Alltüüp 1.Paepealsed mullad Kh on b)Pärnu allvaldkond alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, kujunenud välja lubipael, kusjuures Kagu-Eesti moreenkuplistike huumushorisondi tüsedus ja huumuse peeneseline mullakiht <30cm, seega on erodeeritud muldade agromullastiku sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima, paas kõrgemal kui 30cm. Erakordselt valdkond pindalaga ca 5%. Äärmiselt arvestades kivisust, lõimise põuakartlikud ja väheviljakad. liigestatud reljeefiga kupliline ala. mitmekihilisust, reljeefi jne ja viiakse AD Nimetatakse ka loopealseteks. Metsad on Toimub muldade ärakanne e. erosioon. parandused sisse kas vähendades või
2) hindepunktides (suhteline hinne) – võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav. Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. 48
Tänasel päeval kui haritava maa boniteet on alla 30 hindepunkti, on vaja väga tõsiselt kaaluda, millise põllumajandusliku tegevusega on seal üldse mõtet teha tegemist. Üks hindepunkt on umbes 270 kg kartuleid. Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ.
2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav. Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ.
Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest tingimustest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadusest (mulla kirjusus, reljeef, looduslike rohumaade võsastumise aste). Muldade boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduste sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde läbiviimist. Perspektiivboniteet fikseeritakse ainult nendel maadel, mis vajavad maaparandust (kuivendamist). Mullastikukaartidel on mulla boniteet tavaliselt väljendatud perspektiivboniteedina
klimaatilistest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadustest (reljeef, mulla kirjeldus, loodusliku rohumaade võsastumise aste). Hindamisskaala: 100-81 väga head maad; 80-61 head maad; 60-41 keskmised maad; 40-21 halvad maad; 20-1 väga halvad maad. Mulla määramine: Mulla boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduse sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. 61. Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8-95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35-60 hindepunkti. 62. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused. Mullatekketeguriks on bioloogiline faktor. Mullatekkeprotsesse mõjutavad: 1) kliima; 2) lähtekivim; 3) reljeef; 4) aeg, maakoha vanus
..80 IV. 61...70 head maad V. 61...60 VI. 41...50 keskmised maad VII. 31...40 VIII. 21...30 halvad maad IX. 11...21 X. 1...10 väga halvad maad Eestis varieerub haritava maa boniteet 8...95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35...60 hindepunkti. Muldade boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduste sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde läbiviimist. Perspektiivboniteet fikseeritakse ainult nendel maadel, mis vajavad maaparandust (kuivendamist). Mullastikukaartidel on mulla boniteet tavaliselt väljendatud perspektiivboniteedina.
klimaatilistest, mulla bobiteedist j teistest maatüki omadustest (reljeef, mulla kirjeldus, loodusliku rohumaade võsastumise aste) Hindamisskaala: 100-81 väga head maad 80-61 head maad 60-41 keskmised maad 40-21 halvad maad 20-1 väga halvad maad Mulla määramine Mulla boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduse sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. 60. Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8-95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35-60 hindepunkti. 61. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused. Mullatekketeguriks on bioloogiline faktor. Mullatekkeprotsesse mõjutavad:1)kliima; 2)lähtekivim; 3)reljeef; 4)aeg, maakoha vanus.
niiskusereziimi). Kõigepealt antakse mullahinne hindamistabelite alusel ning vastavalt tabelile leitakse alghinne. Enamus muldadel on ühesugune tabel, kus on lõimis, huumuse sisaldus ja tüsedus. Eraldi tabelid on errodeeritud muldadel (kallak), lammimuldadele, deluviaalmuldadele, turvasmuldadele, paepealsetele muldadele. Peale alghinde leidmist hakatakse sinna sisse viima parandusi, näiteks lõimise mitmekihilisus ja korelisus, kivisus. Paranduste arvel alghinnet vähendatakse või suurendatakse. Kui alghindele paradnused sisse viia, siis saadakse perspektiivoniteet, mis parasniisketel muldadel on ühtaegu olemasolevaks boniteediks. Liigniisketel muldadel (on võimalik kuivendamisega viljakust tõsta) viiakse sisse parandus liigniiskuse astmest tulenevalt ning saadakse uus, olemasolev boniteet. Liigniisketel muldadel saadakse sisuliselt kaks hinnet, mis kirjutatakse ka kaartidele. Näiteks 43(51). 51 oleks siis, kui tehakse kuivendus, 43 on praegune
loodusliku rohumaade võsastumise aste jne) Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis. Hindamisskaala: 100-81 väga head maad 80-61 head maad 60-41 keskmised maad 40-21 halvad maad 20-1 väga halvad maad Mulla boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduse sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. 52. Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8-95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35-60 hindepunkti. 53. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja -tingimused. Looduslik mullateke saab alguse sellest, et lähtekivim asustatakse autotroofsete
seisundis. Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest tingimustest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadusest (mulla kirjusus, reljeef, looduslike rohumaade võsastumise aste). Muldade boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduste sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde läbiviimist. Perspektiivboniteet fikseeritakse ainult nendel maadel, mis vajavad maaparandust (kuivendamist). Mullastikukaartidel on mulla boniteet tavaliselt väljendatud perspektiivboniteedina
annaabi.ee 
