– Negatiivne definitsioon samuti probleemne: “Haldus on kõik see, mis jääb üle, kui jätta välja seadusandlus ja kohtumõistmine.” Võimude lahusus Võimude lahususe põhimõtte “rikkumine” Avaliku ja eraõiguse eristamine • Eraõigus: privaatautonoomia, lepinguvabadus • Avalik õigus: seaduse ülimuslikkus, nn jäik õigus • Kuidas eristada? – Huviteooria (kas tegu on avalike või erahuvidega?) – Alluvussuhte teooria (kas pooled asusid õigussuhtesse lepinguvabaduse tingimustes?) – Subjektiteooria Avaliku ja eraõiguse eristamine • Avalik õigus • Eraõigus – on reguleeritud rohketes eri valdkonda – on kodifitseeritud põhiliselt järgmistes puudutavates seadustes; seadustes: TsÜS, VÕS, AÕS, PerS, PärS,
ekspluateerimise eest Orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele Lapse õigus osa võtta lastekaitseprogrammide väljatöötamisest Lapse sotsiaalsete õiguste piiramine ainult seaduslikel alustel ja last arvestavalt Avalik õigus On reguleeritud rohketes eri valdkonda puudutavates seadustes On loodud ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides On iseloomustatav kodaniku alluvussuhte põhimõttega Tunneb halduse ja isikute vaheliste õigussuhete kujundamisvahendina ühepoolselt antud võimuakti Eraõigus On kodifitseeritud põhiliselt järgmistes seadustes: TsÜS, VÕS, AÕS, PKS, PärS On loodud üksikute asjade korrastamiseks individuaalhuvides Lähtub tegutsevate isikute võrdsuse positsioonist Nõuab õigussuhete reguleerimiseks põhiliselt mõlema poole kokkulepet
4. Resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus. 15. Subsumptsioon eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16. Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja. Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt
Aastal sõlmitud Augsburgi rahu esimene ja kõige olulisem põhimõte cuius regio, eius religio saavutas usulise ühtsuse ühe riigi territooriumil. Aktsepteeritavaks muutus kaks usutunnistust: katoliiklus ja Augsburgi Usk ehk luterlus. Kõik muud usutunnistused ei olnud lubatud ja keelatud usutunnistuse järgijad kuulutati kõik ketseriteks. Cuius regio, eius religio põhimõte läks vastuollu varem valitsenud katoliikliku õpetusega, kus seisis, et kuningad peavad alluma Paavstile. Sellise alluvussuhte abil arvati kinnistatavat tugevat koostööd ilmaliku ja jumaliku institutsioonide vahel ning vähendada poliitilisi võitlusi. Seega cuius regio, eius religio põhimõtte sissetoomine rahulepingusse tähendas kirikliku võimu taandamist riikliku valitseja kohalt. Edaspidi kehtis põhimõte, et valitseja usk on tema valitsetava riigi ja selle elanike usk. 16. sajandil toodi välja ka uudne põhimõte nendele riigi
Eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16 Argumentum a fortiori (A. Aarnio) – Rõhutamine. Confidential SORAINEN – 5/13 – Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet – üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja. Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt
Eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16 Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Rõhutamine. Confidential SORAINEN 5/13 Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja. Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt
ümberjagamisi. Tagajärg: jäeti Euroopa kaardile püsiv jälg, sest nende põhjal hakkasid aeg- ajalt kujunema mitmed tulevased suurriigid ja rahvad. Feodaalkorra tekkimise põhjused ja feodaalsüsteemi sisuline pool (osapooled ja nende kohustused, ning areng Lääne-Euroopas. Keskaegses Euroopas puudus tugev administratiivne ja keskvõim – seega sai valitsemine rajaneda isiklikel suhetel. Fodoaalkorda võib mõista kui ühiskonna valitsemise viisi, mis põhineb alluvussuhte võrgustikel. Keskaegne Euroopa oli fedoaaltsivilisatsioon, kus ühiskond jagunes kolmeks seisuseks (nim eelpool). Fedoaalkorra aluseks oli isanda ehk senjööri ja vasalli ehk läänimehe suhe- vasall vandus truudus ja sai selle eest feoodi ehk maavalduse koos talupoegadega ehk lääni. Vasall abistas ja andis nõu isandale ning toetama tema poliitikat. Fedoaalsüsteem kujunes välja juba Karolingide ajal. Alates 11. sajandist
*diskursed objektid eksisteerivad objekiivselt, aga oma tähenduse saavad nad alles siis, kui nad saavad mingi kasutuse *maavärinad loodusfakt eksisteerivad objektiivselt ( on koguaeg olemas olnud) asetame nad diskursuse sisse loodusfaktid, aga samas ka jumalaviha jne diskursus ei m äära neid ära, aga asteadaes nad diskursusesse, saame neist alles rääkima hakata *tähendused, mis luuakse diskursuse väljas kutsuvad esile inimtegevust ka poliitilist tegevust *alluvussuhte käsitlemine rusuvussuhtena konfliktid *artikulatisoon erinevad ideed artikuleeritakse erineval viisil. CULTURAL STUDIES *S. Hall (Birnighami koolkond) stukturalism * kultuuriobjektidel pole kindlat sisu, see tekib alles p ärast atrikulatsiooni, teatav dialog. Tähendust pole ette olemas *oleme ise kunstinähtuste tarbijana aktiivsed 36 *näide artikulatsioonist nigger ei tsau öelda USAs Bronxis kellegi, aga samas r äpiplaadid pidevalt sisaldavad väga tihti seda sõna
kokku lepitud (VÕS § 619). Käsunduslepingu tunnused on: teenuse osutamine, töö iseseisev korraldamine, isikliku täitmise eeldamine, võib olla nii tasuline kui tasuta. Käsundusleping annab töölepingule uldise raami, kuid siiski on tegemist erinevate lepingutega. Käsunduslepinguga töötavad nt advokaadid, arstid (erapraksise puhul), erinevate spetsialistide töö. Erinevus põhineb alluvussuhte alusel. Töölepingu ja käsunduslepingu erisused Tööleping: töö tegemist korraldab tööandja töötaja täidab kohustusi isiklikult tasuline leping Käsundusleping: käsundisaaja korraldab oma tegevust ise 4 eeldatakse, et käsundisaaja täidab kohustusi isiklikult tasu makstakse siis, kui selles on kokku lepitud
Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Mis on tsiviilõiguse ja eraõiguse vahe? Tsiviilõigus on eraõiguse haru. Eraõiguses puuduvad alluvussuhted. Tsiviilõiguses võivad varalised ja mittevaralised suhted olla korraga, eraõiguse muudes ei harudes ei pruugi olla. Poolte võrdsuse põhimõte on eraõiguse üks element. Karistusõigus reguleerib suhteid nt alluvussuhte alusel (vastand). Eristada saab kahte tuntumat tsiviilõiguse süsteemi: 1) institutsioonilist ja 2) pandektilist süsteemi. Institutsiooniline süsteem on saanud oma nimetuse ja sisu Rooma õigusest. Siit tulenevalt jagatakse tsiviilõigusnormid institutsioonilise süsteemi puhul kolme suurde gruppi: 1) isikutega seotud normid, 2) asjaõigused, 3) õiguste omandamise viisid. Kogu õigus, mida kasutati Roomas, käis kas isikute, asjade või haige kohta. Sellest ka eraõiguse