sattuda võivate metallosade ja konstruktsioonide tahtlikku ühendamist maaga. Elektriseadmed maandatakse vastavalt eeskirjadele pingest ja voolu liigist sõltuvalt järgmiselt. · Alates 380-V vahelduvvoolust ja 440-v alalisvoolust on maandamine nõutav kõigis ruumides ja välisseadmeis. · Üle 42-V vahelduv ja 110-V alalispinge korral on maandamine nõutav ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides ning välisseadmeis. · Igasugusel vahelduv- ja alalispingel plahvatusohtlikes ruumides ja seadmetes. Maandatakse elektriseadmete kered, karkassid, metallkonstruktsioonid, kaablite ja juhtmete metallkestad, elektrijuhtmestiku terastorud jne. Maandamine toimub maandusseadmete abil. Maandusseade koosneb maandurist ja maandusjuhtidest. Esmajärjekorras kasutada looduslikke maandureid (maa). 4). Mõõtmine ja selle meetodid Kaitsemaanduse tehnilise seisukorra kindlakstegemiseks on perioodiliselt vaja :
Arvutage trafo voolud. 6. nimipinge U1 400 V nimivõimsus Sn 4 kVA Pinge Ua 100 V Ei oska trafo reaktiivkomponent Ukr 4 % trafo aktiivkomponent Uka 5 % Leida I1; I2; I2k? Vastus: trafo sekundaar vool alalispingel 0A (sest alalispingel ülekannet ei toimu) 7. Ühefaasilise trafo nimiparameetrid on U1N = 400 V, SN = 2 kVA ja sekundaarmähise nimitühijoo aktiivkomponent on uka% = 7% ja reaktiivkomponent ukr% = 5%. Trafo sekundaarahelasse on lülitatu pingele 400 V. Leida trafo sekundaarvool, sekundaarpinge koormuse all ja sekundaarpinge muutus nimipinge U1N 400 V näivtakistus sek.poolel Z"n nimivõimsus Sn 2 kVA
ergutusmähist toidetakse eraldi toiteahelast, b) jadaergutusega, kus ergutusmähis on ühendatud jadamisi ankruga, c) rööpergutusega, kus ergutusmähis on ühendatud paralleelselt ankruga, või siis kombineeritult jada -ja rööpergutusega. Lisaks sellele kasutatakse kas püsimagnetergutust, mille puhul staatoril paiknevate püsimagnetitega tekitatakse ajas muutumatu magnetvälilalisvoolu mootor. 2)Harjadega, harjadeta. Harjadega alalisvoolumootorid töötavad alalispingel ning põhimõtteliselt ei vaja eraldi juhtelektroonikat, kuna kogu vajalik kommutatsioon toimub mootori sees. Mootori töötamise ajal libisevad kaks staatilist harja rootori pöörleval kommutaatoril ning hoiavad mähiseid pinge all. Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi
..8 punktis. Tingimata aga pingetel Ur (rakendumine), Ue (ennistumine) ja Ut (tööolukord). Joonestada sõltuvuse graafik ja teha vastavad järeldused. Vahelduvvoolureleedel on vool vahetult enne rakendumist suurem kui mähise nimivool, seetõttu ei tohi releed kaua hoida selles olukorras. Relee võib termilise ja mehaanilise ülekoormuse tõttu rikneda. Relee mähise nimipinge määramisel (kui see ei ole antud) lähtuda nimipingete reast: alalispingel 6, 12, 24, 36, 48, 110, 220, 440 V, vahelduvpingel 6, 12, 24, 36, 48, 127, 230, 400 V. Mähise nimipingeks valida esitatud reast lähim. Voltmeetri ühendamisel vahetult relee mähisele on vaja mähist läbiva voolu määramisel arvestada voltmeetri vooluga. Seega relee mähise vool U Im I , Rv kus I on ampermeetri näit, A,
toite automaatne valjalulitamine. Kaitsemeetodi alla kuulub projekteeritud rikkevooluahel kaitseseade, mis toimib ettenahtud aja jooksul. Kaitseseade peab toite ahelast voi seadmest automaatselt valja lulitama, kaitsmaks ohtliku puutepinge eest. Valjalulitamine peab toimuma selliselt, et pingestatud osa ja pingealti juhtiva osa voi kaitsejuhi voi PEN-juhi vahelise rikke ajal ei esineks puutepinget vahelduvpingel ule 50 V (efektiivvaartus) voi pulsatsioonivabal alalispingel ule 120 V nii kaua, et see tekitaks kahjulikke fusioloogilisi toimeid inimesele, kes puudutab samaaegselt puudutavaid juhtivaid osi. Kaitseviisi oluline osa on potentsiaaliuhtlustus, millega vahendatakse rikkeaegset puutepinget. Peapotentsiaaliuhtlustus tekitab oma toimealal sellise kontrollitud olukorra, kus valised haired voi rikked ei suuda valjastpoolt alale tulevate juhtivate torude vms. kaudu pohjustada elektrivorgu ja teiste juhtivate osade vahele ohtlikke pingeerinevusi. Maandus
Pingealused tööd Maast isoleeritud kaitseväikepinge paigaldistes (SELV) võib pingealuseid töid teha otsepuutevastaseid ettevaatusmeetmeid kasutamata, kuid tuleb rakendada meetmeid kaitseks lühiste eest. Maandatud kaitseväikepinge- (PELV) ja talitlusväikepinge paigaldistes (FELV) tuleb juhinduda madalpingepaigaldiste nõuetest. 5 Madalpingepaigaldistes (vahelduvpingel kuni 1000 V ja alalispingel kuni 1500 V), mis on kaitstud liigkoormuste ja lühiste eest, on ainsateks ohutusnõueteks: Isoleerkaitsevahendite kasutamine naabruses asuvate pingestatud osade puudutamise vältimiseks Isoleertööriistade ja oludekohaste isikukaitsevahendite kasutamine koormuse puudumise kontroll külge- ja lahtiühendataval seadmel. Tööde teostamisel tuleb eelistada tehnoloogiat, mis võimaldab pingestatud voolujuhtivaid osi
Mida suurem on rakendatud elektrivälja tugevus, seda suurem on nihkumine.Polaarsetes paiknevad diapoolid soojusliikumisetüttu kaootiliselt.Kui sellisele doelektrikule rakendada elektriväli, siis see püab pöörata diapoole selliselmet eed oleksid orienteeritud mõjuva elektrivälja jõujoonte sihis. 1.1.2 Dielektrikute elektrijuhtivus Polarisatsioon on seotud laengute nihkumine.See põhjustab dielektrikud lühiajalise voolu, mida nimetatakse nihkevooluks. Alalispingel kestab see vool senikaua, kuni polarsisatsioon jõuab välja kujuneda. See aeg on, olenevalt polarsisatsiooni liigist, väga lühike , ulatudes 10-15s kuni maksimaalselt mõne minutini. Vahelduvpingel kestab nihkevool kogu selle aja vältel, mil dielktrik asub elektriväljas. Tehnilistes dielektrikutes esineb alati ka väike hulk vabu lanegukandjaid , enamasti ioone. Nende liikumine elektriväljas põhjustab juhtivusvoolu.Seega koosnev dielektrikut läbiv vool i kahest komponendist: i= in+jj.
Ioonide soojusvõnkumiste intensiivsus mõjutab kadudega ioonpolarisatsiooni oluliselt – temperatuuri tõustes see kasvab Elektron-relaksatsioonpolarisatsioon tekib dielektrikus olevate liigelektronide või –aukude ergastamisest kõrgemal temperatuuril Struktuur- e. migratsioonpolarisatsioon on makroskoopiliselt ebaühtlase struktuuriga ja juhtivaid lisandeid sisaldavates tahketes dielektrikutes esinev täiendav polarisatsiooni liik See polarisatsioon esineb alalispingel ja madala sagedusega vahelduvpingetel ning on seotud suurte energiakadudega. Polarisatsiooni põhjustavad juhtivad ja pooljuhtivad osakesed dielektrikutes. See polarisatsioon tekib ka erineva elektrijuhtivusega kihtidest koosnevas kihilises isolatsioonis. Elektrivälja mõjul koguneb osa vabu elektrone ja ioone osakeste või kihtide pinnale. Selliselt kujunevad suured polariseerunud piirkonnad. Kuna polarisatsioon
-vahenditega. Pingealuse töötsooni välispiir on määratud ohutu kaugusega. Töötajad peavad kandma sobivaid ning pingealuste tööde nõuetele vastavaid isikukaitsevahendeid; riietuses ega kehaosadel ei tohi olla ohtlikeks osutuda võivaid metallesemeid (nt. ehted). Erinõuded madalpingepaigaldistes: Piisavateks ohutusnõueteks liigvoolude ja lühiste eest kaitstud madalpingepaigaldistes (vahelduvpingel kuni 1000 V ja alalispingel kuni 1500 V) on: - lähedalasuvate pingestatud osade puudutamise välistamine isoleerkaitsevahendite abil; - isoleertööriistade ja oludekohaste isikukaitse-vahendite kasutamine. Töötoiminguid pingestatud osade lähedal nimipingetel üle 50 V vahelduvvoolu või üle 120 V alalisvoolu puhul võib sooritada ainult siis, kui ohutusmeetmed välistavad pingestatud osade puudutamise või töötaja küündimise pingealusesse tsooni.
maa potensiaali edasi kanda (ehitiste matallrindid, juhtivad torustikud, põrandad, seinad) Isolatsioonirike isolatsiooni rikkeline seisund. Ei pea tähendama soovimatut juhtivat ühendust Rikkevool isolatsioonirikkel tekkiv, kuid ei pruugi põhjustada seadmete olulist talitushäireid, kuid vüivad esile kutsuda elektrilöögi ja/või tulekahju Madalpingeliinid Madalpinge määramine-vahelduvpinge(AV) 50-1000V, alalispingel (DC) 120-1500V Elektrijuhid- · Juhtmed: paljas-, isoleerjuhtmed · Kaablid: maa-, õhu-, vee-, paigalduskaablid(kasutatakse sees ruumides) · Latid: paljas-, isoleerlatid(kest ümber) · Muud: näiteks muundur Elektrienergia muundur- jaotusalajaamast liitumiskilbini: õhuliini või maakaabelliiniga Õhuliinid- võrreldes kaabelliinidega: · Odavamad · Kiiremini paigaldatavad · Kiiremini remonditavad Kaabellliinid- võrreldes õhuliinidega: · Töökindlamad
Lülitid ja tumblerid Lüliti 2 Lüliti 2 on mõeldud alalis ja vahelduvvooluahelate ümberlülitamiseks elektroonika -, mõõte jm. nõrkvoolu aparaatides. Nad on kasutatavad nii trüki kui ka rippmontaazi korral. Põhiparameetrid 1. kontaktidele lubatav max alalispinge ja alalisvool. 2. kontaktidele lubatav vahelduvpinge ja vahelduvvool. 3. Suurim lubatav alalisvool pingel 250V on 0,1A, alalispingel 12V on lubatud 1A. Vahelduvpingel 250V on lubatud 0,2A, vahelduvpingel 12V on lubatud 1,5A. Spetsiaalsel võrgu toite lülitidel mis võib olla ka eraldi lülitina 2 konstruktsiooni kohaselt on vahelduvpinge 250V kohal lubatud vool 2A ja 250V alalispinge puhul 1A. Tumbler lüliti põhiparameetrid 1. max lubatav alalis pinge ja vahelduvpinge 2. max lültatav alalisvool ja vahelduvvool. Galett lülitite tähistused 11 positsioon ja 1 suund 111 112 113 52 54 58 33 36 312
Valgusdiood Valgusdiood on pooljuhtseadis, mis muundab elektrienergiat valguskiirguse energiaks. Valgusdiood tarbib tunduvalt vähem energiat kui hõõglambid. Kui esialgu leidsid nad kasutamist indikaatoritena, siis on viimasel ajal suure valgusviljakusega valgusdioodide kasutusevõtmise tulemusel hakanud levima valgusdioodide kasutamine valgustuspaigaldistes. Valgustuspaigaldistes kasutatavad valgusdioodid on väikepingelised (enamasti alalispingel 3 7 V talitlevad) väikesemõõtmelised (läbimõõduga 1 5 mm) pooljuhtseadised, mis on varustatud sisseehitatud nõguspeegli ja läätsega ja mis kiirgab valgust kitsama või laiema vihuna mingis ühes suunas. Nad on nii värvilised (kollased, punased, rohelised, sinised) kui ka valged. Valgustuseks ettenähtud valgusdioodid on 1 5-vatised, nimipinge 3,6 või 6,8 V, valgusviljakus 10 30 lm/W ja eluiga kuni 40 000 tundi
Dielektrikute elektrijuhtivus kus R on dielektriku mahutakistus, , S elektroodi 2 Polarisatsioon on seotud laengute nihkumine. pindala, m ja h dielektriku paksus, m. See põhjustab dielektrikus lühiajalise voolu, mida Pinnaeritakistus on antud dielektriku pinnale nimetatakse nihkevooluks. Alalispingel kestab see kujundatud ruudu takistus, kui elektroodideks on vool senikaua, kuni polarisatsioon jõuab välja kuju- ruudu vastasküljed. Ühikuks on . Kui on tegu aga neda. See aeg on, olenevalt polarisatsiooni liigist, ristkülikuga, siis pinnaeritakistus avaldub: -15 väga lühike, ulatudes 10 s kuni maksimaalselt = RSd / l [ m / m = ], mõne minutini. Vahelduvpingel kestab nihkevool
Sellepärast kasutatakse voolu kirjeldamiseks potentsiaali mõistet: potentsiaal = energia/laeng. Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Vahelduvvool. Räägitakse küll vahelduvvoolust, aga seda tekitab ikkagi vahelduvpinge. Kuidas mõista lauset, et meil on vahelduvpinge väärtus 220 V? Kuidas saab vahelduvat pinget kirjeldada üks arv? Saab küll, sest jutt käib pinge efektiivväärtusest. See on pinge, millel on sama toime (efekt) nagu 220 V alalispingel. Millisest toimest käib jutt? Näiteks tehtud tööst või tekitatud soojushulgast. Vahelduvpinge väärtus ja suund muutuvad ajas perioodiliselt. Vahelduvpinge tekitab vahelduvvoolu. Vahelduvvoolu korral laengukandjad ei kulge juhis, vaid võnguvad. Ka seda võib pidada suunatud liikumiseks, mille suund muutub. Metalli takistus suureneb temperatuuri tõustes. Vabade elektronide liikumist elektrivälja toimel metallis takistavad võresõlmedes olevad ioonid. Madalamal temperatuuril on nende
KSV SEG KSF VSV VSV VSV D ET M SV APV VeVeVeelgi täiuslikum on skeem, kus järgneb AVR-i detektor ja APV. Sel juhul AVR-i sisendpinge saadakse mitte viimase VSV väljundilt, vaid eelviimase VSV väljundilt. Vahesagedusel ja alalispingel võimendatud AVR-i pinge antakse väljavõtu kohast (eelviimaselt VSV- lt!) eespool olevatele ja temale järgnevale VSV astmele. Sellist lülitust nim. ETTE-TAHA toimiv võimendatud AVR. KSV SEG KSF VSV VSV VSV D ET M SV AVR
Töölõpetamisel peab töörühmajuhtija sellest nõutaval viisil teatama elektritööjuhile, kes informeerib töölõpetamisest lülitamiste juhtijat. Töörühmaliikmete tegevus Töörühmaliikmed ei tohi alustada tööd enne kui on saanud töörühmajuhtijalt selleks loa. Nad peavad järgima töörühmajuhtija poolt antud juhiseid ja kui miski jääb arusaamtuks küsima kohe töörühmajuhtijalt selgitust. Erinõuded madalpingepaigaldistes Madalpingepaigaldistes(vahelduvpingel kuni 1000V ja alalispingel kuni 1500V ), mis on kaitstud liig koormuste ja lühiste eest on ainsateks ohutusnõueteks: 1. Isoleerkaitsevahendite kasutamine naabruses asuvate pingestatud osade puudutamise vältimiseks. 2. isoleertööriistade ja oludekohaste isikukaitsevahendite kasutamine. 3. koormuse puudumise kontroll külge ja lahti ühendadaval seadmel. Tööde teostamisel tuleb eelistada tehnoloogiat, mis võimaldab pingestatud voolujuhtivaid osi puudutada ainult isoleertööriistadega, mitte isikukaitsevahenditega
annaabi.ee 
