1793. a sai zooloogiaprofessoriks Huvid: meteoroloogia, keemia, füüsika, paleontoloogia, geoloogia JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane Evolutsiooniidee populariseerija Esimese tervisliku evolutsiooniteooria looja Lamarck'i teooria põhiseisukohad: 1. Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele 2. Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt 3. Algelisest olestest arenesid järk- järgult täiuslikumad organismid JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele Lamarck arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole. JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Lamarcki teooria plussid ja miinused :
lapsed võibolla ka mõned sugulased ning orjad ja sulased. Mänguasjadeks olid mänguhobused, paadid ja mõõgad. Viikingilapsed harrastasid veel ujumist, pallimängu jms. Paljud lapsed surid juba imiku- või mudilaseas. Kõik teadmised mida laps vajas omandas ta vanematelt. Meelelahutus: Pea kõik viikingid armastasid muusikt, jutte või mõistatusi ning mänge, mis nõudsid mitte jõudu vaid mõistust. Asulatest on leitud luust vilepille, andmeid on ka algelisest harfist, lüürast, sarvedest, puuviledest ja trummidest. Sporditi harva lihtsalt lõbu pärast, sporil oli muid tähtsamaid eesmärke. On teateid nagu oleksid viikingid mänginud ka pallimänge, aga veel lasid nad vibu ning sõudsid. Olid ka pidupäevad, tihti käidi jahil ningi mängiti üsna palju. Kaitseehitised: Kindlustatud laagrid ja kindlused on suurimad viikingi ajal rajatud ehitised. Need olid peamiselt ajutised, neisse läks ümbruskonna rahvas pakku vaid sõjaajal
Elatusalad olid kõigil perioodidel põhiliselt samad, kuid tekkis ka juurde uusi. Keskmisel kiviajal ehk mesoliitikumi ajal(u 9000-5000 a eKr) olid elatusaladeks kalastamine, küttimine ja korilus. Sama oli ka nooremal kiviajal ehk neoliitikumil(u 5000-1800 a eKr). Kuid selle perioodi arenguks oli algelise maaviljelus, mis eelnevas perioodis puudus. Samuti hakati kasvatama ka loomi. Pronksiajal(u 1800-500 a eKr) ei toimunud elatusalades suurt muutust, algelisest maaviljelusest arenes edasi põlluharimine ja kütiti enamasti hülgeid. Eel-Rooma rauaajal(u 500a eKr- 500a pKr) tekkisid põlluharimises uued põllusüsteemid ja korrapärased põllulapid. Rooma rauaajal(u 50.a pKr 460 a.pKr) olid peamisteks elatusaladeks põlluharimine ja karjakasvatus. Keskmisel rauaajal(u.450-800a.) ja viikingiajal(u.800-1050a.) võeti kasutusele ribapõldude süsteem, kheväljasüsteem. Sellel ajal arenes edasi ka künnipõllundus
maailmakirjandusele üsna tunduvat mõju, kui nad oleksid kirjutatud mõnes levinumas keeles. Kreeka heliloojad ja kunstnikud saavutavad tihti rahvusvaheliselt tunnustust. Keel Kreeka keel on Plaatoni ajast (neli sajandit eKr) muutunud väga vähe. Kreeka keel oli paljude sajandite vältel antiikmaailmas. Tänapäeva kreeka keel on kõrvale heitnud enamiku oma klassikalisest ehisrakmetest, kuid säilitanud muutumatuna rohkem kui 80% oma algelisest sõnavarast. Huumorimeel Ehkki paljusi kreeklasi on õnnistaud hea huumorimeele ning vaheda mõistusega, armastab lihtrahvas eelkõige rämedat farssi, mis kubiseb vulgaarsetest seksuaalterminitest. Igal hooajal tuuakse välja vähemalt pool tosinat revüüetendust, mis lähenevad täismajale. Kreeklastele meeldivad väga anektoodid ning nad leiavad alati aega, et kanda sõpradele ette ports viimati kuuldud nalju parajasti moes olevatel teemadel.
Thalese näol on selgelt tegemist üleminekuga müüdilt teadusele ja filosoofiale, ning Thales on ikkagi kreeka filosoofia rajaja. Ilmselt on matemaatiliste uurimustega ning nende poolt äratatud teadusliku vaimuga seotud tema katse leida teistsugune, mittemütoloogiline vastus küsimusele asjade viimsetest alustest; teisest küljest, selle kõige vanema kreeka matemaatika elementaarsele iseloomule vastab see, et Thalese füüsika ei jõudnud kaugemale algelisest seisundist. Thalese õpetuse filosoofiline tähtsus seisnes eelkõige selles, et ta esimesena inimkonna ajaloos püstitas küsimuse, mis sai hiljem kogu kreeka filosoofia põhiküsimuseks: "Mis on kõik?" Ainuke kindel ja ainuke tõeliselt tähtis asjaolu Thalese õpetuses on see, et ta mõistis asju ühe algelemendi vormidena. See, et ta peab selleks elemendiks vett, on tema ajalooline eripära, kuid ta on
marmorist kujundatud geomeetriline muster. Põhja-Euroopas on tähtsamd romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati paljud kirikud puust, kasutades viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord on kasutaud ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid (lohepead) ja paelornamentika. Norra kirikud koosenvad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Püstpalgid eraldavad lööve ja loovad mulje algelisest baiilikast. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Külmrelvade ajastul iga kivihoone kindlus, mõned pühakojad muudeti kindluskirikuteks. Linnuse tähtsamad osad müür ja tornid. Nende paigutamisel püüti arvestada looduslikke tingimusi - järske mäenõlvu, veekogusid. Müüride taga hooned. Saksamaal oli neist kõige tähtsam kõrge torn, kus tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli
*Püha markuse kirik veneetsias bütsantsi ehitatud *viie kupliga tsentraalehitis *uhkelt dekoreeriud · Põhja-Euroopa romaani stiilis kiviehitised *Lundi toomkirik Rootsis *Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis *norras paljud kirikud puust viikingite laevaehitamisoskust kasutati, kundid viitavad mütoloogiale nt lohepeal ja paelornamentika *püstpalgid eraldavad lööve ja loovad mulje algelisest basiilikast · Porfaanarhitektuuri põnevaim osa - linnused 20. Gooti arhitektuur · Sai alguse 1144. a sai valmis Saint-Denis kloostri kiriku ümberehitus abt Suger otsustas muuta kiriku kaunimaks et palverändureid rohkem ligitõmaks ning paavsti võim suureneks. Säilinud vaid kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Näha gooti stiili peamiseid tunnuseid kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt.
Sageli seotud kuulsusega VI loeng 25.10.2012 Riik ja suveräänsus. Moodsa riigimõiste kujunemine. Mis on riik? · "Riikluse" universaalsus (geograafiline). Maa koosneb riikidest. Ei-kellegi maad, kuhu pääsetakse riigist, ei ole. On olemas poliitlist laadi võim, mida tunnustatakse, olenemata grupi primitiivsusest. Teatud vägivald on selles grupis loetud seaduslikuks. Kui see on olemas, on võimalik rääkida algelisest riiklusest. Korra vajadus, poliitilise "autoriteedi" kujunemine. · Moodne riik märksa arenenuma struktuuriga, nii praktilises kui ka juriidilises mõttes. Juriidiliseks tunnuseks ehk põhitunnuseks: suveräänsus, s.t. kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Riik peab olema suveräänne, et vastata tänapäeva moodsa riigi tingimustele. Vastasel juhul on tegemist läbikukkunud riikidega (failed states). · Suveräänsuse 2 dimensiooni:
PILET NR.19- TAMMSAARE "TÕDE JA ÕIGUS" + HILISEM LOOMING "Tõde ja õigus" - pentaloogia, epopöa romaan (suur romaan).Kirjutas artikli "A.H.Tammsaare avalik kiri A.H.Tammsaarele" , püüab selgitada oma teose võtet, alapealkirjastas kõik 5 osa.raamatu peaidee - tõde ja õigus võib peituda seal, kus seda kõige vähem oodata.Taotleb laiaulatuslikku ülevaadet inimeseks olemisest ja selle probleemidest.Jälgib Eesti ühiskonna kaudu inimkonna arenemislugu algelisest , masina jõuta põlluharimisest modernse linnakultuurini.Uurib inimlikke tõueotsingte ja õiguseihaluse keerulisi teid.Kujutab inimese eluvõitlust,keskenduses kordamööda võitlusele maaga,jumalaga,ühiskonnaga ja iseendaga. I osa - 1926 , võitlus maaga, mats ja vurle IIosa - 1929, võitlus jumalaga, peategelane Indrek, hakkab kooli kõrvalt tööle ,õpetaja Maurus. Armub tema tütresse Ramildasse III osa -1931 ;võitlus ühiskonnaga , 5ja 7aasta revolutsioonist
Samuti teeb ka surm: tuleb ja tapab su noorelt, kui usud võib-olla esimest korda, et sind armastatakse ja et sina ka ise võiksid armastada; tapab su nii-öelda enneaegu. Aga ka sellestki ei pea ta kinni, vaid tapab su ka enneaegses surmaski enneaegu, nii et enneaegsus tõuseb juba teise astmesse, nagu tunneks surm ka matemaatikat. Ah, surmal ongi see õige matemaatika, mis võidab vististi igasuguse armastuse, aga seda Molotov ei teadnud. Tema unistas ükskord-ühest -- algelisest ja keskmisest, tema lootis võrrenditele ja logarütmidele, tema uskus integraale ja differentsiaale ja kukkus muidugi sisse. Sellepärast pidigi ta põgenema oma ,,linalakaga", sest mis jääb ,,kõrralikul ja ausal inemisel" üle, kui ta on sisse kukkunud? Ei midagi muud kui aga põgenemine. Aga kui on see õige matemaatika, see surma matemaatika, siis ei kuku kunagi sisse, siis pole vaja kunagi põgeneda...
annaabi.ee 
