Korduvad lauseliikmed vastavad samale küsimusele. 7 Mis on rinnastav seos? Rinnastav seos on võrdväärne seos osalausete vahel. 8 Mis on alistav seos? Alistav seos on, kui üks osalause sõltub teisest. Neid ei saa kirjutada iseseisvate lausetena, ilma et tähendus muutuks. 9 Missuguses lausetüübis kasutatakse rinnastavat seost? Rinnastavat seost kasutatakse rindlauses. 10 Missuguses lausetüübis kasutatakse alistuvat seost? Alistuvat seost kasutatakse põimlauses. Märgi sulgudesse, kas tegu on koond-(KL), rind-(KL) või põimlausega(PL). Pane kõik vajalikud kirjavahemärgid. Otsige iseendas ja te leiate kõik! ( PL ) Ta teadis, et kaotab ja valmistus selleks põhjalikult. ( PL ) Armastusele päris lähedane on poolehoid, millest tihti kasvab välja armastus. ( KL ) Isegi suurima õnne ja ülima häda silmapilkudel, vajame kunstnikku. ( KL )
700-aastane orjapõli ja lähiminevikust nõukogude liidu valitsemise stiil on mõjutanud eestlaste suhtumist valitsusaparaati. Enamus olukordades loobudakse dialoogist riigipeadega. Kui teema ei puuduta sind siis ei ole põhjust ka tähelepanu pöörata. Ja kui ollakse seotud olukorraga, siis leitakse, et valitsuse seisukohti ei ole võimalik muuta ja milleks sellega ennast vaevata. Kes vähegi riigiametnikuga suhelnud on, teab, et esmalt tuleks kasutada alistuvat suhtlusstiili. Las ta räägib ära, ma olen nõus, siis mul ei tule hiljem probleeme. Sellist suhtlusstiili eeldab ka riigiapartaat. Eestlane riigiametnikuna kasutab enamjaolt agressiivset suhtlusstiili. Tal ei ole vaja otsida kompromisse, sest kõik, mis ta teha võib, on paberil kirjas ja kui ta teeb nii nagu nõutud, siis ei vastuta ta ka enam. Seesugune positsoonile põhinev, olukorda mittearvestav stereotüüpne suhtlusstiil on levinud ka haridussüsteemis. See,
oli tegu hea looma hirmutunde väljendusega. A. Aspel tõlgendab seda kodulooma elu kirjeldusena. Ka Gustav Suits võtab seda kui hirmutunde teket arusaamatute asjade ees. · Sõjajärgne kriitika: kõik tõlgendused lähtuvad iseenesest marksismist. Sööt väidab, et selles novellis peegelduvad kodanluse hukkumise meeleolud. Sellega nõustuvad ka Päll ja Sõgel. Puhvelile sümoleerib Isand mõistust, Popi alistuvat intelligentsi ja Huhuu jõhkrust. Hint seostab novelli aga Hitlerliku Saksamaaga. Täpsemalt kuidas intelligentsil kästi maalt lahkuda (Einstein, Mann jt.) ning võimu sai endale mõistmatus e. Huhuu. Rahvas oli ikkagi kõigest hoolimata truuks alamaks ja liputas sama nagu Popi Huhuule. See viimane tõlgendus ei pruugi olla ebaloogiline kuna nt. Ka Kafka kirjutas oma prohvetlikud allegooriad enne, kui Euroopas sai võimule diktatuur.
Ja seda hullem kõik tundub nii vaimselt kui füüsiliselt. Filmis oli näha, et need vangid, kes pigem hoidsid tagaplaanile- neil läks ka lihtsamalt. Vang, kes pidevalt võitles vastu valvuritele ja vaidles vastu- sai tunda kõige karmimat kohtlemist. Samuti tuleks vangidel leppida, et nad sellisesse olukorda on sattunud. 8. Nimeta vähemalt 3 olukorda igapäevaelust, kus oleks mõistlikum käituda alistuvalt ja järgida korraldusi. Igapäevaelus tuleks rakendada alistuvat käitumist näiteks koolis ja tööl, kus tuleb järgida täpselt juhiseid ja teha nii nagu inimesel kästakse. Samuti väga tähtis, kui mitte kõige tähtsam olukord on näiteks liikluses, kus on paratamatu see, et inimeste otsused mõjutavad kõiki teisi nende umber. Me peame alistuma liiklusfooridele ja me peame järgima liikluseeskirju. Vastasel juhul valitseks liikluses totaalne kaos. 9. Miks vang nr. 51 (Lendav Mees) tuli vanglaeksperimenti? Mulle
Kõnetoon on mul selge ja tugev, kohati võib-olla liiga range. Teistele võib tunduda,et ma üritan domineerida oma jutuga. Eks tõsisemast suhtlemisstiilist jääbki teistle mulje minu tõsisest esmamuljest. Usun, et see ei ole miinuseks. Pigem tõsise olekuga kui jätta pidevalt naerva ja naljamehe mulje. Agressiivset suhtlemist kasutan üldjuhul arusaamatuste ja vaidluste puhul, kus üks osapool väidab minu infole vastupidist. Seda ainult juhtudel, kui olen kindel, et minul on õige info. Alistuvat suhtlust tuleb ka ette, eriti elukaaslasega. Elus on lihtsalt juhtumeid ja probleeme, kus on targem vahest loobuda vaidlusest. Tühiseid vaidlusi ei ole vaja tekitada kuna neid on eluliselt juba nii palju. Pidev vaidlus, ei muuda meid paremaks. Meil kõigil siin elus on tekkinud arusaamad ja tõekspidamised. Paraku kui satuvad vestlusse erineva arusaamadega inimesed võib tekkida konfliktid. Mul on huvitav omadus, et kui tekib vaidlus, siis jään väliselt hästi rahulikuks
käitumisrepertuaaris. Oluline on neil vahet teha ja eri viise sobivalt kasutada. Hea suhtleja valib teadlikult olukorrale vastava, iga kord isesuguse kombinatsiooni alistuvast, kehtestavast ja agressiivsest käitumisest. See saab võimalikuks, kui osatakse nende kolme vahel vahet teha ja kõhklematult ära tunda, milline neist on sel hetkel kõige tõhusam. Kohane käitumine nõuab selget arusaama iseenda ja ka teiste vajadustest ja õigustest. Seega on tähtis mitte püüda agressiivset ja alistuvat käitumist kui ,,halbu" enda seest välja rookida, vaid leida igale neist sobiv koht. 1. Agressiivne käitumine Agressiivne käitumine on katse saavutada oma eesmärke teiste õiguste, soovide ja vajadustega arvestamata. Agressiivne käitumine tähendab hoolimatut ja jõulist tegutsemist, mis ei arvesta teiste õiguste, soovide ja vajadustega. Soovitud eesmärk iseenesest ei pruugi halb olla, kuid selle viis tekitab meelehärmi nii asjaosalisele endale kui ümbritsevatele inimestele
Teatud situatsioonides võib iseloom muutuda ning vastavalt enda heaolule minna kas agressiivseks või alistuvaks. Agressiivseks enamasti kaitstes enda huve ja arvamusi ning alistuvaks juhul, kui inimene saab sellest ise tulevikus kasu või kui on tegemist endast kõrgemal positsioonil oleva inimesega. Ise arvan, et olen suhteliselt kehtestava iseloomuga, samas tuleb minulgi ette agressiivset ja alistuvat käitumist. Kehtestava sõnumi andmisel on oluline anda teisele tema käitumise hinnangutevaba kirjeldus, tunne, mida see käitumine minus võib tekitada ja mis mõju sellel minu elule on. (Kui sa mulle seda raha homseks ei too, oleme me pettunud, sest siis me ei saa minna sellele ekskursioonile) Peale seda toimub partneri reaktsioon, millele järgneb peegeldav kuulamine ja hiljem jõutakse kokkuleppele või leitakse üheskoos uus lahendus.
arvu ja järjestust. f. Asesõna() ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') g. Määrasõna ehk kvantor h. Abisõnad 3. Süntaktilised seosed: rinnastus ja alistus. a. Süntaktiline seos seos, mis tekkis liitlause osade vahel. Eksisteerib kaks põhiseost rinnastus ja alistusseos.Alistusseos - pea- ja kõrvallause, samuti põhisõna ja laiendi vaheline süntaktiline seos. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks.Rinnastusseos - see on süntaktiliselt võrdväärsete moodustajate vaheline seos. Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad. 4. Lauseliikmed ja neid väljendavad fraasid. a. Lauseliikmed on kindlaid semantilisi ja pragmaatilisi funktsioone täitvad moodustajad. Lauseliikmetel on kindel vorm ja süntaktilised omadused. Tema väljendavad: Öeldis() ehk predikaat on finitiivne verbivorm. /NÄITEKS Poiss
misel, kus huvide ja/või vajaduste vahel on konflikt. See on mõjutamise protsess, kus sageli kasutatakse kõiki konfliktidega toimetuleku võtteid, kuid paremaid tulemusi saavutatakse oskusega teha kompromisse ja leida koostöövõimalusi. Võtmeoskuseks läbirääkimistel on oskus ühildada eesmärgid nii, et osalejad saavad kõik, mida nad tahavad. Võistleva strateegia valinuid saadab uskumus, et elu on võitlus ja eesmärgiks on teine pool nn seljatada. Alistuvat strateegiat kasutavad läbirääkijad kalduvad tundmast vähe huvi oma tulemuste saavutamise vastu. Tegevusetus tähendab enamasti tagasitõmbumist või passiivsust, siin ei ilmutata huvi ei enda ega teise poole huvide suhtes. Võitja-võitja või ka probleemi lahendamise strateegia kasutamisel rakendavad mõlemad osapooled lähenemisviise, mis võimaldavad mõlemal poolel kasu saada, ehk võita. Kompromiss on situatsioon, kus mõlemad pooled on saanud mõõduka lahenduse oma probleemile.
Käed kipuvad olema külmad, higised ja närvilised. Pilkkontakt tuleb vaevaliselt pigem vaatab maha või kõrvale. Kuna ta sageli ei ütle, mida mõtleb, jääb mulje, et ta ei mõtle seda tõsiselt, mida ütleb. Alistuva käitumise plussid: · Aitab vältida konflikte. · Mugav ja turvaline käitumisviis. · Alistuv inimene saab sageli kiita. · Väike vastutuskoorem kui kehtestaval ja agressiivsusel. · Ei süüdistata alistuvat inimest. · Valiku pärast ei saa kritiseerida, sest tema ei vali . · Saavad tuge ja kaitset. · Teiste kontrollimine Kokkuvõtvalt saab alistuv inimene teisi kontrollida, hoidudes samas konfliktist ja vastutusest. Samal ajal on ta oma nõrkuse tõttu kontrollitavate eest kaitstud. Ta kasutab tuntuid käitumismustreid ja pälvib oma isetuse eest kiitust. Pole ime, et inimestel on oma alistuvast käitumisest raske loobuda. 1.2 AGRESSIIVNE STIIL
olukorraga. Kohaneva käitumisega soovitakse lahendada probleem ja samas olla hooliv sellega seotud inimeste suhtes. Oma huvidest taganemine on mõistlik, kui arusaamatuse põhjused on ebaolulised, kui heade suhete säilitamine on tähtis ja loob paremad eeldused tulevikuks või soovitakse jõuda mingisugusegi lahenduseni. Sobib kasutada ka sel juhul, kui teisele poolele on lahendus tõesti vajalik või kui taibatakse oma eksimust. Korduv kasutamine tähendab tegelikult alistuvat käitumist koos kõikide negatiivsete tagajärgedega. 3. Võitlus, domineerimine. See on võit-kaotus stiil, kuna arvestab ainult ühe poole huve. Üks pool võitleb tugevalt ja surub oma lahenduse teisele peale, hoolimata teise poole rahulolematusest. Konflikt muutub teravaks, sest teist poolt ei võeta kuulda ega mõisteta. Kasutatakse siis, kui ei olda nõus oma soovidest loobuma või kui soovitakse teisele igal juhul "ära teha". Kahjustab suhteid. 4
Kas sul on õpitud? Jah, põhiliselt küll. V-V ja V-V mõlemad on vanema tasandil, mõlemad kasutavad probleemist kõneledes üleolevat, kõiketeadvat hääletooni, kuid nad on vestulspartneri suhtes võrdsed nt klatsijuttud, tagarääkimised. L-L ja L-L üks suhtleja ütleb teisele midagi sõbralikult ja võrdselt ning teine vastab samaga. V-L ja L-V üks käitub ülevalt alla positsioonilt ja ootab teiselt alistuvat suhtlemist nt Jälle on leib otsas! Oi, vabanda, ma tõesti ei jõudnud enam poodi minna. 2) Ristuvad : T-T ja V-L üks suhtleja püüab teisega asjalikut, võrdsena suhelda, kuid teine ei võta pakutud tasandit vastu ja vastab ülalt alla. T-T vältimine tähendab: soovitamatus teisega võrdselt tasandil suhelda, ukumine, et on olemas kindlad rollid, oma paha tuju teise peale väljavalamist ning isegi teatavat soovi sellisel viisil teisele haiget teha nt Rein
18aastane gümnaasiumiõpilane, neiu Merlecons ja Ko OÜ 67 PÄÄSTMINE Vaatlusleht Teie ülesandeks on jälgida rühmaliikmete tegevusi ja grupiprotsesse harjutuse sooritamisel. Püüdke vastata järgnevatele küsimustele. 1. Kuidas kujunes rühmas juhtimine? 2. Milliseid otsustamise võtteid rühmas kasutati? 3. Kas rühmatöö käigus esines agressiivset ja alistuvat käitumist? Milles see avaldus? 4. Millised normid kujunesid grupis? Kas need soodustasid ülesande lahendamist või mitte? 5. Kas kõik rühmaliikmed osalesid ja said osaleda rühmatöös? 6. Millised emotsioonid valitsesid rühmatöö ajal? Merlecons ja Ko OÜ 68 RUUDUD Vaatlusleht Märkige joonisele osalejate nimed vastavalt kohale, kus nad istuvad.
annaabi.ee 
