,,Alaskat otsides’’ John Green Alaskat otsides on raamat, mis peaks liigutama igat lugejat. Rammat jaguneb kaheks osaks ENNE ja PÄRAST. ENNE: Raamat räägib poisist nimega Miles, kes on pigem vaikse ja tagasihoidliku iseloomuga ning eelistab enda elu elamise asemel keskenduda teiste eludest luegemisele. Aga kui ta asub õppima Culver Creeki keskkooli saab ta endale esimesed tõelised sõbrad ja tunneb elust üle pika aja rõõmu. Talle hakkab meeldima tüdruk nimega Alaska, kellel on iga teema kohta oma
Suuremad Alaska saared on Kodiaki saar, Walesi Printsi saar ja Chichagofi saar. Alaska ahelik on mäeahelik mis piirab Alaska lahte loodest, põhjast ja kirdest. Kordiljeeride kõrgeim ala. Ligi 1000 km pikkune liustikurohke ahelik on Vaikse ookeani niiske ranniku ja Alaska mandrilise siseosa kliimapiir. Alaska poolsaare ja Vancouveri saare vahel paikneb Vaikse ookeani avalaht. Selle suurim sügavus on 5659m, loodete suurim kõrgus on 12m. Arvukad põlisrahvad asustasid Alaskat juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste sinnajõudmist. Tänapäeva Alaska kaguosas, Yukonis ja osas nüüdsest Briti Columbiast rajasid tlingitid matriarhaalse ühiskonna. Samas piirkonnas elasid haidad, keda nüüd tuntakse nende ainulaadse kunsti poolest, ja tsimsid, kelle arvukust kahandas järsult 1860ndate rõugeepideemia. Lääne- ja Edela-Alaskal elasid jupikid, nende sugulased alutiigid aga Lõuna-Alaska keskosas. Alaska nimi pärineb juba Vene
„Kilpkonnad alla välja“ Autor John Green, 41-aastane Lisaks romaanikirjanikule on Green tuntud YouTube'i ettevõtmiste poolest „Paberlinnad“ „Süü on tähtedel“ „Alaskat otsides“ Peategelane Aza Aza on 16. aastane tüdruk, kes käib keskkoolis Päris tavapärane tema elu siiski pole, sest ta maadleb sundmõtetega Ta on tihti süüvinud omaenese mõtetesse ning pole harjunud palju rääkima Tüdruku parim sõbranna on Daisy Aza sundmõtted olid väsitavad ja korduvad, kuid need tundusid ainsa tõelise detailina kogu romaanis Obsessiiv-kompulsiivne häire Aza jaoks on haiglas viibimine raske tema sundmõtetest bakterite pärast
ning 35549 kodu oli kahjustatud Arequipa-Camana-Tacna vahelisel alal. Arequipa linnas said kannatada paljud kesklinna mälestised, linna katedraalilt kukkus alla üks torn. Tacnas said aga kannatada enam kui pooled hooned, mõnes väiksemas asulas aga üle kolmveerandi elamutest. Maavärinat oli tunda ka Tsiilis ning Boliivias. Maavärinast tekkis ka tsunami ning mõndades kohtades võis see olla kuni seitsme meetri pikkune. 2002 aasta 3.novembril USA põhjaosariiki Alaskat raputas 7,9magnituudiline maavärin, lõhkudes trans-Alaska naftajuhtme tugesid ja tekitades ligi kahemeetriseid pragusid maanteedesse. Maavärina epitsenter oli 150 kilomeetri kaugusel Fairbanksi linnast, seda tunti ka osariigi suurimas linnas Anchorage'is, mis asub 430 kilomeetri kaugusel epitsentrist. Maavärin raputas 30 sekundit ning õnneks maavärin tsunaamit ei tekitanud. Õnneks hukkunuid polnud , teatati vaid ühest viga saanud inimesest: 76aastane naine Mentastas murdis käeluu, kui
aasta kullapalaviku laine ajal. Kodanikeks nimetatakse ameeriklasi. Alaska on alates 1867. aastast üks Ameerika Ühendriikide osariikidest, seetõttu on Ameerika ja Alaska valitsemisviisi samasugune. Kuverneriks on Frank Murowski, kes allub Ameerika Ühendriikide presidendile Barack Obamale. Riigikeeleks on Alaskas, nagu ka teistes osariikides, inglise keel. Enim levinud religiooniks on katolik usk. Peamiseks elatusallikaks on turism. Suvehooajal külastab Alaskat väga palju turiste, kellele on loodud erinevad kelgukoeralaagrid, kus rakendisõitu nautida ja õppida tundma elu koerte seltsis või erandjuhul ka liustikul. Samuti on loodusparke, kus nautida matkamist imelises looduses. Turismi tähtsuse tõttu inimeste elus, on alaskalased väga sallivad võõraste ja turistide suhtes. Just hooaeg, kus osariiki külastavad turistide vood on alaskalaste meelest kõige nauditavamad
osa maa-alast ja karusnahaäri õitses. Sellel territooriumil elanud etniliste rühmade, eskimote, aleuutide, tlingitite ja athabaskade, käsi ei käinud Venemaa alluvuses just hästi. Osa neist suri välja taudide tõttu. Mõned rühmad, näiteks tlingiti indiaanlased, olid venelastega pidevalt sõjajalal. Venemaa huvi Alaska vastu kadus 19. sajandi keskpaiku. Karusnahaäri kiratses ja Krimmi sõda vähendas Venemaa võimalusi kaugeid territooriume kontrollida. Venemaa pakkus Alaskat müügiks Ameerika Ühendriikidele, kuid läbirääkimised jäid toppama. Alanud kodusõda suunas USA valitsuse tähelepanu kõrvale. USA presidendi Abraham Lincolni riigisekretäri William H. Sewardi meelest oli Alaska ostmine aga strateegilise tähtsusega. Kuna Lincoln rahvusvaheliste küsimuste vastu erilist huvi ei tundnud, sai Sewardist Alaska ostmise võtmetegelane. Seward lähtus nn ettenägelikkuse doktriinist. Ta arvas, et USA peaks
eest lume alla, seda tegi temagi, ning vajus koheselt sügavasse unne. Ta ärkas alles siis, kui kuulis teiste laagrisolijate hääli. Francoius oli rõõmus, et Buck õppis kõike kiiresti. Rakendile lisandus veel kolm koera, ning rakend tõttas Dyea Kanjoni poole. Buck oli rõõmus, et saab töötada, ning sai aru, et talle isegi meeldib see. Päev päeva järel rühkis Buck rihmade vahel. Buck oli alatasa näljane, ning hakkas teistelt koertelt toitu varastama. Buck õppis tundma Alaskat ta suutis alati ennustada, mis poole varsti tuul puhuma hakkab ja õppis hundi moodi võitlema... Ühel päeval, kui nad pidid magama keset järve, tegi Buck endale pesa, siis kutsuti koerad sööma, ning kui Buck tagasi oma pessa tuli, oli seal sissetungija Spitz. Buck läks talle koheselt kallale. Kuid kui nad võitlesid, tulid nende laagrisse samuti sissetungijad näljased eskimokoerad, kes said toidu haisu ninna ning tulid mõnest indiaani laagrist
Euroopa poole mõjutades tugevasti Skandinaavia, Briti saarte ja Läänemeremaade kliimat. Vastuhoovusteks on lääne pool Labradori, Ida Grööni ja idapool Kanaari külmad hoovused. Vaikse ookeani soe põhjapassaathoovus mõjutab kliimat Jaapanis ja Kuriilidel. Tema jätku nimetatakse Kuro_io hoovuseks. Põhjas pöördub see Ameerika poole soojendades Kanada läänerannikut ja Alaskat. Kompensatsioonihoovusteks on külm Oja_io hoovus lääne pool piki Aasia rannikut ja California hoovus piki USA läänerannikut. · 6. Oskad iseloomustada kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi, ning selgitada erinevuste põhjusi. Lähistroopikas on vesi soolasem suure auramise tõttu. Ekvatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele.
Saab alguse Sargasso merest, kulgeb piki Põhja-Ameerika idarannikut ja pöördub viimaks Euroopa poole mõjutades tugevasti Skandinaavia, Briti saarte ja Läänemeremaade kliimat. Vastuhoovusteks on lääne pool Labradori, Ida Grööni ja idapool Kanaari külmad hoovused. Vaikse ookeani soe põhjapassaathoovus mõjutab kliimat Jaapanis ja Kuriilidel. Tema jätku nimetatakse Kuro_io hoovuseks. Põhjas pöördub see Ameerika poole soojendades Kanada läänerannikut ja Alaskat. Kompensatsioonihoovusteks on külm Oja_io hoovus lääne pool piki Aasia rannikut ja Kalifornia hoovus piki USA läänerannikut. 26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud
Järgmisel päeval kuulutas USA Jaapanile sõja - seepeale kuulutasid Jaapani liitlased Saksamaa ja Itaalia USA-le sõja. algas sõda Vaiksel ookeanil, kus oli esialgu edukas Jaapan - välksõda, mis kestis kuni märts 1942 (3,8 milj.km², sh. Malaisia koos Briti tähtsaima sõjalise tugipunktiga Singapuriga, USAlt Filipiinid, osa Uus-Ginead, suurema osa Indoneesiat,Birma, Saalomoni, Bismarcki ja Gilberti saared. Jaapani sissetung ähvardas Austraaliat ja Alaskat.) NSVLi ja Jaapani vahel kehtis 1941.a. kevadest neutraliteedileping III Murrang sõjas 1942.a. 1. 1. jaanuar 1942 Washingtonis Ühinenud Rahvaste deklaratsioon - 26 Kolmikliidu vastast riiki kirjutasid alla ühise tegevuse kokkuleppele - Washingtoni pakt, millega vormistub Hitleri-vastane koalitsioon Juudiküsimuse nn. lõplik lahendamine (Endlösung) - jaan. 1942 Wannsee konverents - koondada juudid idaaladele rajatavatesse surmalaagritesse - Auschwitz, Majdanek, Treblinka jt
Indiaanlased kolumbuseeelsel perioodil Algupära ja arvukus · Indiaanlased: nimi eksituse tulemusena, kuna Kolumbus arvas, et on saabunud Indiasse (hisp. indios, ingl. indians · Tänapäeval põlisameerikalsed · Mongolite üks haru, meenutavad geneetiliselt mingil määral Indoneesia, Kesk-ja Ida- Aasia ning Tiibeti hõime · Seletus I: Saabusid Ameerikasse suurulukite järel nn Beringi maariba kaudu, mis ühendas Siberit ja Alaskat paleoliitikumi ajal umbes 14 000 aastat tagasi (või isegi varem?) · Seletus II: võisid purjetada õle Vaikse Ookeani mööda rannikut/ saarte kaudu hilispaleoliitikumi ajal · Geeniuurijad: oli kaks sisserändamise lainet · Enamus indiaanlastest elas (ja elab) Lõuna- ja Kesk-Ameerikas · Arvatakse, et Mehhikost põhjapool elas vaid u. 1-2 milj. indiaanlast 1500. aastal · Indiaanihõimude keeled, kultuurid, eluviisid ja religioonid erinevad teineteisest
rituaalne elu. Ka Ameerika asustamine algas u 40 000 a tagasi. Inimasustus Siberis ja Kirde-Aasias mitmekordistus Weichseli jäätumise ajal (varastemast küttidest-korilastest on Siberist vaid üksikuid jälgi inimesed asustasid Siberi külma arktilise tundra alles siis, kui oskasid piisavalt sooje riideid ja elamuid teha). Merepind oli siis u 100 m madalamal kui praegu, see oli nii madal, et Beringi väina kohal, mis praegu eraldab Aasiat ja Alaskat, oli ajuti maismaa (merevesi langeb madalamale siis, kui suured hulgad vett ookeanis on jäätunud mandrijää liustikeks). Seda maismaasilda mööda liikusid Ameerikasse Aasias elavad imetajad, nende kannul arvatavasti inimesed, kes neid jahtisid. Jääliustikud katsid suuremat osa Põhja-Ameerikast. Beringi väin oli kuiv mitmel perioodil, näiteks 50 00035 000 ja 23 00012 000 eKr. Lõplikult kadus see u 8000 eKr ning pärast seda said inimesed Ameerikasse ainult mööda
annaabi.ee 
