vaid luksusesemeid. Tänapäeval kasutatakse alumiiniumit väga erinevatel elualadel alustades toiduainetööstusega ja lõpetades lennukiehitusega. Masinaehituse kasutatakse enamasti alumiiniumisulameid. Kuna alumiinium on ka hea peegeldusvõimega kasutatakse teda peeglite valmistamisel. 2. LEIDUMINE LOODUSES Looduses ei leidu alumiiniumi ehedana ehk lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Ta on hapniku ja räni järel levikult kolmas element maakoores. Seega on alumiinium kõige levinum metalne element looduses ja ta moodustab keskmiselt 8,2% maakoore massist. Alumiinium kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisesse. Tuntuim alumiiniumi tootmise lähteaine on boksiit. Boksiit on tahke kristalne ja valge aine, mis lisandite tõttu võib olla ka pruunikas. Puhast valget savi tuntakse kaoliini nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks.
kiiresti õhus oleva hapnikuga. • Alumiiniumpulber reageerib kuumutamisel kergesti hapnikuga 4Al + 3O2 --->2Al2O3 • Hapetega reageerib alumiinium energiliselt. 2Al + 3H2SO4 ---> Al2(SO4)3 +3H2 Alumiiniumi kasutusala • Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärselt väike tihedus ja hea vastupidavus korrosioonile. • Alumiinium ja selle sulamid on olulised lennunduses ja muudes transpordisektorites. • Kõige kasulikumad alumiiniumiühendid on oksiidid ja sulfaadid. TRANSPORT: • Autod • Lennukid • Veoautod • Rongivagunid • Laevad • Jalgrattad PAKENDUS: • Taara • Foolium • Purgid EHITUS: • Aknad • Uksed • Kergkonstruktsioon id TARBEESEMED: • Köögitarvikud • Spordivahendid • Muusikariistad • Tänavavalgustid • Elektriliinid • Elektroonika • CD • Koduelektroonika korpused • Hõbemündid AITÄH KUULAMAST! Kasutatud kirjandus
9a klass õpetaja Külli Vita Talv 2007 Alumiiniumi kasutamine Veel äsja, sada aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, sest seda ei osatud veel eriti leida ega valmistada. Seetõttu oli ta väga hinnaline ja haruldane metall, millest tehti ainult luksusesemeid. Alumiiniumi valmismaterjalina(ehedana) looduses ei leidu. Looduses leidub seda ainult ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud ja ta esineb paljude kivimite ja teiste mineraalide koostistes. Tähtsaimaks aluiiniumi tooraineks on mineraalboksiit, mille peamiseks koostisaineks on alumiiniumoksid AL2O3. Alumiiniumil on teiste metallidega võrreldes terve rida eeliseid: - kergus - vastupidavus õhuhapniku suhtes - vastupidavus vee suhtes (tavatingimustes) - hea elektrijuhtivus - hea soojusjuhtivus - madal hind Paraku on alumiiniumil ka puudusi: - pehmus
Alumiiniumoksiid Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist. Looduses leidumine: Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena.Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nimetatakse alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid. Puhast valget savi tuntakse kaoliini nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks. Alumiiniumi füüsikalised omadused on:
ALUMIINIUM · Ei leidu looduses lihtainena · Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises · Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud · Al esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ja teiste mineraalide koostises. · Levikult on Al maakoores hapniku ja räni järel kolmandal kohal (massi järgi). · Tähtsam Al tooraine on mineraal boksiit, mille põhiline koostisaine on Al2O3. · Al ühendid on väga (keemiliselt)püsivad. · Et saada neist metallilist alumiiniumit, tuleb kasutada väga tugevaid redutseerijaid.
puhul. Alumiinium võib päriliku eelsoodumuse korral olla üheks Alzheimeri tõve vallandavaks teguriks. Alumiiniumnõudes ei tohi hoida ega valmistada happelisi toite ega jooke, sest seal sisalduvate hapete mõjul pääseb alumiinium lahusesse ja viimasega omakorda organismi. Suurenenud alumiiniumisisalduse korral hakkab alumiinum kogunema luudesse ja hakkab asendama seal kaltsiumi ja magneesiumi, takistades luude kujunemist ja muutes need hapramaks. Samuti organismi sattunud alumiiniumiühendid võivad põhjustada aneemiavorme, ajukoore funktsioonide häireid ning takistada mitmete eluks vajalike elementide (kaltsium, raud, fluor, magneesium, fosfor) omastamist.
Alumiinium. 1827 a sai välja paistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845a edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhler sai uut metalli nööpnõelapeasuuruste teradena. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge,4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased , siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks.Alumiinium, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Järjenumber on 13,aatommass 26,98154. Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teise...
polüvinüülastetaat, polüakrüülnitriil orlon, teflon, polümetüülmetakrülaat e pleksiklaas. 4. Eteeni polümeerimise tingimused: rõhk 1000-3000 atm ja temperatuur kuni 300 °C 5. Kõrgrõhu polüeteeni puudused: ahela hargnemisest tingitud polümeerse materjali pehmenemine ja tiheduse vähenemine. 6. Karl Ziegler (1898-1973) keemiaprofessor ja Saksamaa suurima tööstuskeemia uurimisasutuse direktor. Avastas, et alumiiniumiühendid nt trietüülalumiinum, polümeerivad eteeni. Giulio Natta (1903-1979) mitme Itaalia ülikooli professor, Milano Tehnikaülikooli tööstuskeemia osakonna juhataja ja polümeeritööstuse konsultant. Avastas stereoregulaarse polümerisatsiooni isotaktilised ja sündiotaktilised polümeerid. 7. Katalüsaator - Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb pärast reaktsiooni lõppu endises koguses. 8
mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm 4) Pruunmullad. Pruun mulla profiilis valitseb enam-vähem ühtlaselt pruun värv. Huumust on mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad. Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. 5) Itaalias on üle 20 % maast niisutatud.
Mullad PARASVÖÖTME SEGA- JA PARASVÖÖTME OKASMETS LEHTMETS Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad Pruunmullad – leedemullad. toitainerohked, Sademeid langeb piisavalt huumust. rohkem, kui jõuab Püsivad raua- ja auruda, vee ülejääk alumiiniumiühendid. imbub pinnasesse. USA lääneranniku alad Taimestik – peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. Loomastik PARASVÖÖTME SEGA- JA PARASVÖÖTME OKASMETS LEHTMETS Peamiselt imetajad, kes liigivaene. Peamised toituvad seemnetest, loomad on paksu
ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiinium Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel). Kuid umbes 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine on alumiiniumoksiid Al2O3. Alumiiniumühendid on väga püsivad. Et saada neist metallidest alumiiniumi, tuleb kasutada väga tugevaid redutseerijaid. Seepärast on alumiiniumi
keeles alumen ), siis hakati ka metalli nim alumiiniumiks. Alumiinium Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel). Kuid umbes 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine on alumiiniumoksiid Al2O3. Alumiiniumühendid on väga püsivad. Et saada neist metallist alumiiniumi, tuleb kasutada
Referaat-Alumiinium Sirli Salupõld 10S 15.04.2015 Kose 2015 Ajalugu Esimest korda tootis puhastamata vormis alumiiniumi Taani füüsik ja keemik Hans Christian Ørsted 1825. aastal. Ta pani reageerima veevaba alumiiniumkloriidi ja kaaliumi sulami ning sai tulemuseks tina meenutava metallitüki. Friedrich Wöhler viis läbi sama katse, kuid tõestas, et tulemuseks oli puhas kaalium. 1827. aastal viis Wöhler läbi sarnase katse, milles segas veevaba alumiiniumkloriidi kaaliumiga ning sai alumiiniumi. Hiljem avastas Pierre Berthier alumiiniumboksiidi. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. Alumiinium on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne element maakoores (8,3% massist). Alumiinium on sedavõrd keemiliselt aktiivne, et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumi leidub umbes 270 erinevas mineraalis. P...
Sega-ja osas. rohkem kui talvel. ühtlaselt pruun värv. rindelinne ehitus on keerukas. Seal tammetõrudest toituvad ja ka Huumust on mõõdukalt ning kasvavad enamasti lehtpuud. Näited: kõigesööjad imetajad. Enamus elavad lehtmetsad raua- ja alumiiniumiühendid harilik tamm, kanarbik, sinilill, terve aasta ilma talveuneta. Siin on on püsivad. suhkruvaher, pöök, sarapuu. ka linde kes toituvad puude seemnetes. Rändlinnud on enamasti
Karjakasvatus. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima kaks kliimatüüpi: 1) mereline kliima sademeterikas, aastaringne temperatuuride amplituud väike: talvel soe, suvel jahe 2) mandriline kliima kuiv, aastaringne temperatuuride amplituud suur: talvel külm, suvel soe 3. Piirkonnad Euroopa, USA idarannik, Ida-Hiina 4. Mullastik pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja alumiiniumiühendid. 5. Taimestik ulatuslikud metsad, sügisel värvikirevad. Kõrge puurinde alla kuuluvad pöök, tamm, vaher, kastan. Madalamas rindes on kask, paju, haab. Põõsad: sarapuu, kuslapuu. Rohu- ja samblarinnet palju. 6. Loomastik Peamiselt imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest. Mõned jäävad talveunne. Kiskjaid vähe, kuna kütitakse palju. Põhilised loomad: metssiga, pesukaru, nugis, hirv, naarits, pruunkaru. 7
Joonis 1. Lennuk 3 2. ALUMIINIUMSULAMID Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärselt väike tihedus ja hea vastupidavus korrosioonile. Alumiinium ja selle sulamid on olulised lennunduses ja muudes transpordisektorites. Kõige kasulikumad alumiiniumiühendid on oksiidid ja sulfaadid. Alumiiniumi sulamise meetodiga teiste metallidega (vask, magneesium, mangaan, jne) ja vastavalt selle termotöötlusega saadakse sulameid, mis on palju kordi tugevamad kui alumiinium. 2.1 Duralumiinium Suurem grupp ülitugevast alumiiniumisulamist, mis sisaldavad põhikomponendina vase, on tuntud kui duralumiinium. Puhta alumiiniumi suhteliselt kõrge korrosioonikindlus on põhjustatud oma pinnal oksiidikihi olemasolekust
kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele soodne ja mullad sobivad maaharimiseks. Ka Eesti asub leht- ja segametsade levikualal. Leht- ja segametsavööndi peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmullas on huumust mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad. Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskjaid ja muid ulukeid on ohtra küttimise ja tiheda asustuse tõttu väheks jäänud. Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Rändlinnud on siin enamasti putuktoidulised. Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused
Naftast saadud kütused ei sobi kohe kasutamiseks kuna sisaldavad väävliühendeid, hapnikuühendeid, vaikaineid ja küllastamata süsivesinikke. Happepuhastus seisneb selles, et vedelkütus juhitakse läbi väävelhappe kihi. Vaikained reageerivad väävelhappega ja moodustavad sette nn happegudrooni. Happegudroon eraldatakse kütusest tsentrifuugi abil. Adsorptsioonpuhastuse korral juhitakse bensiiniaurud läbi 3...6 m paksuse aktiivmulla kihi. Aktiivmullas leiduvad alumiiniumiühendid toimivad katalüsaatorina. Nafteenhapped, polümerisatsiooniproduktid ning vaikained adsorbeeruvad mullabooride pinnale. Sellele puhastusele järgneb leelispuhastus. Leelispuhastus toimub NaOH lahusega. Selle protsessi käigus eraldatakse kütusest fenoolid, nafteenhapped, väävelvesinik, väävelhappe jäägid, tioolid jm väävliühendid. Väheneb kütuse happesus ja väävlisisaldus. Reaktsioonisaadused settivad. Pärast leelispuhastust segatakse kütus veega
elemendina, mida leidub maakoores. Puhtal kujul alumiiniumi ei leidu, kuna see seguneb väga lihtsalt teiste elementidega. [1] Alumiiniumil on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärselt väike tihedus ja hea vastupidavus korrosioonile. Alumiinium ja selle sulamid on olulised lennunduses ja muudes transpordisektorites. Kõige kasulikumad alumiiniumiühendid on oksiidid ja sulfaadid. Vaatamata alumiiniumi laiale levikule looduses ei ole teada ühtegi eluvormi, kes tarbiks alumiiniumi soolasid. Laia leviku tõttu on alumiiniumühendite bioloogiline kasulikkus siiani teadlaste huviobjektiks. [2] 1.1. Tootmine Puhast alumiiniumi ei esine looduses puhtal kujul. Alumiiniumi toodetakse peamiselt elektriga, mis kujunes välja aastal 1886 ning on kasutusel tänaseni. [3]
Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nim alumiiniumiks. Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel). Kuid umbes 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine on alumiiniumoksiid Al2O3. Alumiiniumühendid on väga püsivad. Et saada neist metallist alumiiniumi, tuleb kasutada väga
· Kliimavööde parasvööde · Kliima kaks kliimatüüpi: 1) mereline kliima sademeterikas, aastaringne temperatuuride amplituud väike: talvel soe, suvel jahe 2) mandriline kliima kuiv, aastaringne temperatuuride amplituud suur: talvel külm, suvel soe · Piirkonnad Euroopa, USA idarannik, Ida-Hiina · Mullastik pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja alumiiniumiühendid. · Taimestik ulatuslikud metsad, sügisel värvikirevad. Kõrge puurinde alla kuuluvad pöök, tamm, vaher, kastan. Madalamas rindes on kask, paju, haab. Põõsad: sarapuu, kuslapuu. Rohu- ja samblarinnet palju. · Loomastik Peamiselt imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest. Mõned jäävad talveunne. Kiskjaid vähe, kuna kütitakse palju. Põhilised loomad: metssiga,
Naftast saadud kütused ei sobi kohe kasutamiseks kuna sisaldavad väävliühendeid, hapnikuühendeid, vaikaineid ja küllastamata süsivesinikke. Happepuhastus seisneb selles, et vedelkütus juhitakse läbi väävelhappe kihi. Vaikained reageerivad väävelhappega ja moodustavad sette nn happegudrooni. Happegudroon eraldatakse kütusest tsentrifuugi abil. Adsorptsioonpuhastuse korral juhitakse bensiiniaurud läbi 3...6 m paksuse aktiivmulla kihi. Aktiivmullas leiduvad alumiiniumiühendid toimivad katalüsaatorina. Nafteenhapped, polümerisatsiooniproduktid ning vaikained adsorbeeruvad mullabooride pinnale. Sellele puhastusele järgneb leelispuhastus. Leelispuhastus toimub NaOH lahusega. Selle protsessi käigus eraldatakse kütusest fenoolid, nafteenhapped, väävelvesinik, väävelhappe jäägid, tioolid jm väävliühendid. Väheneb kütuse happesus ja väävlisisaldus. Reaktsioonisaadused settivad. Pärast leelispuhastust segatakse kütus veega
Naftast saadud kütused ei sobi kohe kasutamiseks kuna sisaldavad väävliühendeid, hapnikuühendeid, vaikaineid ja küllastamata süsivesinikke. Happepuhastus seisneb selles, et vedelkütus juhitakse läbi väävelhappe kihi. Vaikained reageerivad väävelhappega ja moodustavad sette nn happegudrooni. Happegudroon eraldatakse kütusest tsentrifuugi abil. Adsorptsioonpuhastuse korral juhitakse bensiiniaurud läbi 3...6 m paksuse aktiivmulla kihi. Aktiivmullas leiduvad alumiiniumiühendid toimivad katalüsaatorina. Nafteenhapped, polümerisatsiooniproduktid ning vaikained adsorbeeruvad mullabooride pinnale. Sellele puhastusele järgneb leelispuhastus. Leelispuhastus toimub NaOH lahusega. Selle protsessi käigus eraldatakse kütusest fenoolid, nafteenhapped, väävelvesinik, väävelhappe jäägid, tioolid jm väävliühendid. Väheneb kütuse happesus ja väävlisisaldus. Reaktsioonisaadused settivad. Pärast leelispuhastust segatakse kütus veega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
