Keemilised kartsinogeenid Pahaloomuliste kasvajate põhjustajad Muda Veekvaliteet, vee-elustik, loodus Maitse, lõhn ja värvus Esteetilises mõttes 7) Pestitsiidid ja nende negatiivne mõju vesikeskkonnale. Tooge näited. Orgaanilised sünteetilised kloorühendid on toksilised ja keskkonnas sageli väga püsivad. DDT, dieldriin, PCB, aldriin, paratioon, karbamaadid, nitroaniliin, Kuna tegemist on väga toksiliste ja väga püsivate ühenditega, mis mõnel juhul võivad keskkonnas edasi reageerida ja veel toksilisemaid ühendeid moodustada, on see suureks ohuks vesikeskkonnale. Toiduahelas toimub nende ühendite kumuleerumine, kuni jõutakse toksiliste tasemeteni, mis võidakse järglastele edasi anda, mistõttu need ained ei kao eluringest ja põhjustavad erinevaid tervise- ja funktsioneerimise probleeme. 8) Mikrosaasteained vees
isepuhastusprotsessi ja orgaaniline aine kuhjub. Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimesed kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Veerorganismide kõige ohtlikumad keemiliselt väga püsivad kloreeritud süsivesinikud DDT lindaan, aldriin jne. Lagunevad väga aeglaselt ja kauhjuvad toiduhelas lõpplülide organsimide rasvkoes- kotkad hülged. Mürkide mõju hindamiseks kasutatakse mõistet- letaalne kontsentratsioon LC50(LD lethal dose- 50)- mürkaine sisaldus keskkonnas kus 50% katseloomadest sureb. Ökotoksiloogia, Toiduainete on määrtud suurim lubatud päevaneannus ADI Mõnede kemikaalide LC50: etanool 10g/kg; keedusool 4 g/kg morfiin 0,9g/kg jne. Hajureostuse vähendamiseks on mitmed
1. Milliseid ohte kujutab keskkonnale veisekasvatus? Veisefarmid toodavad palju sõnnikut, mis võib tuua kaasa pinna- ja põhjavee reostuse forfori ja lämmastiku ühenditega. 2. Kus Eesti majapidamistes on piiratud kariloomade arv hektari põllumaa kohta? Nt Pandivere kõrgustik (kohtades, kus põhjavesi on halvasti kaitstud reostuse eest) 3. Millised aiandites kasutatavad ühendid on kõige ohtlikumad? V: Fosfororgaanilisi ühendeid (nt karbofoss), Kloororgaanilisi ühendeid (aldriin, dieldriin, heptakloor jt). 4. Millise koostisega võib olla prügila filtraat ehk nõrgvesi? V: Reostunud pinnavees ja põhjavees määratakse kõrged raskmetallide, kloriidide ja teiste halogeenide sisaldused. Üldine mineraalsus võib filtraadil olla kuni 52 g/l 5. Milline oht on võib olla seotud olmeprügilate filtraadiga? V:Paljude eriti ohtlike komponentide piirväärtused on ületatud rohkem kui 100 korda, aga kohalikud foonilised väärtused 1000 korda ja rohkem. Selle filtraadi
looduslikud veekogud happelisemaks. Vees on ka gaase. Vees on alati mitmeid metalliioone Fe 2+, Fe 3+, Ca 2+, Mg 2+( kui nende ioonide konsentratsioonid on normaalse, siis nad on loomulikud vee komponendid.). · Ohtlikud ained vees- raskemetallid; muud anorgaanilised ühendid (fluoriidid, arseen, boor); aromaatsed süsivesikud (benseen, fenoolid, ksüleenid); polütsüklilised aromaatsed süsivesikud ( krüseen, naftaleen); amiinid; pestitsiidid(2,4-D; aldriin). Püsivad orgaanilised saatseained keskkonnas. Bioakumulatsioon · Mürk- aine, mis organismi sattudes põhjustab juba suhteliselt väikestes annustes tugevaid, organismile kahjulikke talitlushäireid või surma. Mürgi mõju võib olla kiire või aeglane, süsteemne või lokaalne. Kohalik toime ilmneb kehaosal, millel on olnud kontakt kemikaaliga. Üldine toime ilmneb siis, kuii kemikaal on imendunud ja levinud alguspunktist teistesse kehaosadesse.
· Orgaanilised saasteained: · Aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid · Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen, atsenafteen · Klooritud alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud (PCB, 1,2- dikloretaan, kloroform, heksakloroetaan) · Amiinid · Pestitsiidid: 2,4-D, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, DDT, heksaklorotsükloheksaanid, triklorobenseen, heksaklorobenseen) 29. Reovee puhastamine Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. Meetodid: mehhaaniline; füsiko- keemiline; keemiline, elektrokeemiline; bioloogiline. Puhastusprotsessid: primaarne, sekundaarne, tertsiaalne 30. Vee reostumise mõjud keskkonnale:
toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui – loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Ohtlikumad hajureostusest mürgised keemilised ained taimekahjurite, seente ja umbrohtude tõrjeks – pestitsiidid Veeorganismidele kõige ohtlikumad keemiliselt väga püsivad kloreeritud süsivesinikud – DDT, lindaan, aldriin jne. Lagunevad väga aeglaselt ja kuhjuvad toiduahelas lõpplülide organismide rasvkoes – hülged, kotkad. Mürkide mõju hindamiseks kasutatakse mõistet – letaalne kontsentratsioon LC50 – mürkaine sisaldus keskkonnas, kus 50% katseloomadest sureb. Heitvee puhastamise viisid: Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste)
aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, · põllumajandus (pestitsiidid) stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen, atsenafteen, benso[a]püreen klooritid alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud (PCB, 1,2- dikloroetaan, kloroform, heksakloroetaan) amiinid pestitsiidid: 2,4-D, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, DDT, heksaklorotsükloheksaanid, triklorobenseen, heksaklorobenseen 73 74 Raskmetallid · Metallid metallorgaanilised ühendid · Elavhõbe (Hg) kahjustab neerusid, seedetrakti, · Lipofiilsete omadustega südameveresoonkonda ja närvisüsteemi;
Cr- allergeen, vähkitekitavad ühendid, võib kutsuda As ühendid ärritav ja närvisüsteemi kahjustav vähkitekitav. Happed ja alused Organismi: aurude sissehingamisel, naha kaudu Kudedele söövitav toime! Plahvatusoht kokkupuutel aktiivsete metallidega. Taimekaitsevahendid Fosfororgaanilised ühendid putukamürgid. Kahjustavad närvisüsteemi, põhjustavad surma. Mürgised ka inimesele.(klorofoss, demetoon, paratioon...) Kloororgaanilised ühendid- bioakumuleeruvad (DDT, aldriin...) Karbamiid insektitsiid ja fungitsiid. Inimesele mürgised (ditiokarb, karbarüül...) Kemikaaliriskid. Kemikaalirisk Keemiliste ohutegurite all mõistetakse kemikaale, mis tekivad tööprotsessis või viiakse tööprotsessi selle käigus, seejuures kas kemikaalid või nende käitlemisel tekkinud sekundaarsed ühendid eralduvad töökeskkonda, ohustades töötajate tervist või keskkonda. Kemikaaliriskide hindamiseks tuleb mõõta kemikaalide (aurud, tolm, gaasid,
Solaarõli 300-350 5,0 (fenool, 2-ja 4-nitrofenoolid, pentaklorofenool, 2- CH3OH+CH2=C(CH3)2 ....................CH3OC(CH3)3 (diiselkütus) klorofenool, 2,4-dimetüülfenool etc.), MTBE kt. on 55 C, teda puhastatakse metanoolist Jääk - masuut > 350 55,0 26 on pestitsiidid/PCB's (aldriin (C12H6Cl6), simasiin destillatsiooni teel. (C7H2ClN5), lindaan (C6H6Cl6), propasiin (C9H16ClN5), 14)1,3-butadieeni süüntees Teisest kolonnist: dieldriin, klorodaan, toxafeen, heptakloor etc.); 1,3-Butadieen on sünteetilise kummi tooraine. n-buteen
· Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Ohtlikumad hajureostusest mürgised keemilised ained taimekahjurite, seente ja umbrohtude tõrjeks pestitsiidid · Veeorganismidele kõige ohtlikumad keemiliselt väga püsivad kloreeritud süsivesinikud DDT, lindaan, aldriin jne. Lagunevad väga aeglaselt ja kuhjuvad toiduahelas lõpplülide organismide rasvkoes hülged, kotkad. · Mürkide rkide mõju hindamiseks kasutatakse mõistet letaalne kontsentratsioon LC50 mürkaine sisaldus keskkonnas, kus 50% katseloomadest sureb. · ökotoksikoloogia VEEKOGUDE SEISUNDIPARANDAMINE · Veekogude eutrofeerumisel koguneb põhjamuda, veekogude kinnikasvamine, hapniku defitsiit, veekogude madaldumine, lõpuks veekogude soostumine ja kinnikasvamine
1. anorgaanilised. Kasutatud juba sajandeid. N: NaCl, CuSO4, S, Pb, arsenaat. Toksilisus imetajatele erinev (Cu madal, Pb kõrge). Toksilisuse mehhanismid ja biosuurenemine erinev, tavaliselt madalam kui org. ühenditel, ühendid biodegradeeruvad, koostises olevad toksilised keemilised elemendid muidugi mitte; 2. kloororgaanilised. Esmakordselt sünteesiti 1874. a., pestitsiidina 1939.a. Alatüübid: a) DDT-tüüpi - DDT, TDE, rotaan, metüoksükloor, dikofool; b) kloreeritud tsüklodiinid nagu aldriin, dieldriin, endriin, heptakloor, klordaan, c) muud - lindaan, toksafeen, mirex, klorodekoon. · Vaatamata kõigele on pestitsiidijääkide sisaldumine taimses toidus endiselt probleem. Nad ladestuvad, tõstavad vähiriski, hormonaalseid häireid, kahjustavad DNA ja ka närvisüsteemi. Kanduvad emalt lootele ja rinnapiima. Kõik need mõjud kroonilised · MRL ka pestitsiidijääkidel 25. Veterinaarravimite ja söödalisandite jäägid
annaabi.ee 
