selle taimedel mullast vaja saada piisavalt vajalikke toitaineid. Inimene peab selle eest hoolt kandma, et see ala üle käte ei kasvaks. Niidul tuleb säilitada liikide mitmekesisus. Koosluse probleemid
Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Orgaaniline (5%) Huumus-taime ja loomajäänustest koosnev lagundainete segu. Mullavesi (25%) Vaba vesi- sademetevesi, kapillaarvesi poorides Seotud vesi-mineraalainete, huumuse koostsises. Mullaõhk (25%) Tekkinud atmosfääriõhu ja orgaanilise aine lagundproduktide gaaside segunemisel. Mullaprofiil Püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata aluskivimini. Mullahorisont-erinevad üksteisest lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise jm. poolest. Horisondid O-metsakõdu A-huumushorisont E-väljauhte (valkjas) B-sisseuhte (tumedam) C-lähtekivim D-aluskivim T-turba G-gleihorisont Protsessid Leostumine-veeslahustuvate soolade (Ca, Mg) väljauhtumine sademeterikastel aladel. Leetumine-mulla ülaosa lagunemine happelise pinnasevee toimel.
*ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet; *ainete ärakanne pinnavee, tuulekande, põhjaveega vms. *ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mullaosakeste segunemisega; *ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalid tekkega. 21.Mullaprofiil on püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutumata lähte- või aluskivimini. 22.Mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihid mida nim. mullahorisontideks. 23.Välja- ja sisseuhteorisondi all asub lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest. 24.Turbahorisint tekib enamasti soodes lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel. 25.Gleihorisont ( G) on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekas-hall horisont. 26
· Ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mullaosakeste segunemisega · Ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega. 21. Mis on mullaprofiil? Mullas esinevate protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil. 22. Mis on mullahorisont? Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata lähte- või aluskivimini ja selles võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mullahorisontideks. 23. Mis on lähtekivim? Välja- ja sisseuhtehorisondi all asuvad lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest ning aluskivim, mis koosneb tard-, sette- või moondekivimitest. 24. Mis on turbahorisont? kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel kujuneb välja turba- ja gleihorisont.
· RASKEMETALLID MULLAS - satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reovee-setetest ja mineraalväetistest. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine. Kahjurite tõrje · INIMTEGEVUS - Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa. Maavarade kaevandamine, Raskete põllumajandusmasinate kasutamine-mullad tihenevad Mullaprofiil: Püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata aluskivimini. Horisontide tekkimine oleneb: taimkatte tüübist, lähtekivimi koostisest, sademete ja aurumise vahekorras Mullahorisondid mullakihid, mis on üksteise peale ladestunud; erinevad värvuse, tiheduse, lõimise, tüseduse poolest A huumushorisont: kobe, tume, sisaldab orgaanilist ainet, kõige enam lämmastikku ja süsinikku. AT toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel. O orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda
pinnale või selle ülalossa. b) ainete ärakanne pinnavee, tuulekandega ja põhjaveega c) ainete ümber paigutamine - seostub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega d) ainete muundumine - seotud org. aine lagunemisega, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega. Mullas esinevate protsesside tulemustena tekib mullaprofiil. Mullaprofiil on risti püstiläbilõige maapinnalt kuni mulla tekkest muutumatu lähte-või aluskivimini ja sellest võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mulla horisontideks. Muldade degradatsioon. Selle liigid. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse mulla degradatsiooniks ning see jaotub: a) erosioon b) deflatsioon c) füüsikaline degradatsioon d) keemiline degradatsioon Atmosfääri mõiste. Maakera gaasilist kesta mis tiirleb koos maaga nim õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Meid ümbritsev on gaaside segu
ülalossa. b) ainete ärakanne pinnavee, tuulekandega ja põhjaveega c) ainete ümber paigutamine - seostub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega d) ainete muundumine - seotud org. aine lagunemisega, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega Mullas esinevate protsesside tulemustena tekib mullaprofiil. Mullaprofiil on risti püstiläbilõige maapinnalt kuni mulla tekkest muutumatu lähte-või aluskivimini ja sellest võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mulla horisontideks. HORISONT ISELOOMUSTUS 0-horisont Tekib metsa all ja koosneb erineva lagunemise astmega puuvarisest (lehed, okkad, käbid jne) ning taimedest, kui maapinnale lisandub igal aastal uut org. ainet. Horisnot seob vett ja vähendab auramist. Reguleerib soojusreziimi
selle ülam ossa. 2. ainete ära kanne pinnale, tuule kanne põhjaveega jne 3. ainete ümberpaigutamine mis seondub enamasti vee liikumisega või mulla osakestega segunimstega 4. ainete muundumine mis on seotud orgaanilise aine lagunemisega keemilise murenemise ja savi mineraalide tekkega mullas esinevate protsesside tulemusena kujuneb välja mulla profiil see on püstiläbilõige maapinnalt kuni mulla tekest muutumata lähte või aluskivimini ja selles võib näha mitmesuguse tüsedusega värvusega kihte mida nimetatakse mulla horisontideks. Mullahorisont Iseloomustus 0- metsakõdu horisont Tekkib metsa all ja koosneb erineva lagunemise astmega puuvarisest (lehed okkad ja käbid jne) ning taimedest kui maa pinnale lisandub igal
5.Mulla horisondid. Mulla tekke protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil, milles võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nimetatakse geneetilisteks horisontideks. Horisondid erinevad üksteisest ka lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise jm poolest. Horisontide tüsedus ja iseloom muutub nii ruumis kui ka ajasmulla arengu käigus. Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata mulla lähte- või aluskivimini. 0 kõduhorisont A huumushorisont E väljauhtehorisont B sisseuhtehorisont C lähtekivim CG gleistunud lähtekivim 6.Mullatekkeprotsesside põhilised suunad (leetumine, kamardumine, soostumine jne.). Mullatekkeprotsessidest on laiemalt levinud leostumine, leetumine, lessiveerumine, savistumine ja gleistumine. Need on ka Eesti muldade kujunemises olulised. Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. Laialdaselt esineb
Mulla tekke protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil, milles võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nimetatakse geneetilisteks horisontideks. Horisondid erinevad üksteisest ka lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise jm poolest. Horisontide tüsedus ja iseloom muutub nii ruumis kui ka ajas- mulla arengu käigus. Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata mulla lähte- või aluskivimini. 6. Mullatekkeprotsesside põhilised suunad (leetumine, kamardumine, soostumine jne.). Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvaiks ühenditeks. Enamasti lagunevad väiksemad mullaosad. Laskuv vool kannab need mullaprofiilis allapoole ja osaliselt ka mullast välja. Leetumine on iseloomulik parasvöötme sademeterikastele okasmetsapiirkondadele. Leetumist soodustab karbonaadivaese mullalähtekivimi esinemine.
sõmeraline (paremini õhustatud ja kiirema vee imamisega), muidu loetakse mulda teraliseks. Mullas paiknev vesi pärineb põhjaveest ja sademetest ning osaleb kivimite murenemisprotsessis ja organismide elutegevuses. Õhk mullas täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore ning on hapnikuallikaks mullas elavatele organismidele ja taimede juurtele. Mulla ehituseks ehk mullaprofiiliks nimetatakse püstläbilõiget maapinnalt aluskivimini ja selles võib näha mitmesuguseid kihte, mida nimetatakse mullahorisontideks. Mullahorisondid jagunevad: 18 Mullahorisont Iseloomustus Tekib puuvarise ja taimkatte kõdunemisel metsa all O- metsakõdu horisont
annaabi.ee 
