põhiõigust · 1911 vaeslaste varjupaik Lapsed haldasid varjupaika ise · 1919 nõudis ta USA, Suurbritannia ja Saksamaa pedagoogide toel lastele oma põhiseadust · 5a hiljem- Genfi Laste Õiguste Deklaratsioon Tappev ebausk · Tansaanias 150 000 albiinot · Suures ohus, sest neid kütitakse · Albiinode kehaosi peetakse õnnetoovaks · Vajavad kaitset päiksese ja inimeste eest · Paljud põevad ka nahavähki · Elavad almustest · Elu albiinona Aafrikas on põhimõtteliselt surm Tansaania · Asub Aafrika idaosas · Rahvaarv: 40 213160 (2008) · Pindala: 945 087 km2 veekogusi: 59 050 km2 · Riigikord: Vabariik · Rahaühik: Tansaania shilling (TZS) 1 TZS = 0,008826 EEK · Pealinn Dodomas · Riigikeel: inglise ja suahiili keel · Maismaapiir 7 riigiga · Idast piirneb India ookeaniga · Leidub põlisrahvaid (masaid)
Ta ei enneta sündmuste tagajärgi või siis ei pea neid kuigi olulisteks. Tema tormakusest ja ruttavast käitumisviisist võib aru saada, kui üritusest proovida võimalikult paljut ühe korraga. Tegemist on vangistuses elanud hingega, kes ühtäkki välja pääsedes tahab kohe ja korraga saada kõike, mis sinnamaani saamata oli jäänud. Ta kasutab võimalust olla ise peremees elamises, kus siiani oli ta elatunud vaid puurivarbade vahelt annetatud almustest. Vabanedes saab Huhuu toimida iseenda äranägemise järgi ning toimepandud julmusi koera vastu võib pidada rõhutud ja alandatud karakterile omaseks väljaelamiseks. Mis tahes rahvuse, rühma või indiviidi alandamine on ohtlik, sest mingil hetkel, tunneb alandatu loomuomast vajadust olla ise kellestki üle või maksta kätte või hakata vastu rõhujatele. Seda käitumisviisi saabki lugeja näha Huhuu peal. Hiljem aga mõistab Huhuu, et toidu hankimine on keerulisem, kui varemalt
Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega. Kerjusmungaordud- Kerjusmungaordud hakkasid tekkima alates 13.sajandi algusest vastureaktsioonina kirikuelu ilmalikustumisele ja ketserlusele. Paljudele ei meeldinud varasemate kloostrite (benediktlaste) liigne rikkus ja ilmalikele sarnanev elulaad. Samuti jäid maal asuvad kloostrid eemale 11.sajandist taastekkinud linnadest ja sealsest usuelust. Kerjusmunkadel ja ordudel ei tohtinud olla varandust, nad pidid elatuma füüsilisest tööst ja almustest ning ühitama kloostrielu usu levitamisega. Aja jooksul kerjusmungaordud järk-järgult kaugenesid totaalsest vaesuse põhimõttest (said annetustena maid ja varandusi). mungaordud, kelle seast suurima tuntuse ning mõju saavutasid dominiiklased. Alustanud põliselanike kaitsjaina, muutusid nad peagi suurmaaomanikeks, kes kasutasid oma valduste harimiseks põliselanike tööjõudu. Selleks, et neid paremini kristianiseerida, ohjes hoida ja tööle sundida, koondati nad erilistesse asulatesse,
saja tuhande. Riigi ainus asfalteeritud maantee on ehitatud Luang Prabangi ja Vientiane vahele. Maanteeks on seda kitsast ja aukliku rada natuke liiga hästi nimetatud, aga tegu on ikkagi ainsa kõvakattega teega. Linnadest väljas, mägede vahel võib näha erilisi elumaju. Hooned on ehitatud vaevalt poole meetri kaugusele teest, kuristiku äärele. Kui majadel oleks tagauks, oleks sealt kukkumist küll ja veel. Laose kombe kohaselt elavad mungad almustest. Tänapäeval on mungad sundolukorras, kus nad peavad varahommikul tänavatel turistide käest toitu koguma, mida ärimehed turistidele müüvad. Kuna pidevalt riknenud toit ja pildistamine on munkadele almuse kogumise ebameeldivaks muutnud, soovivad nad sellest loobuda. Valitsus aga on ähvardanud asendada mungad näitlejatega, kuna see tseremoonia on riigile tulus tuluallikas. Vientianes asub ka Laose vanim ja tähtsaim religioossne rajatist, kuldne That Luangi klooster.
· Taavet kohtab kõrtsis Käo Pauli, kes Aiaste noort peremeest oksjoni pärast mõnitab. Pärast kõrtsiskäimist laseb Taavet Pauli kiuste oma tarele sindelkatuse peale lüüa, mis Roosile pahameelt teeb, kuna vihm rikub palju mööblit ning naisele ei meeldi mehe kerglased ettevõtmised. · Oksjonil ostab Käo Paul Aiaste looreha ning lambad. Mees tahab need Taavetile armuliselt tagasi anda, kuid Aiaste peremees teatab, et nende talu ei ela almustest ning tal on palju parem looreha juba ees ootamas. · Eesneri Eedi, kellele meeldib matsakas talutüdruk Maimu, jääb Aurukatla trumlisse kinni ning kaotab käe. Naised on paanikas ning ka talumeestel on kahju, et noor inimene eluks ajas sandiks jääb. · Taavet tahab samuti (nagu ka Paul), et Lukisepa Elmar tema viljasaagile mõne osa juurde lisaks (NB! Taavetil on raha niigi otsakorral ja vallasvara oksjonil maha müüdud). KOLMAS TANTS
Sealt ka dominikaanide hüüdnimi - "domini canes", Issanda koerad. Frantsisklaste ordu. Franciscus sündis 1182. aastal Assisi linnas. Tema pärisnimi oli Giovanni Bernardone. Teda kutsuti Francescoks. Nii hakati kutsuma tema ümber tekkinud kogukonda frantsisklased. Teise nimetusega Väiksemate Vendade ordu. Ordu eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesematele inimestele. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades ennast almustest või lihtsat tööd tehes. Fransisklaste näoli oligi tegemist kerjusmungaorduga. Franciscus kirjutas lihtsa ordureegli, mille paavst Honorius III bullaga kinnitas aastal 1223. Piduriks munkluse edasisele laienemisele sai religioosse ja ilmaliku elu ideoloogiline ja praktiline erinevus. Kõige suuremad lõhed tulenesid kloostrisüsteemi soovist kehastada täiuslikkust. Munkluse üks põhiline ideoloogia, et apostlite elu võrdub kloostrielu, ei pidanud enam paika
9. sajandil levisid ettekirjutused pidalitõbiste eraldamisest ning nende majade, riiete, mööbli ja muude asjade põletamisest Üleeuroopalises näljahädas süüdistati ka juute ja pidalitõbiseid kuna arvati, et nad mürgitasid kaeve ja allikaid Pidalitõbistel keelati elada koos tervete inimestega ning linnaelanikel keelati anda pidalitõbistele peavarju Kerjused Kerjused rändasid mööda maad ringi ja elatusid almustest Keskajal karistati inimesi köndistades Selline inimene oli elu lõpuni häbimärgistatud ja tal polnud muud väljapääsu kui hakata kerjama Mõned inimesed loobusid vabatahtlikult oma varast ning hakkasid kerjama, nii soovisid nad järgida Kristust Hiliskeskajal oli kerjuste ülal pidamine linnale tõsiseks majanduslikuks koormaks Töötati välja kerjusteseadused, mis lubasid linnas kerjata ainult kohalikel või paiksetel kerjustel Rändavad kerjused aeti linnast minema
nihutatud väliselt riituselt kõigest ilmalikust loobumisele ja asketismile ehk meeleliste püüdluste mahasurumisele (Partridge; 2006 lk 166). Parsva ja Mahavira askeetlik eluviis oli justkui vastandusvorm tollasele ühiskondlikule ning intellektuaasele ebastabiilsusele (Bowker; 2005 lk 57). Peale Mahavira surma koondusid džainistidest erakud kogudusteks. Nende kohustuseks oli anda vanne loobuda omandist, seega sõltusid mungad nendega samu vaateid jagavate inimeste almustest ning tekkisid ka ilmikute kogudused. Mungakogudustele tehtud annetusi loetlevad kirjutised paigutuvad meie ajaarvamise algusesse. Iga kogudust juhtis õpetaja. Švetambara džainismis on koguduse juht autoriteet – Mahavira jüngri Sudharmanist põlvnevate õpetajate jadast. Džainistid jõudsid Lõuna-Indiasse umbes 2. saj eKr, sellest annavad aimu Kalingast leitud kirjutised. Digambara džainism mõjutas Lõuna-India usundit ja kultuuri peaaegu tuhande aasta vältel. (Partridge; 2006 lk 166)
päevasel jumalateenistusel, töötama kogukonna ülalpidamiseks kloostri majapidamises ja harima end raamatuid lugedes. Tsitertslased: Nende ordu tekkis 11. sajandi lõpul . Oma nime said nad oma kloostri Citeaux'i järgi, mis asub Prantsusmaal. Järgisid Benedictuse reegleid, ehitasid kloostreid asustamatta aladele. Nad algatasid Neitsi Maarja kultuse. Kerjusmungaordud: Kloostrid asusid linnades. Näiteks Frantsistlaste ordu- hallid vennad, elasid almustest, olid vaesed ja paljajalu käisid. Dominiiklaste ordu- mustad vennad, haritud, jutustasid ketserluse vastu, juhtisid inkvisisatsiooni. *Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni mõju Euroopas. Revolutsiooni tulemused: · lõpp absolutistlikule monarhiale · 1804. sai Prantsusmaast keisririik, tänu Napoleonile, kes ennast keisriks nimetas. · Muudeti halduskorraldust · võeti vastu tsiviilkoodeks ja seadustati uus kapitalistlik kord
Diogenes otsustas oma isa ületada, püüdes moonutada maailma ,,kehtivust" või vahetusväärtust - just nagu isa oli püüdnud teha rahaga. Konventsionaalsed sildid nagu kuningas, au, tarkus või õnn olid tema arvates sotsiaalsed maksevahendid või ,,rahaühikud", mis olid tema arvates tühised ja sisutud. Eraelus põlgas Diogenes ära nii konventsionaalse religiooni, tavapärased kombed, eluviisi, toidu ja moe. Ta elas kerjusena almustest ja kuulutas oma vendlust mitte ainult kõikide inimeste, vaid ka suisa loomadega. Legend räägib, et kord külastanud teda Aleksander Suur ning küsinud, mida saaks ta Diogenese heaks teha. ,,Mine valguse eest ära", oli Diogenese vastus. Ta elas ekstreemselt primitiivsetes tingimustes, mis andis talle hüüdnime ,,küünik", mis kreeka keeles tähendab koeralikkust. Esialgselt tähistaski termin ,,küünik" kedagi, kes on ühiskonnast tagasi tõmbunud ning elab looduslähedast elu.
Tavaliselt võetakse pere suuruseks viis inimest. 9. sajandi Pariisis olevas majandusloendis mainitud üle 8000 inimese, kirjas ka naised ja lapsed. Tüdrukuid vähem kas kui vähem tähtsaid ei pandud kirja? Või surid rohkem? Taani hindamisraamatus puuduvad mõned asulad, mille olemasolu on arheoloogiliselt kindel. Marginaalid on äärmusrühmadesse kuuluvad inimesed, kellelt pole makse võtta, nt pro 1 kerjused jm. /3 elanikkonnast elas almustest. 5 DEMOGRAAFIA Sündimus =abielu viljakus =abiellumise vanus (abielunaise noorus, tavaliselt 12.a) Abielu =majanduslik ja/või poliitiline tehing (tütar kapital) Talupoegade seas abielu eelduseks võime peret ülal pidada. Taludes naisevõtmine =võimalus hankida lisa tööjõudu Suur osa rahvastikust ei saanud lubada abiellumist, abieluväliste laste ellujäämine kaheldav. Näiteks
Teised seotud ilmaliku eluga, aga see on kõrgem eesmärk. Inimene tegeleb erinevates eluetappides erinevate eesmärkide saavutamisega. Esimene faas on see, mil ta on õpilane (elab guru või õpetajaga koos, istub jalgade juures maas, kuulab õpetusi, omandab religioosseid teadmisi), teine faas hõlmab neid kolme elueesmärki tervikuna (selles faasis saab lapsed, abiellub, peab üleval neid, kes on teistes elufaasides). Järgmisena on ta metsaelanik ja siis nälgiv rändaskeet (toitub almustest, ootab surma). Tänapäeva Indias see päris nii pole, kuid see on traditsiooniline arusaam läbi elu kulgemisest. 500eKr 500 pKr mutuus religioon rahvalikumaks, nim eepiliseks ajastuks, tekkisid eeposed: Mahabharata, Ramayana. Arvati, et eepose kuulamine toob ka religioosset kasu. Mahabharata tekib selline kontseptsioon nagu Ahimsa ehk vägivallatus. Seal ka terve peatükk sellest, kuhu palverännakuid teha tuleks. Bhakti intiimset laadi pühendumus
annaabi.ee 
