nõudmised TURUNÕUDLUSEKS. Nagu iga üksikisiku nõudmine, näitab ka turunõudlus alati hinnamõju. Hinnamuutusemõju kogusele, mida tarbijad ostavad, on nõudluse hinnaelastsus. Kui väike hinnamuutus toob kaasa suure nõutava koguse muutuse, on hinnamõju suur ja nõudlus elastne. Sellisel juhul vähendab kõrgem hind kogutulu. Kui hinnamõju on väike, on nõudlus jäik, sellisel juhul suurendab kõrgem hind kogutulu. 4.peatükk Pakkumine Ettevõtted puutuvad kokku alternatiivkuludega, mil tahes nad tooteid ja teenuseid toodavad. Kulu, mida nad kannavad, et toota oma kaupu lisakogustes, on tuntud PIIRKULUNA. Piirkulu tõuseb tavaliselt koos tootmismahu arvuga, sest tootmine kasutab kallimaid ressursse ja meetodeid, et tootmise taset tõsta. Majandusteaduses tähendab PAKKUMINE toote erinevaid koguseid, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Tootjad soovivad müüa mingit kaupa kõrgemate hindadega
aspekti. 1.2 Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremale. Tootmisvõimaluste raja sellist kuju tingib ressursside piiratus. Kui majandus asub tootmisvõimaluste rajal, siis tähendab see, et ressursid on täielikult kasutatud. Kasvavate alternatiivkulude seadus kasvavate alternatiivkuludega on tegemist vaid siis, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver illustreerib graafiliselt nappust, valikut ja alternatiivkulu. 1.3 Turg ja majandus Majanduse mikrotasandil on põhilisteks majandusliku valiku tegijateks kodumajapidamised ja ettevõtted. Kodumajapidamine inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid, mis puudutavad tarbimist ja säästmist. Seega on kodumajapidamised peamised tarbimisotsuste tegijad
toota ja kellele toota? nõud luskõverat. Nõudluse muutust näitab kogu Majandusteadus jaguneb kaheks haruks: makroja nõudluskõvera nihe paremale või vasakule. mikroökonoomikaks. Makroökonoomika te ge - leb ma janduse kui tervikuga, mikroökonoo mika pakkumine uurib üksikisikute ja ettevõtete tegutsemist majanduses. Ettevõtted puutuvad kokku alternatiivkuludega, mil tahes nad tooteid ja teenuseid toodavad. Kulu, Turumajandus mida nad kannavad, et toota oma kaupu lisakogustes, Vaba ettevõtluse alustoed eraomand, spetsia li - on tuntud piirkuluna. Piirkulu tõuseb seerumine, vaba tahtlik vahetus, hinnasüsteem, turukonkurents tavaliselt koos tootmismahu kasvuga, sest tootmine
kõver koosneb lühiperioodi keskmiste kulude miinimumidest ning selle järgi tehakse firma tegevuse plaane. 15. Majanduskasum-arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. arvestuslik kasum-firma kogutulu ja otseste kulude vahe normaalkasum- tootmistegevusest saadab tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuludega, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas(harus) 16. Täielik konkurents on turusituatsioon, kus ükski individuaalne tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada. a. Firmade suur arv b. Homogeenne kaup c. Sisenemis- ja väljumisbarjääride puudumine d. Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon
jagada, järelikult ilmnevad ka alternatiivkulud (e loobumiskulud); 22. 1.c kiirem majanduskasv saavutatakse kapitalikaupade (e investeerimiskaupade) eelistamisega, kuid seda ilmselt tarbimise arvel; 2.b seespool TVK-d tootes ei ole ressursid/tootmistegurid maksimaalselt ja efektiivselt ära kasutatud; 23. d; ceteris paribus e muude tingimuste püsivaks jäädes; 24. d; TVK nihkub väljapoole e tootmisvõimalused kasvavad; 25. a; tegemist on konstantsete alternatiivkuludega, tootmistegureid on ilma kadudeta võimalik ühe toodangu valmistamiselt ümber suunata teisele; Näiteks kampsunid ja käpikud; 26. c; pangem tähele, et küsitakse ,,mis ei nihuta!" a) vastuses nimetatu nihutab TVK-d sissepoole, b) vastuses nimetatu väljapoole ja c) vastusega esitatu väljapoole; 27. a; kui investeeringuid tehakse vähem (kapitali e investeerimiskaubad) siis tekib raskusi isegi nn
konkureeriksid omavahel ning hind kujuneks välja nõudluse ja pakkumise võrdumiskohas. 13. Mille poolest erinevad avalikud ja individuaalhüvised? Individuaalhüviste tootmist finantseeritakse müügituludest, avalike peab teist moodi finantseerima; individuaalhüviste toodangumahu määrab hinna ja tootmise piirkulu võrdlus, avalike optimaalse koguse korral võrduvad avaliku hüve tarbimise subjektiivsed alternatiivkulud nende tootmise objektiivsete alternatiivkuludega; individuaalhüvise ostja ei ole vaja selle kasulikkust salata, avaliku puhul on aga hea mõte seda teiste silmis maha teha, et ise rohkem nautida; individuaalhüvise tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiiranguga, avalike puhul on aga levinud mõtteviis, et neid võib kasutada tasuta – ’jänesed’. 5 14. Milliseid turutõrkeid on võimalik loetleda? Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg,
13. Mille poolest erinevad avalikud ja individuaalhüvised? Individuaalhüviste tootmist finantseeritakse müügituludest, avalike peab teist moodi finantseerima; individuaalhüviste 6 toodangumahu määrab hinna ja tootmise piirkulu võrdlus, avalike optimaalse koguse korral võrduvad avaliku hüve tarbimise subjektiivsed alternatiivkulud nende tootmise objektiivsete alternatiivkuludega; individuaalhüvise ostja ei ole vaja selle kasulikkust salata, avaliku puhul on aga hea mõte seda teiste silmis maha teha, et ise rohkem nautida; individuaalhüvise tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiiranguga, avalike puhul on aga levinud mõtteviis, et neid võib kasutada tasuta 'jänesed'. 14. Milliseid turutõrkeid on võimalik loetleda? Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg, moraalirisk, ebasoodne valim, liiga suur või väike individuaalne tarbimine, ebaõiglane
13. Mille poolest erinevad avalikud ja individuaalhüvised? Individuaalhüviste tootmist finantseeritakse müügituludest, avalike peab teist moodi finantseerima; individuaalhüviste 6 toodangumahu määrab hinna ja tootmise piirkulu võrdlus, avalike optimaalse koguse korral võrduvad avaliku hüve tarbimise subjektiivsed alternatiivkulud nende tootmise objektiivsete alternatiivkuludega; individuaalhüvise ostja ei ole vaja selle kasulikkust salata, avaliku puhul on aga hea mõte seda teiste silmis maha teha, et ise rohkem nautida; individuaalhüvise tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiiranguga, avalike puhul on aga levinud mõtteviis, et neid võib kasutada tasuta – ’jänesed’. 14. Milliseid turutõrkeid on võimalik loetleda? Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg, moraalirisk, ebasoodne valim, liiga suur või väike individuaalne tarbimine, ebaõiglane
( müüjaid), kusjuures iga firma toodab diferentseeritud produkti. Selles turu struktuuris on ühendatud nii monopoli kui täieliku konkurentsi elemendid. Muutuvkulu on kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. Muutuvressurss on firma poolt kasutatav mistahes tootmistegur, mille suurus on muutuv, seda isegi lühiperioodil. Normaalkasum on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuludega, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks. On vajalik selleks, et antud ressursse kasutataks just selles firmas ( harus). Mikroökonoomikas peetakse normaalkasumit tootmiskulu osaks. Normaalkaup on kaup(hüvis), mille nõudlus suureneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Enamikku kaupu peetakse normaalkaupadeks. Normatiivne majandusteadus on majandusanalüüs või diskussioon, mille käigus
· 0 · 65 · 10 · 60 · 20 · 52 · 30 · 38 · 40 · 0 o Liikumisel piki TVK alla alternatiivkulu kasvab. · Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Kasvavate alternatiivkuludega on tegemist siis, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks. o Kuid on olemas ka sellised ressursis, mida saab kasutada mitmesuguste hüviste tootmiseks. Sel juhul alternatiivkulud on konstantsed. Sel juhul on TVK sirgjoon. o Punktid, mis asuvad väljaspool kõverat (paremal), pole ressursside olemasoleva mahu korral kättesaadavad.
annaabi.ee 
