5) ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine 9. Ava teenistusliku ja riikliku järelvalve olemus. Teenistuslik järelvalve: Teenistuslik järelevalve on haldusorganisatsioonis kõrgemal asuvate asutuste teostatav kontroll neile alluvate asutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Teenistusliku järelevalve teostamisel on kõrgemalseisval asutusel õigus teha ettekirjutus alamalseisva organi akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks, peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus või tunnistada akt kehtetuks Riiklik järelvalve: on haldusorgani poolt teise haldusorgani või haldusevälise isiku tegevuse õiguspärasuse üle teostatav kontroll (järelevalve). Erinevalt teenistuslikust järelevalvest ei teostata riiklikku järelevalvet alluvuskorras (järelevalvet teostav organ
I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja
jumala sõnaga. H. Kelseni puhas õigusõpetus. Puhta õigusõpetuse eesmärgiks on luua selline õigusteadus, mis on vaba eetilistest, poliitilistest ja ülipositiivse õiguse elementidest. Puhas õigusõpetus distantseerub selgelt loomuõiguslikult mõistetavast sotsioloogiast ja loodusõigusest tervikuna. Õigusteadus peab olema "puhas" väärtuspostulaatidest. Õiguskord on hierarhiline ja iga kõrgemal asuv norm on kehtivuse tingimus alamalseisva normi suhtes. H. Kelsen iseloomustab ise õpetust kui positiivsuse teooriat, mitte spetsiaalse õiguskorra teooriat. Puhas õigusõpetus on üldine õigusõpetus, mitte rahvuslike või rahvusvaheliste õigusnormide interpreteerimine. Kuid ta loob võimaluse selliseks interpreteerimiseks. Ta on õigusteadus, mitte õiguspoliitika. Ameeriklasest Ronald Myles Dworkin on hetkel üks tuntumaid õigusfilosoofe maailmas. Kuulsaks
Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kehtivad õiguse üldpõhimõtted. Seetõttu seadus, mis on vastuolus nende põhimõtetega, on vastuolus ka Põhiseadusega.” (RKPJKo III-4/1-5/94) Preambuli peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920., selle 1933. a muudatuste ja 1937. a PS lühiiseloomustus Enne praeguse põhiseaduse vastuvõtmist on Eesti Vabariigis kehtinud kolm põhiseadust (kokku 4): 1) 15. juunil 1920 Asutava Kogu poolt vastu võetud ja 21. detsembril 1920 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) 14., 15. ja 16
Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kehtivad õiguse üldpõhimõtted. Seetõttu seadus, mis on vastuolus nende põhimõtetega, on vastuolus ka Põhiseadusega." (RKPJKo III-4/1-5/94) Preambuli peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920., selle 1933. a muudatuste ja 1937. a PS lühiiseloomustus Enne praeguse põhiseaduse vastuvõtmist on Eesti Vabariigis kehtinud kolm põhiseadust (kokku 4): 1) 15. juunil 1920 Asutava Kogu poolt vastu võetud ja 21. detsembril 1920 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) 14., 15. ja 16. oktoobril 1933 toimunud rahvahääletusel vastu võetud ja 24
Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. 75. Mis on põhiõigused? põhiõigused kui riikliku õiguskorra olulised elemendid ühelt poolt ja teiselt poolt põhiõigused ulatuvalt üle riiklikest õigussüsteemidest: sisaldavad inimõigusi (Inimõiguste Ülddeklaratsioon) Euroopa liikmesriikide Euroopa põhiõiguste tasand (Euroopa Liidu põhiõiguste Harta) 76. Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata? Põhiõigusi saab piirata ainult seadustega (mitte alamalseisva õigusaktiga. Kui piirangu eesmärgiks on tagada teiste isikute põhiõigusi või muid põhiseaduslikke väärtusi. Põhiõigusi või piirata kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tõkestamiseks (tohib rikkuda kodu puutumatust") 77. Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus? On üks suuremaid harusid. Suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust,
jao pealkirjast - on prokuratuur selle kaebemenetluse kontekstis institutsioon, kelle peale kaevatakse või kes selle kaebemenetluse mingil etapil lahendab kaebust ja kes seetõttu sisuliselt ei saa ise olla kaebajaks ? isikuks, kelle õigusi võidakse kohtueelses menetluses rikkuda. 11. Kuid vaatamata kohtukaebeõiguse puudumisele on KrMS § 213 lg 1 p 6 kohaselt kõrgemalseisev prokurör kohtueelse menetluse seaduslikkuse huvides pädev tühistama alamalseisva prokuröri poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ja taasalustama kriminaalmenetlust. Analoogiliselt kriminaalmenetluse alustamisega (vt eelnevalt p 9), ei ole mingit alust ka selle taasalustamist kõrgemalseisva prokuröri poolt paigutada PS § 15 lg 1 p-st 1 lähtuva kohtukaebeõiguse esemelisse kaitsealasse. Riigiprokuröri määruskaebuses on õigesti märgitud, et
Mõnedel juhtudel on lahendus saavutatav õigusnormi transformatsiooniga, mõnedel juhtudel õigusesisese transformatsiooni viisidega. - formuleeritud, võetakse nn eelduslauseks, mis nende tingimuste olemasolul seotakse õiguslike tagajärgedega; - Reeglite ja printsiipide vaheline kollisioon Neile kõigile ühine: deduktiivse otsustamise aluseks olev üldine reegel pole veel kindlaks tehtud; Kollisioonide lahendamine on nõutav ka siis, kui alamalseisva normi õigustühisus ei tulene mitte üksnes eksimusest protseduurireeglite vastu, vaid ka siis, kui ta on selliste normidega vastuolus, millest tulenevad eelkõige sisulised nõuded temale. Probleemi teine pool – alamalseisvat normi tuleb käsitleda kehtivana, kuigi ta on loodud normide hierarhia vastu eksides. Seega võib teatud juhtudel otsus olla jõus, kuigi ta on seaduse teatud positsioonidega vastuolus (ekstreemseim näide: nn contra legem määrused).
kohustavad (sisaldavad juhtnööre teatud nõuete kohustuslikuks täitmiseks); 3) keelavad (kehtestavad selle, mida ei tohi teha). c) õigusnormis sisalduva ettekirjutuse määratletuse (kategoorilisuse) järgi: 1) imperatiivsed; 2) dispositiivsed. d) õigusjõult: 1) konstitutsioonilised (omavad kõrgeimat juriidilist jõudu); 2) mittekonstitutsioonilised (konstitutsioonilisest alamalseisva õigusjõuga, sisalduvad teistes õigusaktides). [korrata õiguse entsüklopeediast institutsioonidega korrespondeeruv üld- ja üksikaktide õigusjõult hierarhiline süsteem Eesti Vabariigis!] e) territoriaalse kehtivusulatuse järgi: 1) föderaalsed õigusnormid (kehtivad kogu föderatsiooni territooriumil)- kuna Eesti on unitaarriik, siis selliseid õigusnorme meil ei eksisteeri, küll aga eksisteerivad üldriiklikult kehtivad munitsipaalõigusnormid; 2)
põhiõigused kui riikliku õiguskorra olulised elemendid ühelt poolt ja teiselt poolt põhiõigused ulatuvalt üle riiklikest õigussüsteemidest: sisaldavad inimõigusi (Inimõiguste Ülddeklaratsioon) Euroopa liikmesriikide Euroopa põhiõiguste tasand (Euroopa Liidu põhiõiguste Harta) 86. Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata? Põhiõigusi saab piirata ainult seadustega (mitte alamalseisva õigusaktiga. Kui piirangu eesmärgiks on tagada teiste isikute põhiõigusi või muid põhiseaduslikke väärtusi. Põhiõigusi või piirata kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tõkestamiseks (tohib rikkuda kodu puutumatust")õigusi tohib teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks)
annaabi.ee 
