Pinge takisti R4 klemmidel U 4 = I * R4 U 4 = 0,446 * 5 U4 = 2,231 V Leian voolu läbitakisti R2, selleks kasutan Kirchoffi I seadust. Eeldame et vool kulgeb ahelas päripäeva I1 - J 1 = I 2 I 2 = 0,446 -1 I2 = -0,554 A Arvutan takisti R2 osapinge U 2 = I 2 * R2 U 2 = 0,554 * 36 U2 = 19,938 V Leian voolu I3, kasutan Kirchoffi seadust I 2 - J 2 = I3 I 3 = -0,554 -1 I3 = -1,556 A Arvutan pinge U3 takisti R3 klemmidel U 3 = I 3 * R3
A Alalisvool, alalisvoolud Aja, ajad Ajaühik, ajaühikud Ajavahemik, ajavahemikud Akupatarei, akupatareid Ahela, ahelad Ahelaosa, ahelaosad Amper, amprid Ampermeeter, ampermeetrid C Coulomb, coulombid Coulomb'i-seadus Const D Dzaul, dzaulid Dielektrik, dielektrikud E Elektrivool, elektrivoolud Energia, energiad Elekromotoorjõud, -jõudud Element, elemendid Elektrienergia, elektrienergiad Energialiik, energialiigid Elektriväli, elektriväljad F Füüsikaline, füüsikalised G Generaator, generaatorid Galvaanielement, -elemendid H Hargnemata Haruvoolutugevus, -ugevused ...
ahelat mitmel viisil. Kui näiteks on antud ahela kogupinge U , saab määrata voolu ja osapinged. Selleks tuleb rõhtteljel võtta kogupingele vastav lõik. Olgu see 0-5. Tõmmates nüüd punktist 5 ristsirge, saab lõikumisel pinge-voolu tunnusjoonega punkti 4. Selle punkti ordinaat väljendabki antud kogupingele vastavat voolutugevust. Kui läbi punkti 4 tõmmata rõhtjoon, siis saadud lõigud 1-2 (0-7) ja 1-3 (0-6) vastavad osapingetele U 1 ja U 2 . Kui on teada näiteks osapinge U 2 , võib samamoodi leida voolu I ning pinged U 1 ja U . Kui teadaoleva voolu I korral on vaja leida pingeid, tuleb võtta püstteljel voolutugevusele vastav lõik 0-1. Kui nüüd läbi punkti 1 tõmmata rõhtjoon, väljendavad lõigud 1-2, 1-3 ja 1-4 vastavalt pingeid U 1 , U 2 ja U . Nii saab arvutada ka ahelaid, kui jadamisi ühendatud elementide arv on suurem kui kaks. Kui on tegemist jadamisi ühendatud mittelineaarse elemendi ja lineaartakistiga R, võib ülesannet
Kõiki vooluringi elemente läbib ühe ja sama väärtusega voolutugevus. I = I1 = I2 = ... = In Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi elementide takistuste summaga. R = R1 + R2 + ... Rn Tarbijate jadalülituse korral on R alati suurem kui kõige suurema takistusega elemendi takistus eraldi võetuna. Vooluallika pinge jaguneb jadalülitusse ühendatud elementide vahel võrdeliselt nende takistusega. Mida suurem on elemendi takistus, seda suurem on temale langev osapinge ehk nn. pingelang. Jadaühendusel kogupinge võrdub üksikute pingete summaga. Kogu pinge jaguneb üksikute takistuste vahel. Rööp- ehk paralleelühenduses jaguneb elektriahel harudeks. Ühe haru katkemisel lakkab vool ainult selles, teistes harudes töötavad elektritarvitid sõltumatult edasi. Elektriallika pinge mõjub kõikidele harudele võrdselt. U = U1 = U2 = ... = Un Kuna vooluringi hargnemispunkti ei saa elektrilaengud koguneda, siis on sellesse
Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V. 19 1.12 Takistite jadaühendus Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral · kõikides takistites on ühesuurune vool I = I1 = I 2 = I 3 · takistil tekkiv pingelang ehk osapinge on võrdeline takistusega U 1 = I R1 , U 2 = I R2 , U 3 = I R3 · osapingete summa võrdub allika klemmipingega U =U 1 + U 2 + U 3 · ahela kogutakistus võrdub takistite takistuste summaga R = R1 + R2 + R3 · võimsus võrdub jadamisi ühendatud takistuste võimsuse summaga P = P1 + P2 + P3 =U 1 I + U 2 I + U 3 I = UI .
Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V. 19 1.12 Takistite jadaühendus Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral · kõikides takistites on ühesuurune vool I = I1 = I 2 = I 3 · takistil tekkiv pingelang ehk osapinge on võrdeline takistusega U 1 = I R1 , U 2 = I R2 , U 3 = I R3 · osapingete summa võrdub allika klemmipingega U =U 1 + U 2 + U 3 · ahela kogutakistus võrdub takistite takistuste summaga R = R1 + R2 + R3 · võimsus võrdub jadamisi ühendatud takistuste võimsuse summaga P = P1 + P2 + P3 =U 1 I + U 2 I + U 3 I = UI .
Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V. 19 1.12 Takistite jadaühendus Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral · kõikides takistites on ühesuurune vool I = I1 = I 2 = I 3 · takistil tekkiv pingelang ehk osapinge on võrdeline takistusega U 1 = I R1 , U 2 = I R2 , U 3 = I R3 · osapingete summa võrdub allika klemmipingega U =U 1 + U 2 + U 3 · ahela kogutakistus võrdub takistite takistuste summaga R = R1 + R2 + R3 · võimsus võrdub jadamisi ühendatud takistuste võimsuse summaga P = P1 + P2 + P3 =U 1 I + U 2 I + U 3 I = UI .
Re - eeltakisti takistus Rv - voltmeetri sisetakistus Ue - eeltakistil tekkiv pingelang Uv - voltmeetril tekkiv pingelang Toitepinge U on kõrgem voltmeetri mõõtepiirkonnast Un. Ühendades voltmeetriga jadamisi eeltakisti, tekib viimasel pingelang Ue=Iv·Re, mille tagajärjel voltmeetrile mõjuv osapinge jääb lubatavatesse piiridesse. Sobiva takistusega eeltakisti leidmiseks kasutatakse järgmist valemit: , kus p' - tegur, mis näitab, mitu korda on mõõdetav pinge suurem voltmeetril olevast pingest. Samuti nagu sunteerimistegur näitab ka see, mitu korda on vaja laiendada voltmeetri mõõtepiirkonda. Eeltakistid jagunevad: Sisesteks, mis on paigutatud voltmeetri korpusesse.
Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V. 19 1.12 Takistite jadaühendus Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral · kõikides takistites on ühesuurune vool I = I1 = I 2 = I 3 · takistil tekkiv pingelang ehk osapinge on võrdeline takistusega U 1 = I R1 , U 2 = I R2 , U 3 = I R3 · osapingete summa võrdub allika klemmipingega U =U 1 + U 2 + U 3 · ahela kogutakistus võrdub takistite takistuste summaga R = R1 + R2 + R3 · võimsus võrdub jadamisi ühendatud takistuste võimsuse summaga P = P1 + P2 + P3 =U 1 I + U 2 I + U 3 I = UI .
Lekkeraja parandatud pikkus: Ll = efUmKD Isolaatori valikul on oluline ka nn. lekkeraja tegur KCF ,kus: Lü on ülelöögiraja pikkus. 34. Pingete jagunemine isolaatorketis Isolaatorketis esinevad mahtuvused mõjutavad pingejaotust isolaatorketis: Joonis 2.41 Pingete jagunemine isolaatorketis: c0 isolaatori oma mahtuvus c1 isolaatori mahtuvus maa suhtes c2 isolaatori mahtuvus juhtme suhtes n isolaatori järjekorranumber u isolaatorile langev osapinge protsentides · Joonisel 2.41 on nooltega kujutatud isolaatorite mahtuvusi läbivate voolude suunad. · Isolaatorite ja maa (traaversi) vahelised mahtuvused c1 ja vastavad voolud on mõnevõrra suuremad kui isolaatorite ja juhtme vahelised mahtuvused c2 ja vastavad voolud. · Isolaatorist maha voolav vool vähendab järgmist isolaatorit läbivat voolu ja seega ka järgmisele isolaatorile rakenduvat pinget (kõver 1 joonisel 2.41).
Kogumahtuvus kondekate rööpsel ja järjestikusel ühendamisel. Seos laengute, pingete ja mahtuvuse vahel üksikutel kondekatel ja ahelal tervikuna. Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral: · kõikides takistites on ühesuurune vool I = I 1 = I 2 = I3 · takistil tekkiv pingelang ehk osapinge on võrdeline takistusega U1 = I * R1 U2 = I * R2 U3 = I * R3 · osapingete summa võrdub allika klemmipingega U = U1 + U2 + U3 · ahela kogutakistus võrdub takistite takistuste summaga R = R 1 + R 2 + R3 · võimsus võrdub jadamisi ühendatud takistuste võimsuse summaga P = P 1 + P2 + P3 = U1 * I + U 2 * I + U 3 * I
osapingete valik, et saada võimalikult täpne analoog pinge. Analoog-digitaal muunduril (ADC) on kaks sisendit: muundatav analoogsisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref). Edasi tuleb analoogvõrdlusskeem, mille väljundisse ilmub loogilisele 1-le vastav pinge kohe kui + märgitud pinge on kõrgem või võrdne kui märgitud sisendi pinge. Koodimuundur peab teisendama muundamisel saadud koodi kahendkoodiks. Iga kord kui muundatav pinge ületab kasvades järjekordse Vref osapinge ilmub järgmisse koodijärku üks. Loomulikult tekib muundamisel ka viga. Muundamisel saadud kood ei ole järjestikuste kahendaarvude jada.Selleks, et saada tulemus kahendaarvude jadana on veel lisatud koodimuundur. 25. Analoog ja digitaal info. Helikaart Iga helikaardi aluseks on digitaalanaloogmuundur (DAC- Digital to Analog Converter), mis arvuti poolt digitaalsel kujul saadetava info kindla algoritmi järgi madalsagedusvõnkumisteks (helisagedusteks) muudab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
