Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "alamhulki" leiti 11 faili

54
doc

Valemid ja mõisted

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses...

Matemaatika - Keskkool
969 allalaadimist
273
pdf

Lembit Pallase materjalid

-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: lpallas@staff.ttu.ee K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsi...

Matemaatiline analüüs - Tallinna Tehnikaülikool
755 allalaadimist
13
pdf

SML kordamisküsimustele vastused.

SISSEJUHATUS MATEMAATILISSE LOOGIKASSE Kordamisküsimused (orienteeruv) Mõnede sümbolite tähendused sõna Materjal puudub & Konjuktsioon Ekvivalents üldisuskvantor Järeldumine Disjunktisoon ¬ Eitus olemasolukvantor Signatuur Implikatsioon Samaväärsus Loogiline järeldumine I. Lausearvutus Laused. L...

Sissejuhatus matemaatilisse... - Tartu Ülikool
74 allalaadimist
57
doc

Microsoft access

Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE...

Andmebaasid - Kutsekool
123 allalaadimist
48
pdf

Maatriksid

¨ TARTU ULIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Puhta matemaatika instituut Aivo Parring ALGEBRA JA GEOMEETRIA Tartu 2005 SISSEJUHATUS K¨aesolevate m¨arkmete j¨arele tekkis vajadus 2000/01 ~oppeaastal, kui muudeti tollase matemaatikateaduskonna ~oppekavasid. Selle tulemusena l¨ ulitati ~oppe...

Algebra ja geomeetria - Tartu Ülikool
46 allalaadimist
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

Kui mõisted ja erialad õnnestubki piiritleda, lisandub praktiliste valdkondade interdistsiplinaarsus. Näiteks arst kasutab paljude teadus- harude (anatoomia, embrüoloogia, radioloogia jne) oskussõnavara alamhulki, kuid ta ei tunne ega saagi tunda kõigi nende teadusharude mõistesüsteeme ega järelikult ka mitte terminisüsteeme kogu nende ulatuses. Ka autoremondiluksepp puutub töös kokku üksikute mehaa- nika, tugevusõpetuse vms mõistetega, kuid need ei moodusta tema tegevusala seisukohalt midagi tervikliku mõistesüsteemi lähedastki. Selge pole ka piir üld- ja oskuskeele vahel, vaid reaalne diskursus asub sujuva oskuskeelsuse skaala mingis pi...

Inimeseõpetus -
11 allalaadimist
92
docx

Diskreetse matemaatika elemendid

Hulga V elemente nimetatakse graafi tippudeks, hulga E elemente aga servadeks. Ülaltoodud graafi puhul näiteks on V = {A,B,C,D,E} Ja E = {{A,B}, {A,C}, {A,D}, {A,E}, {B,C}, {C,E}}. 30 Multigraaf o DEF: Et toodud definitsioonis loetakse servadeks ainult tippude hulga kaheelemendilisi alamhulki , siis ei tohi graafis esineda silmuseid, st servi mis ühendavad mingit tippu iseendaga, ega kordseid servi, olukordi, kus mingit kahte tippu ühendab rohkem kui üks serv. Siiski tuleb vahel ka neid arvestada, sellisel juhul räägitakse graafi asemel multigraafist. Täisgraaf o DEF: Täisgraafiks nimetatakse graafi, milles iga tipupaari vahel on serv. Nullgraaf o DEF: Nullgraafiks nimetatakse graafi, milles pol...

Diskreetne matemaatika - Tallinna Tehnikaülikool
28 allalaadimist
34
doc

TÕENÄOSUSTEOORIA

Kui sündmused A ja B on Teineteist välistavad sündmused, siis P(A  B) = P(A) + P(B). Järeldus2. Sündmuse A vastandsündmuse Ä tõenäosus avaldub järgnevalt: P(Ä) = 1 – P(A). Järeldus3. Kui sündmus A sisaldub sündmuses B, siis kehtib võrratus P(A) ≤ P(B). 1.5 Ühendid Ühenditeks nimetatakse lõpliku hulga An elementidest moodustatud alamhulki, mis erinevad üksteisest kas elementide endi, nende järjestuse või arvu poolest. 1. Permutatsioonideks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad kõiki antud elemente ja erinevad üksteisest ainult elementide järjekorra poolest: Pn = n! Näide: Viiele kaardile on kirjutatud tähed A, E, I, M, R. Milline on tõenäosus, et neid tähti juhuslikult ritta ladudes saadakse nimed MAIRE või EIMAR? Olgu sündmus A...

Tõenäosus - Keskkool
17 allalaadimist
96
pdf

ALGEBRA JA GEOMEETRIA

Teoreemi 2.2 kohaselt permutatsioonid α1 α2 . . . αn , β1 β2 . . . βn (2.4) 23 on sama paarsusega. Teoreem 2.3. Kui n ≥ 2, siis permutatsioonide hulgas Pn on paaris ja paarituid permutatsioone samapalju, s.o. 12 n!. T˜ oestus. T¨ahistame permutatsioonide hulga Pn paaris- ja paaritute permutatsioonide alamhulki vastavalt Pn+ ja Pn− . Definitsiooni 2.2 kohaselt Pn+ ∩ Pn− = ∅, Pn+ ∪ Pn− = Pn . Defineerime kujutused f : Pn+ −→ Pn− , g : Pn− −→ Pn+ valemitega α1 α2 α3 . . . αn ∈ Pn+ −→ f (α1 α2 α3 . . . αn ) := α2 α1 α3 . . . αn ∈ Pn− ja α1 α2 α3 . . . αn ∈ Pn− −→ g(α1 α2 α3 . . . αn ) := α2 α1 α3 . . . αn ∈ Pn+...

Algebra ja geomeetria - Keskkool
15 allalaadimist
204
pdf

Topoloogilised ruumid

. . , Gn ∈ T =⇒ ∩ni=1 Gi ∈ T ¨ (I on indeksite hulk). Uhel ja samal hulgal v˜oib vaadelda erinevaid topoloogiaid. Topoloogilise ruumi X elemente nime- tatakse sageli ka selle ruumi punktideks. Definitsioon 1.2 Topoloogilise ruumi X alamhulki , mis kuuluvad topoloogiasse T , nimetatakse lahtisteks hulka- deks. Definitsiooni 1.1 n˜oudest 10 j¨areldub, et t¨ uhi hulk ja ruum X ise on iga hulgal X antud topoloogia suhtes lahtised hulgad. 1.1 Topoloogilise ruumi definitsioon 7 N¨aide 1.1 Igal hulgal X saab vaadelda topoloogiat T1 = {∅, X}, mis koosneb vaid t¨uhjast hulgast ∅ ja hulgast X, ning to...

Matemaatiline analüüs 2 - Tallinna Tehnikaülikool
9 allalaadimist
108
doc

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

X 2 Y2 Z 2 9. KOMBINATOORIKA JA TÕENÄOSUSTEOORIA 9.1 Kombinatoorika 47 Ühenditeks nimetatakse lõpliku hulga U n   u1 ; u 2 ;  ; u n  elementidest moodustatud alamhulki, mis erinevad üksteisest kas elementide endi, nende järjestuse, arvu või kordsuse poolest. Variatsioonid n erinevast elemendist m elemendi kaupa on ühendid, mis erinevad üksteisest elementide eneste või nende järjestuse poolest (s.t. uus järjestus endiste elementidega loetakse uueks ühendiks ). Üksteisest erinevate variatsioonide arvu n m m elemendist m elemendi kaupa täh...

Algebra I - Põhikool
17 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun