Iseseisev Tšehhoslovakkia riik lakkas olemast. 23. märtsil 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma Klaipedesse. Sama kuu lõpus nõudis Hitler endale ka Gdanskit, mille järgi saadi aru, et Poola on järgmine ohver. 31. märtsil teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga. 23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis oli allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi - Ribbentropi pakt. Lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Seega 1933. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ega täitnud enam Locarno lepingut. Sellega tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu ning Hitler hakkas pidama sõjaplaane. Hitler esitas ultimaatumeid Leedule ja viis oma väed Klaipedesse ning Austriale, see riik alistus
Prantsusmaa ettepanekul rakendati Euroopa riikides Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitika. Kuid diktatuurid ignoreerisid seda ning vabariiklastest sõdijaid toetas NSV Liit ja Franco pooldajaid Saksamaa.1939aasta 1. aprillil kuulutas Franco kodusõja lõppenuks ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. 23.augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit Moskvas kõigi suureks üllatuseks omavahelise mittekallaletungilepingu, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt. Lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Salajaselt jagati ära Ida-Euroopa, nii et Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia anastamiseks, kuid Poola pidi pooleks jagatama. Hiljem müüs Saksamaa NSV Liidule ka Leedu, saades vastutasuks osa Poola territooriumist, mis oli kuulunud NSV Liidu mõjusfääri.
Aastail 1985 1988 oli Savisaar Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna, 1982. aastast dotsendina. Suuremat ühiskondliku tuntust tõid talle ETV saadetes osalemised, kuhu kutsus teda Siim Kallas. Perestroika algusaastatel hakkas avaldama Savisaar publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. 1987 aasta sügisel ilmus ajalehes IME projekt, mille nelja allakirjutajate hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest 1980ndatel pälvis Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). Aastal 1987 sai Edgar Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna ,,Majandusmõte". Eesti Televisiooni saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes pakkus ta välja idee teha Eesti Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. 4 Tegevus poliitikuna Aastal 1989 valiti Savisaar NSVL rahvasaadikuks
üksteisega sõtta lükata ,et neud piisavalt nõrgestada ning siis sobival hetkel ülekaalukate jõududega ise sekkuda ja kogu euroopa vallutad; salajased kontaktid hitleriga; Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks aga uut MS , mistõttu t aniemtas hitlerit „ revolutsiooni jäälõhkujaks; 23. august 1939; sõlmiti maailma suureks üllatuseks moskvas ja NSV liidu mittekallaletunigleping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt; lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata eg aosaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus; salajane lisaprotokoll; leping lahutas Ida-Euroop kaheks; NL sai saksamaalt loa Soome, Eesti, Läti ning bessaraabia anastamiseks, Poole pidi pooleks jagatama; MRP sõlmimine tähendas et uus MS võis alata Teise maailmasõja algus 1939-1941 Poola purustamine
diktaatorile vastu hakata ja alistusid. 23.märts 1939 esitas saksamaa ultimaatumi leedule ja viis oma väed klaipedasse. 14. Märts 1939 kuulutas end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Iseseisev Tsehhoslovakkia riik lakkas olemast. 4) MRP 1939. Aasta suvel olid liidust staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka hitler.23. august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotov- Ribbentropi pakt. Allkirjastanud riigid lubasid 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata.Lepingu kõige olulisemaks osaks oli lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida- Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti vallutamiseks, jagati pooleks. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 5) Poola purustamine ja kummaline sõda MRP-iga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks
Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salajasi kontakte Hitleriga. Stalin oli veendunud, et kui ta lükkab tagasi Hitleri ettepaneku mittekallaletungilepingu sõlmimiseks, ei söanda Hitler Poolat rünnata. Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks aga uut maailmasõda, mistõttu ta nimetas Hitlerit „revolutsiooni jäälõhkujaks“. 23. augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP). Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks ja kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia (Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks jagatama
Briti peaminister Neville Chamberlain 29. Septembril 1938 sõlmisisd Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeenimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tsehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid. MRP 23. augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on ajalukku läinud allakirjutajate järgi kui Molotovi-Ribbentropi pakt. Lubati teineteist 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks ja kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida- Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia (Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks minema. Saksamaa müüs kuu aega hiljem sõlmitud
1939.a. suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui Hitler. Kogu suve pidas Stalin läbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga, luues samal ajal salajasi kontakte Hitleriga. Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks uut maailmasõda. 23. Augustil 1939.a. sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mida nimetatakse 6 allakirjutajate järgi Molotov Ribbentropi paktiks (MRP). Sellega lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid: Nõukogude Liit sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia (Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule ka Leedu,
samal ajal salajasi kontakte Hitleriga. Stalin oli veendunud, et kui ta lükkab tagasi Hitleri ettepaneku mittekallaletungilepingu sõlmimiseks, ei söanda Hitler Poolat rünnata. Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks aga uut maailmasõda, mistõttu ta nimetas Hitlerit „revolutsiooni jäälõhkujaks“. 23. augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP). Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks ja kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia (Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega
samal ajal salajasi kontakte Hitleriga. Stalin oli veendunud, et kui ta lükkab tagasi Hitleri ettepaneku mittekallaletungilepingu sõlmimiseks, ei söanda Hitler Poolat rünnata. Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks aga uut maailmasõda, mistõttu ta nimetas Hitlerit ,,revolutsiooni jäälõhkujaks". 23. augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP). Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks ja kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia (Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs
annaabi.ee 
