......................................... 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............................................................................................................ 4 Mulgi raudtee ...................................................................................................................................... 4 Linavabrik ........................................................................................................................................... 5 Abja külanõukogu ..................................
piinamisi ja hukkamisi, milliseid kirjeldusi kaasaegne kriitika nimetas kippelismideks. Enn Kippeli tuntuim teos on aastal 1941 raamatuna ilmunud noorsoojutustus "Meelis", sest Eesti NSV ajal oli enamik tema teisi teoseid keelatud nendes kirjeldatud võitluste tõttu venelastega ja Karl XII positiivse kirjeldamise pärast. Erandina käsitlevad romaanid "Ahnitsejad" ja "Kuldvasikas" autori kaasaega. "Kuldvasika" sündmused toimuvad romaanis Mõigu aleviks nimetatud Jõgeval. Ka "Ahnitsejate" tegelaskujud pärinevat siiski Tartust. "Suure nutu ajal", romaan (1936) "Kui Raudpea tuli", romaan (1937) "Issanda koerad", romaan (1938) "Jüriöö", romaan (1939) 6) Fakte Enn Kippeli kohta: Aastal 1940 määrati Kippel uue võimu poolt 1. Diviisi poliitjuhiks (Rakveres). Hiljem oli ta 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse ajalehe Nõukogude Kaitsel toimetaja asetäitja.
autor Rudolf von Engelhardt). 1913. aastal oli Raplas 20 kivi- ja 60 puumaja, elanikke ligi 1000. Aktiviseerus seltsielu – tegutses Vabatahtliku Tuletõrje Selts, Laulu- ja Muusikaselts, Põllumajandusühing, Vastastikune Tulekindlustusselts, Tarbijate Ühistu, Hoiukassa. 1931 avati Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudtee. See oli kasutusel kuni 1968; Raikkülani käisid rongid kuni 1971. 1945 nimetati aleviks, 1950 sai Raplast samanimelise rajooni keskus. 1993 sai Rapla linnaõigused. 2002 liideti Rapla linn teda ümbritseva Rapla vallaga ning moodustustati uus ja suurem haldusüksus Rapla vald. Rapla linna senine lipp ja vapp kinnitati ka moodustatud uue haldusüksuse sümboolikaks. LEGEND Legendi kohaselt ehitati Rapla kihelkonna esimene kirik Kuusikule kruusamäe otsa. Asja sellest ehitusest aga ei saanud: ükskõik kui
Türil pole eriti suuri poode ,mis võiksid turiste sisse tuua . TÜRI AJALUGU : Türi kirikukihelkond rajati 13. sajandil. 1564. aastast pärinevad esimesed kirjalikud andmed Türi küla kohta. Küla saksakeelne nimetus oli Turgel. 1897 sai valmis TallinnaViljandiMõisaküla kitsarööpmeline raudtee (oli kasutusel kuni 1971, mõned lõigud kuni 1972; asendati laiarööpmelisega). 1899 hakati ehitama puupapivabrikut. Sellest ajast hakkas elanike arv tublisti suurenema. 1917 sai Türi aleviks, 2. juulil 1926 linnaks. 1926 oli Türil 2500 elanikku ja 30 tänavat. Hakati rajama parke ja puiesteid. 1936 oli Türil juba 3100 elanikku ja 50 tänavat, linna pindala oli 8,21 km². Linnas asus Türi põllumeeste konvent. 1936 hakati Türil rajama raadiosaatejaama, mis kujunes Eesti peasaatejaamaks, sest ta oli enam-vähem igast Eesti otsast umbes ühekaugusel. 15. detsembril 1937 alustas raadiojaam koos 197 meetri kõrguse mastiga tööd. Raadiojaama õhkis Nõukogude hävituspataljon 1941
18. Kuidas defineeritakse kaasajal kehtivates õigusaktides linna, alevit ja alevikku ja millised erinevused esinevad võrreldes 1980' aastatega (nõukogude ajaga)? Linna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula. Nõukogude ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka. Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus. Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena raudteejaama või vabriku ümber. Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti
tükeldati rändesaldole, nii, et Valitsuse poolt 1917. aasta suvel mille moodustus põhjustas üksteist Venemaal valda: Irboska elanud vastuvõetud alevisea- duse alusel said eestlaste (Linnuse),tagasipöördumine Järvesuu, Külje (Kalda), kodumaale. Laura aleviks Jõhvi, Narva-Jõesuu, Nõmme, See sai teoks Tartu (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa rahulepinguga Tapa ja Türi. 1919. aastal lisandusid sätestatud (Meremäe),optsiooni Pank- tulemusena. javitsa (Roodva), 1924. neile Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Otepää, aastal muutus aga Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja rändesaldo 1920. aastal Antsla, Kunda, Kärdla,
Elanikud pidid asju ajama ümberkaudsetes vallakeskustes. Otsustati taotleda omavalitsust… Probleeme isevalitsemise taotlemise aluseks oli mitmete eri kihtidest inimeste hulgas. Elva enda inimesed tahtsid enesele omavalitsust. Peale selle olid ka Uderna taluperemehed vihased, et Elva elanikud oli pääsenud Uderna vallavalitsusse ja esitasid Siseministeeriumile palvekirja, milles sooviti Elva eraldamist Uderna vallast. Just see palvekiri panigi tegeliku aluse Elva aleviks saamisel. Siseministeerium pöördus Tartu Maavalitsuse poole käsuga elvalased kokku kutsuda ja panna toime rahvahääletus. Hääletus toimus 19. detsembril 1920, mil valiti kolmeliikmeline komisjon, kes pidid asju ajama otsuse kinnitamiseni. 1. juulil1923 viimaks kinnitati Elvale alevi õigused.(„Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931) Alevivalitsuse tegevus: Esimene volikogu, mis valiti ajutiselt oli 32-liikmeline. Volikogu esimeheks sai algselt õpetaja Martin Kütt
kitsarööpmelise süsteemi suurim keskus. Raudtee on praeguseks suletud, nagu sellega seotud ettevõttedki, alevit pole aga siiakanti, ühelt poolt Abja ja Kilingi-Nõmme, teiselt Läti piiri vahele lihtsalt vaja. Tööstuslinna ja raudteesõlmena kujunes ka Türi. Ent tselluloositehase hävimise järel kaotas ta oma tööstuslinna iseloomu ja muutus Paide jaoks abimaakonnalinnaks. Praegu Paide seda abi enam ei vaja ja Türi on muutunud tüüpiliseks aleviks, ehkki väga suureks (üle 6000 elaniku). Siin on vaid paar pisiettevõtet, neid võib küll juurdegi sigineda, sest Türi asend on soodne. Näiteks asus Türile 60 töötajaga kraanade ja traktoriosade tootja Viron TP. Mõned olulised ja vähemalt ajuti edukad tööstusettevõtted arenevad hoopis maa-asulates (Viru-Nigula, Haljala, Imavere), muutes need pikapeale pisilinnadeks.
allutamisega kolmele oblastile. Uus haldusjaotus aga ei kõlvanud ja seda hakati peaaegu kohe parandama. Juba 1953. aastal kaotati oblastid. Maarajoone hakati omavahel liitma. Eriti palju liitmisi võeti ette 1959. ja 1962. aastal. Liideti ka külanõukogusid. Umbes 1970. aastaks olid suuremad muudatused tehtud. Eestisse jäi 15 maarajooni ja 6 rajooniõigustega, nn. vabariikliku linna. Maarajoonid jagunesid 194 külanõukoguks, 26 aleviks ja 27 väiksemaks linnaks. Kõik need olid omavalitsusüksused (iseasi, kui palju omavalitsus Nõukogude võimu all tegelikult tähendas!). Uus jaotus meenutas suuresti 1940. aastaks kujunenut, kuid arvestas lisaks ka tol ajal veel tegemata parandusi ja vahepealseid muutusi Eesti elus. Sellepärast võttis taasiseseisvunud Eesti Vabariik 1991. aastal selle põhijoontes üle. Rajoonid muudeti maakondadeks, külanõukogud maavaldadeks
kala?/kalat/kalade · valdav de mitmus: puudel · valdav i-mitmus: puil · illatiiv sse: kohtusse · illatiiv: -he / -de/ (-se): kohtude/kohtuhe · inessiiv s: jalas · inessiiv -n/-h/-hn: jalan/jalah/jalahn · translatiiv ks: aleviks · translatiiv s, -st: alõvis, alõvist · keskvõrre -m: suurem · keskvõrre -mb/-mp/-p: suuremb/suuremp/suurep · eri pöördelõpud isikus ja arvus: annan, · sama pöörde ainsuse ja mitmuse vormide anname tingiv kv ks(i): annaks sarnastumine: ma anna, mii anna
aastani kümme: Haapsalu, Kuressaare, Paide, Paldiski, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Viljandi ja Võru. Vabadussõja lõppedes lisandusid Narva, Petseri ja Valga. Linnade kõrvale tekkis veel üks linnalise asula tüüp ehk alev. Selle staatuse pälvisid tavapärastest küladest suuremad asulad, mis olid kujunenud raudteesõlmede ja tehaste ümber või kasvanud välja senistest kihelkonnakeskustest. Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 1917. aasta suvel vastuvõetud aleviseaduse alusel said aleviks: Jõhvi, Narva- Jõesuu, Nõmme, Tapa ja Türi. 1919. aastal lisandusid neile Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Otepää, 1920. aastal Antsla, Kunda, Kärdla, Mõisaküla, Põltsamaa ja Võõpsu. Kokku anti Eestis alevi staatus 22 suuremale keskusele. Alevite eluiga ei osutunud kuigi pikaks. 1926. aastal anti linnaõigused alevitele nagu Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi. 1934. aastal ühendati Narva-Jõesuu alev Narva linnaga. Lõplikult likvideeriti alevid 1938. aasta linnaseadusega
annaabi.ee 
