seltsivus, tundeelu, elustiil ja antisotsiaalsus) ning fluid IQ tulemused, mida mõõdeti Raveni progresseeruvate maatriksitega (RPM). Üldistes tulemustes leiti, et Pearsoni korrelatsioon RPM IQ ning PCL-R üldskoori vahel on negatiivne (r 54 = − 0.55, p < 0.001). Naistel, kellel esines tugevamaid psühhiaatrilisi käitumismustreid (üldskoor PCL-R testis), oli madalam IQ tulemus. Samuti leiti ka negatiivne korrelatsioon üldise IQ ning PCL-R nelja alaskaala vahel (seltsivus: r 54 = − 0.35, p < 0.01, tundeelu: r 54 = − 0.52, p < 0.001, elustiil: r 54 = − 0.53, p < 0.001 ja antisotsiaalsus: r 54 = − 0.49, p < 0.001). Seega selgus tulemustest, et esineb üldine negatiivne korrelatsioon PCL-R üldskoori ja IQ vahel, mis jaotub ühtlaselt kõigi nelja psühhiaatrilise käitumismustri alamskaala vahel. See aga kinnitab teadmist, et ebaedukatel psüühiliste häiretega naistel on halvad planeerimisoskused ning nad ei
läbipõlemine, koormus, autonoomsus, tööaeg, organisatsiooni liikmelisus, juhi ja kolleegide toetus, töös sisalduv rutiin ja väljakutse, töötaja arenemisvõimalused, kõrvalehoidev käitumine. Tööga rahulolus on üheks oluliseks aspektiks rahulolu erinevate töötahkudega (nt areng, palk tunnustamine jne) Üldise rahulolu skaalad on JIG(töö üldskaala), Michigani organisatsiooni hindamise küsimustiku rahuolu alaskaala, nägude skaala. Töökeskkonnaga rahulolu jaguneb: füüsilised tingimused (valgustus, temp, müra jne), töö ohutus(temp, müra, alko jne), psühholoogilised tingimused (privaatsus, inimtihedus, territoriaalsus), tööaeg (vahetus, libisev graafik jne), kontorid (avatud, kuubikud), paigakiindumus (personaliseerimine, oma laud jne), mugavus. Väsimuse dimensionaalsis jaguneb: füsioloogiline (füüsiline), objektiivne (töö tulemuse alanemine) ja subjektiivne väsimus (väsimustunne).
konflikt, palk ja tajutud õiglus, tööstress ja läbipõlemine, koormus, autonoomsus, tööaeg, organisatsiooni liikmelisus, juhi ja kolleegide toetus, töös sisalduv rutiin ja väljakutse, töötaja arenemisvõimalused, kõrvalehoidev käitumine. Tööga rahulolus on üheks oluliseks aspektiks rahulolu erinevate töötahkudega (nt areng, palk tunnustamine jne) Üldise rahulolu skaalad on JIG(töö üldskaala), Michigani organisatsiooni hindamise küsimustiku rahuolu alaskaala, nägude skaala. Töökeskkonnaga rahulolu jaguneb: füüsilised tingimused (valgustus, temp, müra jne), töö ohutus(temp, müra, alko jne), psühholoogilised tingimused (privaatsus, inimtihedus, territoriaalsus), tööaeg (vahetus, libisev graafik jne), kontorid (avatud, kuubikud), paigakiindumus (personaliseerimine, oma laud jne), mugavus. Väsimuse dimensionaalsis jaguneb: füsioloogiline (füüsiline), objektiivne (töö tulemuse alanemine) ja subjektiivne väsimus (väsimustunne).
tulemus on üllatav, siis ongi seda raske seletada. Võib-olla tekitas sisemine kontrollitunne rohkem pingeid ja kui ilmnes mõningaid tagasilööke dieedist kinnipidamises, siis peeti neid enda süüks ja see langetas enesehinnangut. Kuid see ei selgita ikkagi, miks kaalukaotus enesehinnangut ei tõstnud. Selle põhjuseks võib olla rahulolematus tulemusega, ehk ei võetud enda arvates piisavalt palju alla. Seoste otsimisest anoreksia ja kolme töömälu alaskaala vahel ilmnes, et mõjutatud ei olnud ainult fonoloogiline ring. Halvemad olid keskne täidesaatev ja visuaalruumiline töömälu osa. Halvemad tulemused visuaalruumilises töömälus ei ilmnenud dieedipidajatel, mis viitab sellele, et tegemist on anoreksiale omase defitsiidiga. Autorite poolne seletus oli, et toitu kujutatakse ette ja see hõivab mälu (Kemps, Tiggermann, Wade, Ben-Tocim, Breyer, 2006).
Kiita tuleb neid jõupingutusi, mida laps on oskuste omandamiseks teinud. Edu keerulisemate ülesannete lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete ülesannete lahendamine. Andekate isiksuslikud eripärad Ande realiseerimisel on suure tähendusega isiksuslikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks. Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne. Andekate tüdrukute väsimuse alaskaala näitajad olid oluliselt kõrgemad kui võrdlusgrupi tüdrukutel. Ülitundlikkus on füüsilise, meelelise, intellektuaalse, loomingulise ja emotsionaalse energia küllus. Ülitundlikkus toidab, rikastab, võimendab ja avardab annet. Kuidas andekat last ära tunda? Andekuse hindamine teatavate tunnuste järgi on kõige kindlam võimekate laste väljaselgitamise viis. Andekal lapsel on tavaliselt mõned nendest omadustest: kiire õppija hea abstraktne mõtleja
küsimustik · JDS (Job Diagnostic Survey) Töö Diagnostiline küsimustik Üldise rahulolu skaalad-ei püüta erinevaid dimesioone eraldi vaadata. Kas töö on meeldiv, ideaalne, hea jne. Emotsioonidega seotud. · JIG (Job in General Scale) Töö üldskaala · Michigan Organizational Assessment Questionnaire Satisfaction · Subscale Michigani organisatsiooni hindamise küsimustiku rahulolu alaskaala · Nägude skaala- missugune näoilmetest väljendab seda, kuidas ma ennast selle tööga tunnen. Pikem skaala tekkis, sest meeste nägudega skaalal ei ole võimalik naistel oma rahulolu nägu leida. TÖÖKESKKOND (1) FÜÜSILISED TINGIMUSED-need tingimused peavad olema tööga sobivad. Erinevad tööd eeldavad erinevaid tingumisi. · Valgustatus- kirurgidel 50 000 luxi · Temperatuur-teatud täpsust nõudva töö puhul võib temp meie töö kvaliteeti
inimese ,,tase või järk" ühiskonnas (kvoot tähendab määrosa, seetõttu räägitakse intelligentsuskvoodist ehk üksikindiviidi suhestatusest ülejäänud rahvastikuga). · A.Binet & T.Simon Stanford-Binet IQ test IQ = Vaimne areng (mantal age) / Kronoloogiline vanus (cronological age) x 100 · N.Bayley mõeldud esimese eluaasta kasutamisele, sisaldab spetsiifilised detaalid, mis võimaldavad last uurida. Jaguneb: vaimne areng, motoorne areng, käitumise alaskaala Bayley Scale of Infant Development DQ (development quotient) vs IQ (intelligence quoient) IQ-testide tulemused IQ-testide tulemused jäävad 0 ja 200 vahele. Keskmine tulemus on 100 punkti. ,,Normaalse" intelligentsuse alampiir jääb 80 punkti juurde. Üliandekate isiksuste puhul ulatub intelligentsuskvoot üle 140 punkti. Mõned kõnekad näiteid: Albert Einstein'il oli IQ 160, 5
võimalused Palk Tunnustamine Turvalisus Juhtimine Instumentide näited JSS (Job Satisfaction Survey) Tööga rahulolu küsimustik JDI (Job Descriptive Index) Töökirjelduse indeks MSQ (Minnesota Satisfaction Questionnaire) Minnesota rahulolu küsimustik JDS (Job Diagnostic Survey) Töö Diagnostiline küsimustik Üldise rahulolu skaalad JIG (Job in General Scale) Töö üldskaala Michigani organisatsiooni hindamise küsimustiku rahulolu alaskaala Michigan Organizational Assessment Questionnaire Satisfaction Subscale Nägude skaala TÖÖKESKKOND (1) FÜÜSILISED TINGIMUSED Valgustatus Temperatuur Müra Liikumine Saastatus Esteetilised tegurid TÖÖ OHUTUS Temperatuur, müra, valgustus, masinad, kemikaalid, radioaktiivsus, alkohol ja narkootikumid ning töögrupi üldine hoiak TÖÖKESKKOND (2) PSÜHHOLOOGILISED TINGIMUSED Privaatsus Inimtihedus ja tiheliolek Territoriaalsus
JDI (Job Descriptive Index) Töökirjelduse indeks MSQ (Minnesota Satisfaction Questionnaire) Minnesota rahulolu küsimustik JDS (Job Diagnostic Survey) Töö Diagnostiline küsimustik 45 ÜLDISE RAHULOLU SKAALAD JIG (Job in General Scale) Töö üldskaala Michigani organisatsiooni hindamise küsimustiku rahulolu alaskaala (Michigan Organizational Assessment Questionnaire Satisfaction Subscale) Nägude skaala TÖÖKESKKOND TÖÖKESKKOND JA RAHULOLU Füüsilised tingimused: Valgustus Temperetuud Müra Liikumine Saastus Esteetilised tegurid – kahte tüüpi : ruumi kaunistused ja teine on muud. PSÜHHOLOOGILISED TINGIMUSED Privaatsus – tahame olla soovi korral omaette, tahame kontrollida seda kuivõrd
kohaneda). Keskkonnaga kohanemisega seoses tuleb aga rääkida ka ühest muret tegevast nähtusest. Nimelt on Eesti murdeealiste laste hulgas mõõdetud suhteliselt kõrgeid depressiooni näitajaid. Nii on 2004. aastal avaldatud Andekate tüdrukute uuringu põhjal (Aluoja jt, 2004) 11 protsendil murdeealistest lastest dep- väsimuse alaskaala ressiooni näitaja üle nn äralõikepunkti, s.t üle skaala summa, mille puhul näitajad olid oluliselt kõrgemad kui võrdlus- võib kahtlustada tõsiseid psühholoogilisi probleeme. Sama mõõtevahen- grupi tüdrukutel. diga tehtud uuringus (Saul, 2006) oli depressiooni näitaja kõrge umbes 30 protsendil uuritud 186 õpilasest. Andekad ja nn tavalapsed ei erine- nud selle näitaja poolest
annaabi.ee 
