jooksid, võitlesid üksteisega. Nad olid tegelikult oma isanda teenrid- paažid puhastasid ta relvi ja riideid, neid õpetati turvisemundrit isandale selgaajama, pidid tallis hobuseid puhastama ja tundma lahingus vajalikke võtteid. Tuli aeg ja isand nimetask nad oma relvakanjdateks. See oli pidulik sündmus, sellest teatati ka poisi vanematele, korraldati pidusööming ja turniir. Vanemad juhtisid, oõlevad vahaküünlad käes, poja alatari ette, kus preester alatari pühitsetud mõõga ja vöö vastsele relvakandjale ümber kinnitas. Relvakandjad jagusneid oma kohustuste tõttu eri liikidesse: kõige kõrgem oli relvakandja, kes seisis otseselt ptarooni ja tolle abikaasa teenistuses, sellele järgnseid relvakandjad-kammerhärrad, siis tallmeistrid, laua- ja serveerimise eest vastutajad, relvastuse eest vastutajad. 20...21-aastaselt löödi kannupoiss vastavalt teenetele rüütliks
poeg, hea haridusega, reisis palju; maalimisel kasutas palju õpilaste abi, tegi ise vaid kavandi ja viimistluse; ühendab barokis eluläheduse idealiseerimisega; paljud ta maalis on üles ehitatud diagonaalidele (nt Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest); temaatika küündib mõnikord lausa märatsuseni; maalide üldmulje toretsev ja jõuline Maalide põhitemaatikad: ● Piiblist (kristuse kannatusloo alatari pildid) ● antiikmütoloogiast (Kristuse meeleline nautlemine) ● allegoorilised teosed (ajaloolised Prantsusmaa kuninga lese tellimused) ● dekoratiivsed teosed (Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest) ● portreed (nt ta naisest) ● maastikupildid (lüürilised) Teosed: ● Helene Fourment lastega (pereportree) ● Ristilt võtmine (piibli temaatika)
Pulmas, hetkel kui oli tema kord ,,Jah" öelda, märkas ta tagumises reas Gabrieli ning minestas. Naised viisid ta tuppa ja panid voodisse. Kui isa oli tema toast lahkunud, kutsus neiu sisse ühe tüdruku ning soovis, et viimane tal riided aitaks selga panna. Agnes seadis end valmis ning aknast välja vaadates silmas ta Gabrieli ning noogutas talle. Seejärel läks mees mõisa ukse taha ning koputades väitis end olevat vaene sant. Gabriel jutustas loo, et teda võib päästa ainult neiu, kes alatari ees oma peiule "Ei" on öelnud. Majapidaja jäi uskuma ning kutsus Agnese alla. Agnes andis Gabrielile paberi ning saatis viimase minema. Ta läks öösel aeda ning leidis sealt eest Gabrieli nad rääkisid pikalt juttu. Rüütel Mönnikhausen oli oma tütre kangekaelsuse peale vihane ning otsustas neiu kloostrisse saata. Kloostris oli Agnese tädi, kes oli julm ja jumalakartlik naine. Gabriel läks Rootsi talupoja
,,Halleluuja"), F. J. Haydn (,,Loomine", ,,Aastajad"). See ei jäänud aga ainult vaimulikuks teoseks, alates XVIII sajandist tehti ka ilmalikke kompositsioone. Eesti helilooja: R. Tobias (,,Joonase lähetamine") Passioon Ld. keeles passio kannatus, on muusikaline suurteos koorile, solistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. See kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest alatari ees, mida esitasid preestrid dialoogivormis. Oratooriumist erineb see vaid kindla sisu poolest, mis on pärit evangeeliumist. Ka passiooni nimi on tulnud sellest, millise evangelisti sisu on kasutusel ( Matteuse, Markuse, Luuka, Johannese passioon). Neid kantakse ette Suurel Reedel, kui elatakse mõttes läbi Kristuse piinad. Kontsertteostena esitatakse neid ka väljaspool kannatusaega. Heliloojad : J. S. Bach (,,Johannese Passioon", ,,Matteuse passioon"), H. Schütz, K. Pendereck, A. L
Vokaaltehnika ja kontrapunktiõpetuse eeskuju. Peaaegu kogu looming on vaimulik, missatsüklid, motettid, hümnid. Tal on ka umbes 100 ilmalikku ja 50 vaimulikku madrigali. Palestrina õpilastest oli kõige väljapaistvam Tomas Luis de Victoria (1548-1611) Tekst selgelt välja tuua Ei tohi olla liiga tundeline Ilmalik stiil vaimulikust välja jätta. Veeneetsia koolkond San Marco kirik, alatari kohal kaks vastakuti orelit, külg rõdud, koori ja pillikoosseisudest sai alguse mitmekoorimuusika. Üha olulisemaks muutus häälte kooskõla, orkestri muusika laialdane levik. Alguse saab kontsertlik kirikumuusika. Aluse panija Adrian Willaerti, tema õpilane Andrea Gabrieli. 6 Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil. Prantsuse sansoon-prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus
sambad. Larenzo Bernini kavandas kiriku ette väljaku, mille ääres on kahekordne sammastik, mis tõstab kiriku esile ning pikihoone ei varja enam kirkut ära. SAKSAMAA ARHITEKTUUR 17. saj toimus Saksamaal 30-aastane sõda. Saksamaa oli väga killustunud ning Lõuna-Saksamaal levis Itaalia barokk ning Põhja-Saksamaal Hollandi barokk. Saksamaal pole eriti vahet barokil ja rokokool. Kuulsamaid arhidekte J.Neuman, tema kuulsamaid kirikuid Vierzehnheiligen. Alatari osa väga maaliline ja liikuv. Neumanil oli kõrge kunstiline tase. Ta kavandas ka Würzburgi kiriku, mis on pigem rokokoo stiilis. Dresdenis Zwingeri peoplatsil on baroki ja rokokoo segu, mis oli ehitatud ratsamängude jaoks. ITAALIA MAALIKUNST Barokkmaal saab alguse Roomast. Saabub Carronaggso, kes paneb alguse naturalislikule suunale. Vennad Carraci’d panevad aluse akadeemilisele suuanle. Mõlemad suunad on kuulsad ning mõlemal on palju tellimusi. Carronaggsso on väga rahutu ja seikleja
riide. Seal peal on kusgil nahk, mis on Michaelangelo enda nägu. Elu lõpus tegeles arhidekteerimisega. Raffael ,,Sixtuse madonna."-Inglipoisid. Püha stseen, Ilmutab jumalaema end sellele paavstile. Santa barbara on ak pildil. Tagatasutal surnult sündinud laste näod. Hinged on seal tasustal nagu siis. Kolmnurkne kompositsioon. Jan van Eyck´i ,,Genti altar."- Saint Baafsi katedraalis Belgias. Oli esimene õlimaal altar. Sise- ja välistiivad Välis: all vasakus nurgas on alatari tellija ja paremal ta naine. Nende kahe vahel on kaks piiblitegelast. Teisel real Maarja ja Gabriel, kus maarja tunnistab Gabrielile, et ta saab lapse. Keskelt läbi läheb kiri tagurpidi, et jumalale oleks õigetpidi. Keskkoht maastik ja üleval serval piiblitegelased. Sise: Alumises reas keskel tähtsaim pilt ''talle kummardamine''(ohvrialtar, voolava verega). Esiplaanil allikas. Ülemistes äärtes Aadam ja
o Püha Saksa-Rooma keisririigi koosseisus olid väikeriigid iseseisvad o Nürnberg, kus tegutsesid Stors-Krakowi jaoks Maarja altar ja Kraft- 7 reljeefi, kujutasid Kristuse ristilkandmist o Würtsburgis tegutses Riemenschneider, tegi Rottenburgi kiriku jaoks nikerdatud altari Kristuse ristilkandmisega o Lübeck oli oluline o Notke- kuulsaim töö Stockholmis praeguses Nikolai kirikus, puuskulptuur ,,Püha Jüri võitleb lohega". Eestisse tegi Pühavaimu kiriku alatari o Rode- tegutses peamiselt maalijana, nikerdatud altar, Niguliste kiriku altar MAALIKUNST: Tervikuna olid tulemused kõige hiilgavamad. Itaalia: Vararenessanss: Suunad: ) Idealistlik suund jäädi truuks keskaja käsitlusele, olid konservatiivid. FRA ANGELICO (1400-1455) omas gooti pärast värvikäsitlust: kuldsära e. oreool peade kohal, kuulsaim töö ,,Maarja kroonimine". Kõik vägivaldne ja inetu oli talle võras. Oli tunda perspektiivi. ,,Madonna lapse ja inglitega".
Talle omistatakse ka Aleksander Suure portree büst. Tema koolkonna töö on puhtalt Hermes. Kuulsamad skulptuurid on: Samothrake Nike SKUPLTUUR HELLENISMI PERIOODIL Aleksander Suure surma järel tekkisid hellenistlikud väikeriigid. Eristatakse eri koolkond. Tervikuna iseloomustas: jumalate kujutamine, tähtis oli inimlik mainejoon, portreekunst muutus rohkem individuaalseks. Koolkonnad: Aleksandria koolkond n: Niiluse grupp Pergamoni koolkond n: Pergamoni alatari friis, mis oli kaunistatud skupltuuridega. Seal Sureva Paljalase kuju Rhodose koolkond n: kuulsaim Veenuse kuju (naiselike proportsioonide ja iluideaal), Rhodose Koloss kujutatud harkis jalgadega, kus vahelt said laevad sõita. Päikesejumal Heliose kuju, käesolev tõrvik oli ühtlasi ka majakaks. 32m kõrgune, maavärinas kõigepealt kukkus ümber, 6-7. Saj olla Araabia kaupmehed kuju kuskile vedanud. POLE SÄILINUD!!!!
Kirikul puudus ka altaripilt. Arhitkt Hippius oli Itaalias rännates näinud mosaiigis tehtud Kristuse kujutusi, mis jätsid talle sügava mulje. Ta soovitas ka Kaarli kirikule tellida altaripildiks kui mitte mosaiigist, siis vähemalt freskotehnikas altarimaali. Ilmselt oli tema ka see, kes soovitas pöörduda Johann Köleri poole, sest viimane oli kiriku ehituse vastu suurt huvi üles näidanud. Ilma piilariteta ruum võimaldas tol ajal kirikutes peaaegu ainulevinud iseseisva alatari asemel luua hoopis mõjuvama ja suurejoonelisema pühapildi maalina apsiidivõlvi. Sellise lahendusega sai Hippius arvestada juba kiriku projekteerimisel. 8 Johann Köler maalis fresko tasuta ning see võttis tal aega kümme päeva. Altarimaal valmis 23. juulil 1879 ning selle pidulik ning rahvarohke sisseõnnistamine toimus 29.juulil samal aastal
annaabi.ee 
