· Emakakael ei avane või avaneb nii aeglaselt, et nii ema kui laps on juba kurnatud. · Platsenta hakkab emakaseinalt irduma ja tekib verejooksu oht. · Laps ei liigu sünnitusteedesse, sest vaagen on liiga väike ja laps ei pääse läbi. · Emaka lõhkemise oht. · Beebil on tekkinud hapnikunälg. Enamus keisrilõigetest sooritatakse mitte üldnarkoosis, vaid epiduriaaltuimestusega või spinaalanesteesias ehk seljasüstiga. Seljasüst tehakse ühe süstlatorkega alaselga. See mõjub kiiresti, annab tugeva tuimestuse ning kaob umbes 5-6 tunniga, vaigistades valu ka pärast operatsiooni. (ema on operatsiooni ajal ärkvel), et vältida narkoosirohtude sattumist lapse organismi. Tuimestuse puhul on verekaotus väiksem ning operatsioonist toibumine võtab vähem aega. Erakorraliste keisrilõigete korral, kus esineb loote ohuseisund, ei ole seljasüsti teostamine ajafaktori tõttu alati võimalik.
tähelepanu. Teised töötajad ei olnud enne õnnetuse toimumist ega õnnetuse toimumise hetkel vahetus läheduses. Vigastuse tekitanud kriitiline tegu/sündmus Eelmises lõigus toodud asjaolude kokkulangemisel (põranda libedaks muutev vesi, piisavalt lihtsustamata tee pliidist valamuni, raskuse kandmine käsitsi) oli tulemuseks tööõnnetus, kus kokk libises koos veega täidetud keetmispotiga, kõrvetades ülakeha ja kätt veega ning põrutades oma alaselga kukkumisest. Õnnetuse juhtumise tõenäosust suurendanud vead · Suurimaks veaks saab lugeda kondenseerunud vee tilkumist põrandale, muutes selle libedaks ja ohtlikuks. Töö käigus ei ole loomulikult võimalik vältida kombiahju ukse avamist/sulgemist, seega ei ole märg põrand otseselt ahju kasutanud kokkade viga. Tähelepanu saab aga pöörata selle vee eemaldamisele, mida võivad/saavad teha kõik tol päeval tööl olnud töötajatest
· Oluline on laua ja tooli kõrguste suhe. Tool peab olema reguleeritud nii, et te istuksite õlad vabalt, selja nimmepiirkond toetatud, küünarnukid keha ligidal, küünarvarred horisontaalselt, käed toetatud lauale. Kui tooli õige reguleerimise korral jalad ei ulatu vabalt põrandale, tuleb kasutusele võtta jalatugi, vastasel juhul tooli iste avaldab survet reite alaküljele tekitades vereringe häireid jalgades. · Tool peab toetama alaselga. · Kuvar ja klaviatuur asetsegu otse ees, teie, kuvari ja klaviatuuri keskliin ühel joonel. Vastasel juhul teevad eri kehapoolte lihased erineva pingega tööd. · Asetage klaviatuur ja hiir kõrvuti ühele tasapinnale, kas lauale või klaviatuurisahtlisse. · Paigutage abivahendid käe järgi. · Sülearvutiga töötades võtke kasutusele sülearvuti alus ja lisaklaviatuur. · Pilgutage teadlikult silmi. Normaalselt pilgutab inimene silmi 16 korda
Õlad ei tohi olla ülestõstetud asendis, soovitavalt võiksid küünarvarred olla kergelt rippuvas asendis, et moodustuks nürinurk õlavarre ja küünarvarre vahele Töötool peab olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad; kui töötool seda võimaldab, on soovitav reguleerida istme kaldenurk nürinurka suurusega ~110º. Kui antud soovitust ei ole võimalik järgida, peab tooli seljatugi toetama maksimaalselt alaselga Kuvari kõrgus peab võimaldama ekraani jälgida pea vabas asendis (soovitavalt 15 - 35º allapoole silmade kõrgusest) Valgusallikad ja aknad, eredalt värvitud seadmed ja seinad ei tohi asetseda töötaja otseses vaateväljas ega halvendada kuva kvaliteeti Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja
......................................................................................... 4 Selg saladuslik tsoon ? ................................................................................................................ 5 Arvud ja paradoksid ....................................................................................................................... 6 1. SELJAVALU MEHHAANILISED PÕHJUSED ............................................................... 7 1. Alaselga mõjutavad lihased................................................................................................. 7 2. Kes ja kuidas haigestuvad ................................................................................................... 7 3. Lihase venitus, kramp, trauma ............................................................................................ 9 4. Selgroo talitlushäired valu põhjusena ................................................................
Igasugune asümmeetriline asend või tegevus, kui see toimub pidevalt viib tervisehäireteni, mis on tuntavad eelkõige valu, suremistunde ja tuimusena, halbadel juhtudel ka halvatusena. Lülivaheliste diskide kokkukuivamisel alanevad nii selgroo liikuvus kui ka vibratsioonitaluvus, mis on peamiseks põhjuseks, miks autojuhtidel täheldatakse sagedamini selja ja kaelavalusid, kuna lisaks pikale istumisele, tuleb taluda ka mehhaanilisi võnkumisi. Sageli aitab korduv enesevenitus alaselga. Venituse ajal väheneb diskisisene rõhk poole võrra ning disk saab uuesti toituda ja täituda, mis aitab lülivahedel taas avaramaks muutuda ja ennetada valutunnet. Diskiprolapsi korral ehk osalise või täieliku diski väljasopistumise korral, kus lülivaheketas surub närvijuurele, on tegemist radiokulopaatiaga ehk närvijuure kahjustusega. Sagedamini esineb taolist häiret selja nimme osas. Radikulopaatiat võib olla kahte liiki, nimme või kaela.
Käe- ja rinnalihaseid on hea treenida kätekõverdusi tehes (joonis 1) või lõuga tõmmates. joonis 1 http://bit.ly/kae-jarinnalihased Seljalihased Seljalihaste treenimiseks on väga erinevaid harjutsi. Maas kõhuli lamades tuleb tõsta ülakeha maast lahti nii, et tunneks seljalihastes pinget. Võib ka ülaheha asemel tõsta jalgu (joonis 2). See treenib rohkem alaselga. Võib kasutada ka erinevaid lisaraskusi nt topispalli. joonis 2 http://bit.ly/seljalihased 20 Kõhulihased Kõhulihaseid treenib selili olekust istesse tõus. Võib tõsta end 90-kraadise nurga alla, ent võib tõsta ka ainult natuke, et pingesse läheksid vaid ülemised kõhulihased (joonis 3)
teisi lihaseid, nt. "jalgrattasõit". Harjutust tuntakse kõhulihaste harjutusena, kuid koormab rokem puusaliigest kui kõhulihaseid. Pika jõuõla liigeskangiga sooritatud liigutused terviseriski võimalusi erinevatele keha piirkondadele tekitavd: · Suure amplituudi ja korduste arvuga sooritatud liigutused · Pikaajaline staatiline asend, näiteks toengpõlvituses sirge jala tõstmine kõrvale/taha koormab puusaliigest ja alaselga. Selili lamangus sirgete jalgade tõstmine üles pingestab alaselga. Sama pingestav mõju on ka kallutusel ette sirge jalgadega. Gravitatsioonijõud võib mõne harjutuse korral olla eeliseks, teise harjutuse puhul aga põhjustada terviseriski. Näiteks sirgete jalgadega ettepainutades mõjub nimmepiirkonnale kolmekordne kere jõud. Õppematerjal: "Treenerite tasemekoolitus" spordiüldained I, II, III.
Oponendid arvavad, et McKenzie meetodi puhul on tegemist eelkõige paraspinaallihaste ja puusaliigese sirutajalihaste tugevdamisega. Lülisamba sirutuse eesmärk: 1 avada lülide närvijuurekanaleid ja väikseid liigeseid 2 venitada reie painutaja- ja kõhulihaseid, aga ka selja sirutajalihaseid 3 tugevdada kõhu- ja tuharalihaseid 4 parandada liikuvust nimme-ristluuliigeses Lõppasendis: niudeluuhari stabiilselt alusel, sirutatakse käed ning lülisammas. Teha mitu korda päevas. Alaselga sääsetv ergonoomiline eseme maast võtmise tõste ehk Golfimängija tõste (the golfer’s lift) • On efektiivne viis vähendamaks seljale mõjuvat koormust korduval esemete tõstmisel Vaagen tugipunktina, üks jalg on sirutatud taha (isomeetriline kontraktsioon), moodustades vastukaalu, et tulla tagasi püstiasendisse. 51
annaabi.ee 
